Mahepõllumajandus: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) hariliku sibula osa välja |
||
19. rida: | 19. rida: | ||
|Aeg = 10.03.2009 |
|Aeg = 10.03.2009 |
||
}}</ref>. |
}}</ref>. |
||
==Harilik sibul mahepõllumajanduskultuurina== |
|||
[[Biodünaamiline põllumajandus|Biodünaamilise põllumajanduse]] edendaja [[Maria Thun]] on liigitanud [[harilik sibul|hariliku sibula]] juurtaimede rühma ehk taimede rühma kelle viljad moodustuvad juurepiirkonnas, nagu lehtkaalikas, [[porgand]], [[aed-moorputk]], [[redis]], [[rõigas]], [[punapeet]], [[mustjuur]], [[juurpetersell]], [[juurseller]], [[kartul]], sibul, küüslauk ja taimede külv, [[istutamine]], [[kõplamine]], hooldamine, koristamine ja konserveerimine on soodustatud [[juurepäev]]adel. |
|||
Hariliku sibula kasvu eskaleerimiseks võidakse kasutada mitmeid looduslikke taimekasvu soodustavaid vahendeid. |
|||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
Redaktsioon: 19. detsember 2018, kell 16:13
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2009) |
Mahepõllumajandus on looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.
Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust. See saavutatakse eri külvikordadel erinevate taimede kasvatamisel ja põllumajandusjäätmete (näiteks loomasõnniku) põllule viimisel tehislike väetiste asemel. Umbrohtude ja teiste seotud probleemidega võitlemiseks kasutatakse võimalikult minimaalselt sünteetilisi vahendeid, selle asemel kasutatakse rohkem biotõrjet.
Samas on leitud, et mahepõllunduse keskkonnamõju kasvatab märgatavalt asjaolu, et sama toidukoguse tootmiseks on tarvis rohkem põllumaad, kuna mahepõllunduse saagikus on madalam.[1]
Mahepõllumajandus Eestis
Eestis algas ökoloogilise põllumajandusega tegelemine organiseeritult (kaasa arvatud talude kontrollimine) 1989. aastal Eesti Biodünaamika Ühingu eestvõttel. Mahepõllumajanduse seadus võeti vastu 1997. aastal, 1999. aastast on kasutusel riiklik mahemärk.
Aktiivsemad valitsusvälised organisatsioonid Eesti mahepõllumajanduse edendamisel on Eesti Mahepõllunduse SA ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. 2006. aastal moodustasid mahepõllumajandusorganisatsioonid mahepõllumajanduse ühiseks arendamiseks ja oma huvide kaitsmiseks Mahepõllumajanduse Koostöökogu, kuhu kuuluvad kõik selles valdkonnas aktiivselt tegutsevad organisatsioonid (9 organisatsiooni).
Eestis oli 2008. aasta seisuga üle 1200 mahetootja[2].
Vaata ka
- Mahemetsandus
- Säästev põllumajandus
- Biodünaamiline põllundus
- Eesti Maaülikool
- Eesti Maaülikooli mahekeskus
- Maamajandus
Viited
- ↑ "Mahepõllundusel on eriti suur kliimamõju" ERR Novaator, 19. detsember 2018
- ↑ "Säästva arengu sõnaseletusi". Säästva Eesti Instituut. 10.03.2009.
Välislingid
- Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus
- 14. november 2017 kell 18:30, Jaan-Juhan Oidermaa, Analüüs: inimkond saab mahetootmisega söönuks, kuid sellel on oma hind, err.ee