Tõnisepäev: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
1. rida: 1. rida:
'''Tõnisepäev''' (ka '''jõuluemapäev''') on [[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendri]] tähtpäev, mida tähistatakse [[17. jaanuar]]il (aeg on nihkunud koos [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] kasutuselevõtuga [[1918]]).
'''Tõnisepäev''' (ka '''jõuluemapäev''') on [[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendri]] tähtpäev, mida tähistatakse [[10. jaanuaril]] (aeg on nihkunud koos [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] kasutuselevõtuga [[1918]]).


Tõnisepäev on nime saanud [[katoliiklus]]e aegadel [[Antonios Suur]]e [[mälestuspäev]]a järgi, mida [[katoliku kirik]] 17. jaanuaril tähistab.
Tõnisepäev on nime saanud [[katoliiklus]]e aegadel [[Antonios Suur]]e [[mälestuspäev]]a järgi, mida [[katoliku kirik]] 17. jaanuaril tähistab.


Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud [[ketramine|kedrata]]: siis [[siga|sead]] ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka [[kalavõrk]]u ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli [[seapea]] (või [[seakõrvad]]): siis pidid sead sigima.
Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud [[ketramine|kedrata]]: siis [[siga|sead]] ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka [[kalavõrk]]u ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli [[hobusepea]] (või [[hobusekõrvad]]): siis pidid hobused paarituma.


Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale [[25. juuni]]st [[30. juuli]]ni ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.
Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale [[25. juuni]]st [[30. juuli]]ni ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.

Redaktsioon: 17. detsember 2018, kell 20:48

Tõnisepäev (ka jõuluemapäev) on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 10. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918).

Tõnisepäev on nime saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab.

Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli hobusepea (või hobusekõrvad): siis pidid hobused paarituma.

Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.