Franz von Papen

Franz von Papen

Franz Joseph Hermann Michael Maria von Papen (29. oktoober 1879 – 2. mai 1969) oli Saksamaa ohvitser, monarhistlik poliitik ja diplomaat, Saksamaa kantsler 1. juunist 1932 kuni 17. novembrini 1932.

Franz von Papen oli pärit jõukast katoliiklikust aadlisuguvõsast. Ta omandas ohvitserihariduse. Diplomaatilisele tööle asus Franz von Papen 1913. aastal.

Franz von Papen oli Riigipäeva saadik. 1920–1928 ja 1930–1932 juhtis ta Tsentrumipartei paremat tiiba. Ta oli üks riigikantsleri kandidaate. 1932 juhtis ta niinimetatud Parunite valitsust, osales 1933 Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei võimuletõusus ja oli 30. jaanuarist 1933 kuni 27. juulini 1934 Saksamaa asekantsler. Seejärel oli ta Saksamaa suursaadik Austrias kuni anšlussini 1938. aastal.

Aastatel 1939–1944 oli von Papen Saksamaa suursaadik Türgis. Seal tehti talle 24. veebruaril 1942 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsuse ülema asetäitja Naum Eitingoni juhtimisel ebaõnnestunud atentaat. Pomm plahvatas enneaegselt ja ainsana hukkus pommipanija ise, kuigi von Papen sai kergelt vigastada.

Pärast sõda vangistati von Papen liitlasjõudude poolt, kuid Nürnbergi protsess mõistis ta õigeks. Kohtu hinnangul oli ta korda saatnud "poliitilisi ebamoraalsusi", kuid mitte inimsusvastaseid kuritegusid. 1. mail 1947 mõistis Lääne-Saksamaa denatsifitseerimiskohus ta muude kuritegude eest 8 aastaks vangi, aga jaanuaris 1949 rahuldati tema vanglast vabastamise taotlus.

Pärast II maailmasõda püüdis von Papen taas hakata tegutsema poliitikas, aga ebaõnnestunult. Seejärel avaldas ta mitu mälestusteraamatut, kus õigustas iseenese poliitikat.

24. juunil 1959 taastas paavst Johannes XXIII tema tiitli paavsti kantsler, mis oli aga rohkem auamet. Paavst Pius XII oli ametisse astudes temalt selle tiitli 1939 ära võtnud. Von Papen oli ka Malta ordu rüütel ja teda autasustati ka Pius IX ordeni suurristiga.

Välislingid

Eelnev Heinrich Brüning

Saksamaa kantsler 1. juuni 1932 – 17. november 1932

Järgnev Kurt von Schleicher