Ämari mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
2. rida: | 2. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Ämari oli varem [[Saksa Ordu]] valdus. Ordu müüs külaaseme [[1413]]. aastal [[Padise klooster|Padise kloostri]] abtile, kelle valduses oli see XVI sajandi keskpaigani. [[1582]]. aastal läänistati [[Rootsi kuningas|Rootsi kroonile]] langenud valdus Diedrich Kawerile (maeti 1588). XVI sajandi lõpul rajati Ämarisse mõis. [[1600]]. aastal kinnitati valdusõigust Lubert Kawerile. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
==Mõisa suurus== |
==Mõisa suurus== |
Redaktsioon: 13. detsember 2018, kell 17:11
Ämari mõis (saksa keeles Habbinem) oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Ämari aleviku alal.
Ajalugu
Ämari oli varem Saksa Ordu valdus. Ordu müüs külaaseme 1413. aastal Padise kloostri abtile, kelle valduses oli see XVI sajandi keskpaigani. 1582. aastal läänistati Rootsi kroonile langenud valdus Diedrich Kawerile (maeti 1588). XVI sajandi lõpul rajati Ämarisse mõis. 1600. aastal kinnitati valdusõigust Lubert Kawerile.
XVIII sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis Patkulitele, 1913. aastal oli mõisnik Ernst von Tritthof, 1919. aastal kuulus mõis tema emale Emilie von Tritthofile.[1]
1939. aastal kuulus endine mõisasüda Padise valda. Nõukogude ajal asus see Klooga külanõukogu territooriumil, mõisa asukoht polnud külastatav.[2]
Mõisa suurus
1914. aastal oli mõisa koosseisus 13,8 ha mõisamaad, 32 lahustükki (953,7 ha) ja 4 küla (Liskülla, Suurküla, Suurewälja, Tönnawaotsa).
Ämari mõisa kalmistu
Kalmistu paikneb mõisa südamest linnulennult umbes 2,3 km kaugusel lõunakagus.
Vaata ka
Viited
- ↑ Kinnistute register. Nr 40. Ämari.
- ↑ ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/Fotokogu/A225/Amari_mois.pdf.