Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Vaidlustatud|kuu=detsember|aasta=2018}} |
{{Vaidlustatud|kuu=detsember|aasta=2018}} |
||
{{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2018}} |
{{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2018}} |
||
[[File:RailBaltica.png|pisi|Kavandatav |
[[File:RailBaltica.png|pisi|Kavandatav Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel ühendaks Soome raudteevõrgu tulevase [[Rail Baltic]]u kaudu Baltimaade ja sealt edasi Kesk-Euroopa raudteevõrguga]] |
||
[[File:Helsinki-tallinna.JPG|pisi|Soome lahe alt kulgeva tunneli trassi alternatiivsed variandid]] |
[[File:Helsinki-tallinna.JPG|pisi|Soome lahe alt kulgeva tunneli trassi alternatiivsed variandid]] |
||
''' |
'''Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel''' on [[Soome laht|Soome lahe]] alla kavandatav [[raudtee]][[tunnel]], mis ühendaks [[Soome]] pealinna [[Helsingi]] [[Eesti]] [[pealinn]]a [[Tallinn]]aga ning Soome raudteevõrgu tulevase [[Rail Baltic]]u kaudu [[Baltimaad]]e ja [[Kesk-Euroopa]] raudteevõrguga. Tunneli pikkus sõltub sellest, mis tee valitaks ja {{lisa viide|lühimaks distantsiks on pakutud 50 [[kilomeeter|kilomeetrit]]}}. Tunnel oleks valmimisel pikem kõigist praegu olemasolevatest merealustest tunnelitest. |
||
==Projekti seis== |
==Projekti seis== |
Redaktsioon: 10. detsember 2018, kell 02:08
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. (Detsember 2018) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2018) |
Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel on Soome lahe alla kavandatav raudteetunnel, mis ühendaks Soome pealinna Helsingi Eesti pealinna Tallinnaga ning Soome raudteevõrgu tulevase Rail Balticu kaudu Baltimaade ja Kesk-Euroopa raudteevõrguga. Tunneli pikkus sõltub sellest, mis tee valitaks ja [viide?]. Tunnel oleks valmimisel pikem kõigist praegu olemasolevatest merealustest tunnelitest.
Projekti seis
[viide?] ning [viide?] Rahastust on taotletud Euroopa Liidu fondidest, aga sealt on saadud eitav vastus.[viide?] Helsingi linnavalitsus on eitava vastuse põhjuseks pakkunud olukorda Eestis, kus Tallinna linnavalitsust ja riigi valitsust juhivad erinevad erakonnad, kes omavahel rivaalitsevad.[viide?] Siiski on mõlemad linnavalitsused lubanud oma eelarvest projekti toetada.
Hind ja kasu
[viide?]. Majanduslikku kasu peetakse märkimisväärseks, sest see suurendaks kahe linna vahelist liiklust ja muudaks linnad majanduslikult lähedasemaks (näitena on välja toodud Kopenhaageni ja Malmö vaheline ühendus).[viide?] Geopoliitiliselt ühendaks tunnel kaks lähedast, aga omavahel merega eraldatud Euroopa regiooni [viide?] ja kaotaks vajaduse ühest riigist teise saamiseks reisida läbi Venemaa või kasutada õhu- või meretransporti.
Vaata ka
Viited
Välislingid
- "Martti Asunmaa". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 19.05.2018.
- Äripäev, Tallinna-Helsingi tunnel
- Yle
- Julkaistu 25.11.2017 19:46 Suomen ja Viron välisen rautatietunnelin rakennustyöt saattavat alkaa jo ensi vuonna, mtv.fi