Darriwili lade: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Darriwili lade''' on ordoviitsiumi ladestu alamordoviitsiumi ladestiku globaalne ja kohati ka regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Seda hakka...'
 
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Darriwili lade''' on [[ordoviitsium]]i ladestu [[alamordoviitsium]]i [[ladestik]]u globaalne ja kohati ka regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]). Seda hakkas esimesena eristama [[Thomas Sergeant Hall]] aastal [[1899]]. Lade on nime saanud Darriwili kihelkonna järgi, mis asub [[Victoria osariik|Victoria osariigis]] [[Granti maakond|Granti maakonnas]].<ref>[https://www.mindat.org/geotime.php?t=129 Mindat.org]</ref> Lademe alumist piiri määratleb [[graptoliit]] [[Undulograptus austrodentatus]]e esmakordne ilmumine Huangnitangis [[Changshan]]i linna lähistel [[Zhejiang]]is, lademe ülempiiri märgib [[graptoliit]] [[Nemagraptus gracilis]]e esmakordne ilmumine Sularpi ojasängis [[Fågelsångsdaleni looduskaitseala]]l [[Rootsi]]s (tegemist on regionaalses geokronoloogias üleminekuga [[Uhaku lade]]me kivimitelt [[Kukruse lade]]me kivimitele).<ref>[https://engineering.purdue.edu/Stratigraphy/gssp/index.php?parentid=77 GSSP Table - Paleozoic Era]</ref>
'''Darriwili lade''' on [[ordoviitsium]]i ladestu [[alamordoviitsium]]i [[ladestik]]u globaalne ja kohati ka regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]). Seda hakkas esimesena eristama [[Thomas Sergeant Hall]] aastal [[1899]]. Lade on nime saanud Darriwili kihelkonna järgi, mis asub [[Victoria osariik|Victoria osariigis]] [[Granti maakond (Victoria)|Granti maakonnas]].<ref>[https://www.mindat.org/geotime.php?t=129 Mindat.org]</ref> Lademe alumist piiri määratleb [[graptoliit]] ''[[Undulograptus austrodentatus]]''{{'}}e esmakordne ilmumine Huangnitangis [[Changshan]]i linna lähistel [[Zhejiang]]is, lademe ülempiiri märgib [[graptoliit]] ''[[Nemagraptus gracilis]]''{{'}}e esmakordne ilmumine Sularpi ojasängis [[Fågelsångsdaleni looduskaitseala]]l [[Rootsi]]s (tegemist on regionaalses geokronoloogias üleminekuga [[Uhaku lade]]me kivimitelt [[Kukruse lade]]me kivimitele).<ref>[https://engineering.purdue.edu/Stratigraphy/gssp/index.php?parentid=77 GSSP Table - Paleozoic Era]</ref>


Darriwili lade [[lasuv kiht|lasub]] [[Dapingi lade]]mel ja see [[lamav kiht|lamab]] [[Sandby lade]]me all. Lademe vanus on 468.1...460.9 miljonit aastat. Eestis vastavad sellele [[Kunda lade|Kunda]], [[Aseri lade|Aseri]], [[lasnamäe lade|Lasnamäe]] ja [[Uhaku lade]]med.
Darriwili lade [[lasuv kiht|lasub]] [[Dapingi lade]]mel ja see [[lamav kiht|lamab]] [[Sandby lade]]me all. Lademe vanus on 468,1...460,9 miljonit aastat. Eestis vastavad sellele [[Kunda lade|Kunda]], [[Aseri lade|Aseri]], [[lasnamäe lade|Lasnamäe]] ja [[Uhaku lade]].


