Kuuldelävi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
15. rida: 15. rida:
Statistiliselt võib täheldada veel sõltuvust soost, mingil määral ka rassist ja muudest asjaoludest.
Statistiliselt võib täheldada veel sõltuvust soost, mingil määral ka rassist ja muudest asjaoludest.
[[Kategooria:Kuulmine]]
[[Kategooria:Kuulmine]]
[[Kategooria:Akustika]]

Redaktsioon: 14. detsember 2018, kell 23:37

Kuuldelävi on minimaalne heli intensiivsus või -rõhk, mida inimene tajub helina.

Sagedusel 1000 Hz on kuuldelävi võetud võrdseks 10–12 W/m2 (2·10–5 Pa).

Kuulmise uurimise tulemuste esitamisel suhtelises helirõhuskaalas (tavaliselt logaritmilises skaalas detsibellides) on see helirõhu väärtus võetud baas- ehk võrdlustasemeks (0 dB).

Konkreetsel indiviidil võib tegelik kuuldelävi sellest väärtusest oluliselt erineda.

Kuuldelävi 20–60-aastastel meestel (M) ja 60-aastastel naistel (V)

Konkreetse indiviidi korral on kuuldelävi sõltuv veel vanusest, kuulmise seisundist ja muudest asjaoludest.

Uuringud kinnitavad kuuldeläve, eriti aga selle sagedussõltuvuse olulist sõltuvust vanusest (vt graafikut). (NB! Sagedustelg toodud graafikul ei ole logaritmiline.)

Nagu näha, võib meeste puhul täheldada kuuldeläve halvenemist vanuse kasvades 20 eluaastast 60 eluaastani 6–12 dB võrra (2–4 korda) nn parima kuulmise sagedusalas 2000–4000 Hz, kuid kõrgematel sagedustel 4000–6000 Hz halveneb nende kuuldelävi ligikaudu 30 dB (ehk suurusjärgus 30 korda).

Statistiliselt võib täheldada veel sõltuvust soost, mingil määral ka rassist ja muudest asjaoludest.