Virmalised: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
Virmalised esinevad nii [[põhjapoolkera|põhja-]] kui ka [[lõunapoolkera]]l. Neid nimetatakse vastavalt ''aurora borealis'' ja ''aurora australis'' ([[ladina keel]]es 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on ''aurora polaris'' 'polaarkoit'.
Virmalised esinevad nii [[põhjapoolkera|põhja-]] kui ka [[lõunapoolkera]]l. Neid nimetatakse vastavalt ''aurora borealis'' ja ''aurora australis'' ([[ladina keel]]es 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on ''aurora polaris'' 'polaarkoit'.


Virmalised tekivad, kui atmosfääri [[aatom]]eid [[ergastus|ergastatakse]] päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel [[kiirgumine|kiirgub]] [[valguskvant]], mida inimesed näevad virmalistena. Maa [[magnetpoolus]]te asetsemise tõttu suurtel [[laiuskraad|laiustel]] on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et [[magnetiline põhjapoolus]] paikneb [[Kanada]]le kuuluva [[Ellesmere]]'i maa lähedal, siis on virmalised [[Põhja-Ameerika]]s samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi [[Florida]]s, samal laiusel asuvatel [[Kanaari saared|Kanaari saartel]] on see praktiliselt võimatu.
Virmalised tekivad, kui atmosfääri [[aatom]]eid [[ergastus|ergastatakse]] päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel [[kiirgumine|kiirgub]] [[valguskvant]], mida inimesed näevad virmalistena. [[magnetpoolus]]te asetsemise tõttu suurtel [[laiuskraad|laiustel]] on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et [[magnetiline põhjapoolus]] paikneb [[Kanada]]le kuuluva [[Ellesmere]]'i maa lähedal, siis on virmalised [[Põhja-Ameerika]]s samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi [[Florida]]s, samal laiusel asuvatel [[Kanaari saared|Kanaari saartel]] on see praktiliselt võimatu.


Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad [[Maa magnetväli|Maa magnetvälja]] sattudes piki selle [[jõujooned|jõujooni]], sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal.
Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad [[Maa magnetväli|Maa magnetvälja]] sattudes piki selle [[jõujooned|jõujooni]], sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal.

Redaktsioon: 12. detsember 2018, kell 14:39

 See artikkel on optilisest nähtusest; teiste tähenduste kohta vaata Virmalised (täpsustus); ajakirja kohta vaata Virmaline

Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal
Lõuna-Eestis on virmalised juba väga harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015.

Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt aurora borealis ja aurora australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on aurora polaris 'polaarkoit'.

Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere'i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu.

Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal.

Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100–150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis.

Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus – päikesetuul.

Virmalised Eestis

Välislingid