Suurbritannia regionaalses stratigraafias vastavad Darriwili lademele [[Aberreiddy lade]] ja [[Llandeilo lade]], Siberis [[Vihhorevi lade]], [[Muktei lade]], [[Volgino lade]] ja [[Kirenski-Kudrino lade]], [[Vahemeri|Vahemere]]&Põhja-[[Gondwana]] piirkonnas [[Oretania lade]] ja [[Dobrotivi lade]]me alumine osa. [[Hiina]] ja [[Austraalia]]regionaalne stratigraafiline skeem kasutavad nimetust Darriwili lade.<ref>[http://ordovician.stratigraphy.org/uploads/OrdChartHigh.jpg Ordoviitsiumi stratigraafia Rahvusvahelise stratigraafiakomisjoni Ordoviitsiumi alamkomisjoni lehel]</ref>
Suurbritannia regionaalses stratigraafias vastavad Darriwili lademele [[Aberreiddy lade]] ja [[Llandeilo lade]], Siberis [[Vihhorevi lade]], [[Muktei lade]], [[Volgino lade]] ja [[Kirenski-Kudrino lade]] ning [[Vahemeri|Vahemere]] ja Põhja-[[Gondwana]] piirkonnas [[Oretania lade]] ja [[Dobrotivi lade]]me alumine osa. [[Hiina]] ja [[Austraalia]] regionaalne stratigraafiline skeem kasutavad nimetust Darriwili lade.<ref>[http://ordovician.stratigraphy.org/uploads/OrdChartHigh.jpg Ordoviitsiumi stratigraafia Rahvusvahelise stratigraafiakomisjoni Ordoviitsiumi alamkomisjoni lehel]</ref>


Darriwili lademe moodustumise ajast pärinevad esimesed maismaataimede eosed.<ref>Wellman, C.H.; Gray, J. (2000). "The microfossil record of early land plants". Phil. Trans. R. Soc. B. 355 (1398): 717, 732.</ref>
Darriwili lademe moodustumise ajast pärinevad esimesed maismaataimede eosed.<ref>Wellman, C.H.; Gray, J. (2000). "The microfossil record of early land plants". Phil. Trans. R. Soc. B. 355 (1398): 717, 732.</ref>

== Viited ==
== Viited ==
{{Viited}}
{{Viited}}

{{Ordovician}}

[[Kategooria:Lademed]]

Redaktsioon: 13. detsember 2018, kell 22:45

Darriwili lade on ordoviitsiumi ladestu alamordoviitsiumi ladestiku globaalne ja kohati ka regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Seda hakkas esimesena eristama Thomas Sergeant Hall aastal 1899. Lade on nime saanud Darriwili kihelkonna järgi, mis asub Victoria osariigis Granti maakonnas.[1] Lademe alumist piiri määratleb graptoliit Undulograptus austrodentatus '​e esmakordne ilmumine Huangnitangis Changshani linna lähistel Zhejiangis, lademe ülempiiri märgib graptoliit Nemagraptus gracilis '​e esmakordne ilmumine Sularpi ojasängis Fågelsångsdaleni looduskaitsealal Rootsis (tegemist on regionaalses geokronoloogias üleminekuga Uhaku lademe kivimitelt Kukruse lademe kivimitele).[2]

Darriwili lade lasub Dapingi lademel ja see lamab Sandby lademe all. Lademe vanus on 468,1...460,9 miljonit aastat. Eestis vastavad sellele Kunda, Aseri, Lasnamäe ja Uhaku lade.

Suurbritannia regionaalses stratigraafias vastavad Darriwili lademele Aberreiddy lade ja Llandeilo lade, Siberis Vihhorevi lade, Muktei lade, Volgino lade ja Kirenski-Kudrino lade ning Vahemere ja Põhja-Gondwana piirkonnas Oretania lade ja Dobrotivi lademe alumine osa. Hiina ja Austraalia regionaalne stratigraafiline skeem kasutavad nimetust Darriwili lade.[3]

Darriwili lademe moodustumise ajast pärinevad esimesed maismaataimede eosed.[4]

Viited

  1. Mindat.org
  2. GSSP Table - Paleozoic Era
  3. Ordoviitsiumi stratigraafia Rahvusvahelise stratigraafiakomisjoni Ordoviitsiumi alamkomisjoni lehel
  4. Wellman, C.H.; Gray, J. (2000). "The microfossil record of early land plants". Phil. Trans. R. Soc. B. 355 (1398): 717, 732.