Nikolai Päts: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
55. rida: | 55. rida: | ||
{{JÄRJESTA:Päts, Nikolai}} |
{{JÄRJESTA:Päts, Nikolai}} |
||
[[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]] |
[[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]] |
||
[[Kategooria:Riigikantselei koosseis]] |
|||
[[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] |
[[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] |
||
[[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] |
[[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] |
Redaktsioon: 10. detsember 2018, kell 16:56
Nikolai Päts | |
---|---|
Sünniaeg |
5. september 1871 Viljandi, Liivimaa kubermang |
Surmaaeg |
29. november 1940 Viljandi |
Rahvus | eestlane |
Nikolai Päts (5. september 1871 Viljandi, Liivimaa kubermang – 29. november 1940 Viljandi) oli Eesti õigeusu vaimulik.
Elulugu
Nikolai Päts õppis Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, Pärnu apostliku õigeusu kihelkonnakoolis ja aastatel 1884–1894 Riia Vaimulikus Seminaris.
Ta töötas seejärel kooliõpetajana Tänassilmas ja Paides (aastatel 1894–1899). Pühitsemise järel oli ta preester Tänassilmas (1899–1904), Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti koguduses (1904–1917) ja aastatel 1914–1918 Võru praostkonna praost.
Aastatel 1918–1940 oli ta alguses Tallinna Püha Siimeoni koguduse ja hiljem Tallinna Aleksander Nevski koguduse preester; samuti oli ta aastatel 1919–1931 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sinodi (kirikuvalitsuse) abiesimees ning aastatel 1935–1940 esimees. Ta oli ajakirja Elutõde toimetaja ning aastatel 1920–1924 Riigiraamatukogu juhataja.
Isiklikku
Nikolai Päts sündis ehitusmeister Jakob Pätsi (1841–1909) ja Olga Tumanova (1847–1914) 1. pojana, tema vennad olid: Konstantin Päts (1874–1956), Voldemar Päts (1878–1958), Peeter Päts (1880–1942) ja õde Marianne Pung (sünd Päts) (1888–1947).
Nikolai Päts oli abielus 1899. aastast Ludmilla Tšistjakovaga (preester Nikolai Tšistjakovi tütre, kindral Nikolai Helki õega).
Nikolai ja Ludmilla Pätsil olid järglased: Voldemar Päts, Theodor Päts ja Ludmilla Päts.