Réunion: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Marival (arutelu | kaastöö)
keeletoimetus
18. rida: 18. rida:
}}
}}


'''Réunion''' [reüni'oon] on [[Prantsusmaa]] [[meretagune piirkond]].
'''Réunion''' [reüni'oon] on [[Prantsusmaa]] [[meretagune piirkond|ülemerepiirkond]] 800 km [[Madagaskar]]ist idas.

Réunion on vulkaanilise tekkega [[ookeaniline saar]], mis asub 800 km [[Madagaskar]]ist idas. Saarel on sõjaväebaas. Siseosa on mägine, asustus seetõttu rannikul. Kasvatatakse [[suhkruroog]]u.


==Ajalugu==
==Ajalugu==
[[Euroopa|Eurooplastele]] avastasid saare [[portugal]]lased [[1513]]. aastal. See oli asustamata ja sai nimeks '''Santa Apolonia'''. Araabia meresõitjad tundsid teda nime '''Diva Morgabin''' (Läänesaar) all.
Eurooplased avastasid Réunioni [[1513]]. aastal. Saar oli asustamata ja selle leidnud Portugali maadeavastajad panid saarele nimeks Santa Apolonia. Araabia meresõitjad tundsid seda juba nime Diva Morgabin (Läänesaar) all.


Aastast [[1638]] või [[1642]] oli saare nimi '''Bourboni''' saar ja saar kuulus Prantsusmaale. Réunioni nime kannab ta [[Suur Prantsuse revolutsioon|Suurest Prantsuse revolutsioonist]] alates.
[[1642]]. aastal vallutasid saare prantslased ning see nimetati ümber Bourboni saareks. Réunioni nime hakkas see kandma pärast [[Suur Prantsuse revolutsioon|Suurt Prantsuse revolutsiooni]].


Réunion on Prantsusmaa meretagune departemang alates [[19. märts]]ist 1946.
Réunion kuulub Prantsusmaa koosseisu alates [[19. märts]]ist 1946. Saarel paikneb ka sõjaväebaas.


==Geograafia==
==Geograafia==
Saare kõrgeim tipp on saare keskosas asuv [[kustunud vulkaan]] [[Piton des Neiges]] (3071 m). Saare kaguosas asub [[tegevvulkaan]] [[Piton de la Fournaise]] (2632 m).
Réunion on vulkaanilise tekkega [[ookeaniline saar]]. Saare siseosa on mägine, kõrgeim tipp on saare keskosas [[kustunud vulkaan]] [[Piton des Neiges]] (3071 m). Saare kaguosas asub [[tegevvulkaan]] [[Piton de la Fournaise]] (2632 m).


==Haldusjaotus==
==Haldusjaotus ja rahvastik==


Réunioni departemang jaguneb neljaks ringkonnaks. 2009. aasta seisuga elab Réunioni saarel 821 136 inimest. Kuna sisemaa on mägine, on rohkem asustatud rannikuäärsed alad.
Ülemeredepartemang jaguneb poliitiliselt:
{| class="wikitable" style="text-align:right"
{| class="wikitable" style="text-align:right"
! Ringkond
! Ringkond

Redaktsioon: 18. detsember 2018, kell 20:53

 See artikkel räägib Prantsusmaa meretagusest piirkonnast; The Holliesi albumi kohta vaata artiklit Reunion (album).

Réunioni ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang

prantsuse Région d'outre-mer et département d'outre-mer de la Réunion


Pindala: 2547 km²
Elanikke: 871 157 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 342 in/km²
Departemangu number: 974
Haldusjaotus: 49 kantonit
24 valda
Keskus: Saint-Denis
Réunioni asendikaart

Réunion [reüni'oon] on Prantsusmaa ülemerepiirkond 800 km Madagaskarist idas.

Ajalugu

Eurooplased avastasid Réunioni 1513. aastal. Saar oli asustamata ja selle leidnud Portugali maadeavastajad panid saarele nimeks Santa Apolonia. Araabia meresõitjad tundsid seda juba nime Diva Morgabin (Läänesaar) all.

1642. aastal vallutasid saare prantslased ning see nimetati ümber Bourboni saareks. Réunioni nime hakkas see kandma pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni.

Réunion kuulub Prantsusmaa koosseisu alates 19. märtsist 1946. Saarel paikneb ka sõjaväebaas.

Geograafia

Réunion on vulkaanilise tekkega ookeaniline saar. Saare siseosa on mägine, kõrgeim tipp on saare keskosas kustunud vulkaan Piton des Neiges (3071 m). Saare kaguosas asub tegevvulkaan Piton de la Fournaise (2632 m).

Haldusjaotus ja rahvastik

Réunioni departemang jaguneb neljaks ringkonnaks. 2009. aasta seisuga elab Réunioni saarel 821 136 inimest. Kuna sisemaa on mägine, on rohkem asustatud rannikuäärsed alad.

Ringkond Elanike arv
(2009)
Pindala
(km²)
Kantoneid Valdu
Saint-Benoît 120 272 736 9 6
Saint-Denis 197 394 288,84 11 3
Saint-Paul 210 224 467 11 5
Saint-Pierre 293 246 878 18 10

Vaata ka

Viited

Kirjandus

  • Troonilttõugatud majesteetide paradiis. Vaba Maa, 11. november 1937, nr 260, lk 7.

Välislingid