Ämari mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:


==Ajalugu==
==Ajalugu==
==Varasem ajalugu==
Ämari oli varem [[Saksa Ordu]] valdus. Ordu müüs külaaseme [[1413]]. aastal [[Padise klooster|Padise kloostri]] abtile, kelle valduses oli see XVI sajandi keskpaigani. [[1582]]. aastal läänistati [[Rootsi kuningas|Rootsi kroonile]] langenud valdus Diedrich Kawerile (maeti 1588). XVI sajandi lõpul rajati Ämarisse mõis. [[1600]]. aastal kinnitati valdusõigust Lubert Kawerile.
Ämari oli varem [[Saksa Ordu]] valdus. Ordu müüs külaaseme [[1413]]. aastal [[Padise klooster|Padise kloostri]] abtile, kelle valduses oli see XVI sajandi keskpaigani. [[1582]]. aastal läänistati [[Rootsi kuningas|Rootsi kroonile]] langenud valdus Diedrich Kawerile (maeti 1588). XVI sajandi lõpul rajati Ämarisse mõis. [[1600]]. aastal kinnitati valdusõigust Lubert Kawerile.


XVIII sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis [[Patkul]]itele, 1913. aastal oli mõisnik [[Ernst von Tritthof]], 1919. aastal kuulus mõis tema emale [[Emilie von Tritthof]]ile.<ref>Kinnistute register. Nr 40. Ämari.</ref>
XVIII sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis [[Patkul]]itele, 1913. aastal oli mõisnik [[Ernst von Tritthof]], 1919. aastal kuulus mõis tema emale [[Emilie von Tritthof]]ile.<ref>Kinnistute register. Nr 40. Ämari.</ref>


==Mõis pärast võõrandamist==
1939. aastal kuulus endine mõisasüda [[Padise vald (1939)|Padise valda]]. Nõukogude ajal asus see [[Klooga külanõukogu]] territooriumil, mõisa asukoht polnud külastatav.<ref>ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/Fotokogu/A225/Amari_mois.pdf.</ref>
1939. aastal kuulus endine mõisasüda [[Padise vald (1939)|Padise valda]]. Nõukogude ajal asus see [[Klooga külanõukogu]] territooriumil, mõisa asukoht polnud külastatav.<ref>ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/Fotokogu/A225/Amari_mois.pdf.</ref>



Redaktsioon: 13. detsember 2018, kell 16:13

Ämari mõis (saksa keeles Habbinem, varem Happemat ja Emmern) oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Ämari aleviku alal.

Ajalugu

Varasem ajalugu

Ämari oli varem Saksa Ordu valdus. Ordu müüs külaaseme 1413. aastal Padise kloostri abtile, kelle valduses oli see XVI sajandi keskpaigani. 1582. aastal läänistati Rootsi kroonile langenud valdus Diedrich Kawerile (maeti 1588). XVI sajandi lõpul rajati Ämarisse mõis. 1600. aastal kinnitati valdusõigust Lubert Kawerile.

XVIII sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis Patkulitele, 1913. aastal oli mõisnik Ernst von Tritthof, 1919. aastal kuulus mõis tema emale Emilie von Tritthofile.[1]

Mõis pärast võõrandamist

1939. aastal kuulus endine mõisasüda Padise valda. Nõukogude ajal asus see Klooga külanõukogu territooriumil, mõisa asukoht polnud külastatav.[2]

Mõisa suurus

1914. aastal oli mõisa koosseisus 13,8 ha mõisamaad, 32 lahustükki (953,7 ha) ja 4 küla (Liskülla, Suurküla, Suurewälja, Tönnawaotsa).

Ämari mõisa kalmistu

Kalmistu paikneb mõisa südamest linnulennult umbes 2,3 km kaugusel lõunakagus.

Vaata ka

Viited