Kaarel Orviku: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Kaarel Orviku on [[Karl Orviku|Karl]] ja [[Leonidia Orviku]] poeg.<ref name="ETBL" /> |
Kaarel Orviku on [[Karl Orviku|Karl]] ja [[Leonidia Orviku]] poeg.<ref name="ETBL" /> |
||
Lõpetas 1954 [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Tartu 1. Keskkool]]i, 1959 [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] geoloogiaosakonna, geoloogia- |
Lõpetas 1954 [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Tartu 1. Keskkool]]i, 1959 [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] geoloogiaosakonna, geoloogia-mineraloogiakandidaat (1967, [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti TA]]), väitekiri "Геологическое развитие и днамика современного морского берега Эстонского района Балтики", geoloogiadoktor (1992, TÜ), väitekiri "Eesti mererandade ehitus ja arengutendentsid". Täiendas end 1985 ja 1987 [[Soome Geoloogia Uurimiskeskus]]es ja 1988 [[Turu Ülikool]]is. Oli 1959–93 GI teadur, sh 1977–90 meregeoloogia sektori juhataja, 1990–93 juhtivteadur, aastast 1993 AS-i MERIN projektijuht.<ref name="ETBL" /> |
||
Osalenud Eesti noorteadlaste kompleksekspeditsioonis [[Kamtšatka]]le 1960, [[NSV Liidu TA Okeanoloogia Instituut|NSV Liidu TA Okeanoloogia Instituudi]] korraldatud [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] uurimisekspeditsioonil 1971 ning veealuse maja/labori "Tšernomor" katsetustel [[Must meri|Mustal merel]] 1968. Osalenud rahvusvahelistes rannageoloogia uuringutes Poolas 1976 ja Bulgaarias 1978. Töötanud Eesti [[rannikumeri|rannikumeres]] TA GI uurimislaeval "Yoldia" (1973–91) ning rahvusvahelise meregeoloogia töörühma juhina [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti TA uurimislaevadel "Aju-Dag" (1984) ja "A. Veimer" (1986). Korraldanud mitmeid rahvusvahelisi teadusüritusi, juhendanud noorte teadusringe ja aineõpetajate täiendusseminare.<ref name="ETBL" /> |
Osalenud Eesti noorteadlaste kompleksekspeditsioonis [[Kamtšatka]]le 1960, [[NSV Liidu TA Okeanoloogia Instituut|NSV Liidu TA Okeanoloogia Instituudi]] korraldatud [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] uurimisekspeditsioonil 1971 ning veealuse maja/labori "Tšernomor" katsetustel [[Must meri|Mustal merel]] 1968. Osalenud rahvusvahelistes rannageoloogia uuringutes Poolas 1976 ja Bulgaarias 1978. Töötanud Eesti [[rannikumeri|rannikumeres]] TA GI uurimislaeval "Yoldia" (1973–91) ning rahvusvahelise meregeoloogia töörühma juhina [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti TA uurimislaevadel "Aju-Dag" (1984) ja "A. Veimer" (1986). Korraldanud mitmeid rahvusvahelisi teadusüritusi, juhendanud noorte teadusringe ja aineõpetajate täiendusseminare.<ref name="ETBL" /> |
||
Redaktsioon: 10. detsember 2018, kell 14:27
Kaarel Orviku (sündinud 15. juulil 1935 Tartus) on Eesti meregeoloog ja loodusfotograaf.[1]
Elulugu
Kaarel Orviku on Karl ja Leonidia Orviku poeg.[1]
Lõpetas 1954 Tartu 1. Keskkooli, 1959 Tartu Riikliku Ülikooli geoloogiaosakonna, geoloogia-mineraloogiakandidaat (1967, Eesti TA), väitekiri "Геологическое развитие и днамика современного морского берега Эстонского района Балтики", geoloogiadoktor (1992, TÜ), väitekiri "Eesti mererandade ehitus ja arengutendentsid". Täiendas end 1985 ja 1987 Soome Geoloogia Uurimiskeskuses ja 1988 Turu Ülikoolis. Oli 1959–93 GI teadur, sh 1977–90 meregeoloogia sektori juhataja, 1990–93 juhtivteadur, aastast 1993 AS-i MERIN projektijuht.[1]
Osalenud Eesti noorteadlaste kompleksekspeditsioonis Kamtšatkale 1960, NSV Liidu TA Okeanoloogia Instituudi korraldatud Vaikse ookeani uurimisekspeditsioonil 1971 ning veealuse maja/labori "Tšernomor" katsetustel Mustal merel 1968. Osalenud rahvusvahelistes rannageoloogia uuringutes Poolas 1976 ja Bulgaarias 1978. Töötanud Eesti rannikumeres TA GI uurimislaeval "Yoldia" (1973–91) ning rahvusvahelise meregeoloogia töörühma juhina Läänemerel Eesti TA uurimislaevadel "Aju-Dag" (1984) ja "A. Veimer" (1986). Korraldanud mitmeid rahvusvahelisi teadusüritusi, juhendanud noorte teadusringe ja aineõpetajate täiendusseminare.[1]
Teadustöö
Uurinud randade ehituse ja arengu seaduspärasusi, rannaprotsesside aktiveerumise ja rannajoone muutuste seoseid viimase 100 aasta jooksul, süvenevate tormipurustuste põhjuseid, seoseid loodusprotsesside, kliimamuutuste ja inimtegevuse aktiveerumise vahel rannikul, prognoosinud randade arengutendentse lähitulevikus ning hinnanud hüdrotehniliste rajatiste ja rannikukeskkonna omavahelist mõju. Juurutas Eestis georadari kasutamise rakendusgeoloogilistel, arheoloogilistel jt uuringutel. Mitmete teaduslike seltside ja ühenduste, sh Euroopa Randade Kaitse Ühingu (EUCC), Eesti Geoloogia Seltsi, Eesti Geograafia Seltsi jt liige. Umbes 120 teadustrükist ja aimeartiklit.[1]
Teoseid
- Морские берега Эстонии. Тлн, 1974
- Artificial structures and shoreline of Estonian SSR (kaasautor E. Martin). // Artificial Structures and Shorelines. Kluwer Academic Publishers, 1988
- Современные берега (kaasautor O. Granö). // Геология Финского залива. Тлн, 1992
- Nüüdisrandla. // Eesti šelfi geoloogia. Tallinn, 1992
- The provenance of beaches on the Estonian islands of Hiiumaa, Saaremaa and Muhu (kaasautor). // J. Coastal Res. 11 (1995)
- Looduse ja sadamate vahekorrast Liivi lahe rannikul (kaasautor V. Palginõmm). // XXI Eesti looduseuurijate päev. Tartu-Tallinn, 1998
- Geology of the Estonian shelf, modern shores. // Possibilities for boating network in the Gulf of Finland. Helsinki, 1999
- Kuivõrd randade muutustes on süüdi laevaliiklus. // Eesti laevanduse aastaraamat. Tallinn, 2001
Tunnustus
Viited
Kirjandus
- Istorija geologitšeskih nauk v Estonii. Tallinn 1986, 323
- Eesti geoloogia: biograafiline teatmik. Tallinn 1995, 81
- Eesti entsüklopeedia 14, 345
- Mereleksikon, 303
- Kes on kes Eestis 2000, 139
- Maa Universumis. Tallinn 2004, 318
Välislingid
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
- Kaarel Orviku Eesti Teadusinfosüsteemis
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.