Olekuvõrrand: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 26 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2007}}
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2007}}
'''Olekuvõrrandiks''' [[termodünaamika]]s nimetatakse seost [[aine (füüsika)|aine]] absoluutse [[temperatuur]]i (''T''), [[rõhk|rõhu]] (''p'') ja [[ruumala]] (''V'') vahel.
'''Olekuvõrrandiks''' nimetatakse [[Füüsika|füüsikas]] võrrandit, mis seob [[Aine (füüsika)|aine]] [[Seisund|olekut]] kirjeldavaid parameetreid ja keskkonnatingimusi.

[[Termodünaamika]]s näiteks nimetatakse olekuvõrrandiks seost [[aine (füüsika)|aine]] absoluutse [[temperatuur]]i (''T''), [[rõhk|rõhu]] (''p'') ja [[ruumala]] (''V'') vahel. [[Pideva keskkonna mehaanika|Pideva keskkonna mehaanikas]] on olekuvõrranditeks seosed [[Pinge (mehaanika)|pingete]] ja [[Deformatsioon|deformatsioonide]] vahel.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Andrus Salupere]]|URL=https://www.ioc.ee/~salupere/lk/elastsus_opetus_2017_ptk3_2.pdf|Pealkiri=Pideva keskkonna mehaanika|Väljaanne=|Aeg=2017|Kasutatud=2018 detsember}}</ref>


== Näiteid ==
== Näiteid ==
22. rida: 24. rida:
kus <math>b=\pi^2k_B^4/(45\hbar^3c^3)</math>, kus ''k<sub>B</sub>'' on [[Boltzmanni konstant]], <math>\hbar</math> on [[Plancki konstant]] ja ''c'' on [[valguse kiirus vaakumis]].
kus <math>b=\pi^2k_B^4/(45\hbar^3c^3)</math>, kus ''k<sub>B</sub>'' on [[Boltzmanni konstant]], <math>\hbar</math> on [[Plancki konstant]] ja ''c'' on [[valguse kiirus vaakumis]].


== Viited ==
{{Viited
}}
[[Kategooria:Termodünaamika]]
[[Kategooria:Termodünaamika]]

Redaktsioon: 17. detsember 2018, kell 11:27

Olekuvõrrandiks nimetatakse füüsikas võrrandit, mis seob aine olekut kirjeldavaid parameetreid ja keskkonnatingimusi.

Termodünaamikas näiteks nimetatakse olekuvõrrandiks seost aine absoluutse temperatuuri (T), rõhu (p) ja ruumala (V) vahel. Pideva keskkonna mehaanikas on olekuvõrranditeks seosed pingete ja deformatsioonide vahel.[1]

Näiteid

kus on gaasi hulk (moolides) ja R on universaalne gaasikonstant (=8,3145 J/mol/K).

a ja b on konkreetset reaalset gaasi iseloomustavad parameetrid (b võtab arvesse molekulide lõplikku ruumala, a arvestab molekulidevahelist tõmbumist).

Termodünaamika on rakendatav ka kiirgusele. Tasakaalulist ehk soojuskiirgust võib iseloomustada temperatuuriga, milleks on kiirgusega termilises tasakaalus oleva keha temperatuur. Soojuskiirguse rõhk aine pinnale on võrdeline kiirguse energiatihedusega, mis (vastavalt Stefani-Boltzmanni seadusele) on omakorda võrdeline absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Soojuskiirguse omadused ei sõltu tema ruumalast, seega tema olekuvõrrand on

kus , kus kB on Boltzmanni konstant, on Plancki konstant ja c on valguse kiirus vaakumis.

Viited

  1. Andrus Salupere (2017). "Pideva keskkonna mehaanika" (PDF). Vaadatud 2018 detsember. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)