Pärnu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Suwa (arutelu | kaastöö)
40 356 muudatust
PResümee puudub
31. rida: 31. rida:
| maakond = Pärnu
| maakond = Pärnu
}}
}}
'''Pärnu''' on [[linn]] [[Eesti]] edelarannikul [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres, [[Pärnu jõgi|Pärnu]], [[Sauga jõgi|Sauga]] ja [[Reiu jõgi|Reiu]] jõgede alamjooksul. See on osa [[Pärnu linn (haldusüksus)|samanimelisest haldusüksusest]] ja [[Pärnu maakond|samanimelise maakonna]] halduskeskus. 1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn, mille pindalaks on 858,07 km²
'''Pärnu''' on sadama[[linn]] [[Eesti]] edelarannikul [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres, [[Pärnu jõgi|Pärnu]], [[Sauga jõgi|Sauga]] ja [[Reiu jõgi|Reiu]] jõgede alamjooksul. See on osa [[Pärnu linn (haldusüksus)|samanimelisest haldusüksusest]] ja [[Pärnu maakond|samanimelise maakonna]] halduskeskus. 1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn, mille pindalaks on 858,07 km²


Oma ligi 40 000 elanikuga on see Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33,15 km² suuruse maa-ala, sealhulgas 20% on [[park]]ide ja [[haljasala]]de all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm [[kaitseala]].
Oma ligi 40 000 elanikuga on see Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33,15 km² suuruse maa-ala, sealhulgas 20% on [[park]]ide ja [[haljasala]]de all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm [[kaitseala]].

Redaktsioon: 7. detsember 2018, kell 10:09

 See artikkel räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Pärnu linn (haldusüksus)
Pärnu
Pindala 33,15 km²
Elanikke 39 605 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood 6619[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 23′ N, 24° 30′ E
Pärnu (Eesti)
Pärnu
Kaart

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul. See on osa samanimelisest haldusüksusest ja samanimelise maakonna halduskeskus. 1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn, mille pindalaks on 858,07 km²

Oma ligi 40 000 elanikuga on see Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33,15 km² suuruse maa-ala, sealhulgas 20% on parkide ja haljasalade all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm kaitseala.

Pärnu on riigi edelaosa põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. Majanduses on valdavad teenindus- ja puhkemajandussektor ning mitmekesine tööstus. Pärnu lennujaamal on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat. Pärnu ja Sauga jõgi on linna piires laevatatavad, nende suudmeis paiknev Pärnu sadam teenindab kauba-, kala- ja turismilaevu.[3]

1930. aastatel muutus Pärnu tähtsaks Läänemere-äärseks kuurortlinnaks ja on tänaseni Eesti tähtsaim kuurortlinn. Aastast 1996 kannab Pärnu suvekuudel Eesti suvepealinna tiitlit. 2004. aastal avati Pärnus tollal suurim veekeskus Baltimaades[4]. 2006. aastal uuendati Pärnus tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati kogu kuurordi ilmet kujundav rannapromenaad[4].

Alamjooksul kuni 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linna kahte ligikaudu võrdsesse ossa. Pärnu ala pinnamoe ja pinnakatte määravad asukoht (Pärnu madalikul), meresetted ning vanad rannavallid ja luited.[3]

Pärnu linna asutamise aastaks loetakse 1251. aastat[5]. Keskajal oli Pärnu Liivimaa ordu komtuurkonna keskus ja hansalinn. 17. sajandi lõpul oli Pärnu majanduselus tõusuperiood. Väga tihedad olid sidemed Madalmaadega. 18. sajandil rekonstrueeriti sadam, sajandi lõpul ületas Pärnu sadam Tallinna sadama ekspordi. 19. sajandi lõpul rajati raudteeühendus Valga kaudu Riiaga ja Viljandi kaudu Tallinnaga. Aastatel 1899–1915 tegutses Pärnus Euroopa suurim tselluloosivabrik Waldhof. 23. veebruaril 1918 kuulutati Endla teatri rõdult[6] välja Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.

Okupatsiooni ajal nn Nõukogude Eestis oli Pärnu samanimelise rajooni keskus, lühikest aega (1952–1953) ka Pärnu oblasti keskus. 1953. aastal rajati Pärnusse Baltikumi suurim kalakonservikombinaat[4]. 1981. aastal sai linn taas raudteeühenduse Riiaga (toimis aastani 1992).

Pärnusse on ehitatud Eesti arhitektuuri silmapaistvaid ehitisi: juugendstiilis (Endla teater ja seltsimaja, 1911[7]), funktsionalistlikke ehitisi (Pärnu Rannahotell, 1937[8]), ka üleeuroopalist unikaalset arhitektuuri (750 m pikkuse terrassmaja Kuldse Kodu Pärnu KEK-i kompleksis, 1970. aastad)[9]). 2003. aastal avati suuremad ühiskondlikud hooned – keskraamatukogu ja kontserdimaja.[4]

Aastatel 1699–1710 tegutses Pärnus ülikool. Tänapäeval on Pärnus Tartu Ülikooli kolledž ja 12 üldhariduskooli. Pärnus on tegutsenud ka merekool (1945–1990). Pärnu on kuulus festivalide poolest. 1994. aastal toimusid Pärnus Finni klassi jahtide maailmameistrivõistlused.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Pärnu ajalugu

Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit Reiu jõe suudmest. Esimesed asukad, kalur-kütid elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII aastatuhandel eKr, tõendavad arheoloogilised leiud 1967 Pärnu jõe paremal kaldal Pulli küla maa-alal.

Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: Vana-Pärnu (Perona), mille Saare-Lääne piiskop oli asutanud Sauga jõe suudmesse, sai 1251 tema piiskopkonna keskuseks. Kui leedulased selle 1263. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn Haapsallu. Gustav II Adolf keelas Vana-Pärnu taastamise 28. novembril 1617.

Pärnu 1554. aastal

Uus-Pärnu (Embeck) tekkis Pärnu ordulinnuse ümber, mida ürikuis on mainitud 1265. See oli müüriga kindlustatud kaubalinn (linnaõigused alates 1318), Hansa Liidu liige, Novgorodi viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud Pärnu raad.

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 Tartu Ülikool (Academia Gustaviana Carolina), Põhjasõda algas 1700, vene väed vallutasid Pärnu 1710. aastal, Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu, venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha.

1764. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale Katariina II-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. 18. sajandil elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas üles, linnas asutati suured kaubakontorid, mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiliseks osaks oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme (linakiud, puit) eksport. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil oli Pärnu nii tähtis sadamalinn, eriti lina ja metsa väljaveo poolest, et kippus võistlema Tallinnaga.

Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, Sindi tekstiilivabriku asutamine ja kindluslinna staatuse kaotamine, misjärel algas Pärnu linna välimuse muutmine. Riia inseneri C. Weyr`i projekti kohaselt viidi läbi muudatused: vallikraavid täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. 1840ndate alguses moodustati supelelu selts, eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal asutati Pärnu mudaravila (tollase linnakarjamaa servale mereranda).

Pärnu linna üldplaan 1954. aastast

1896. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse (Rüütli tänav 40a) puust varikatusega raudteejaam. Kitsarööpmelise raudtee haruliin ühendas Pärnut Mõisaküla ja Valgaga ning edasi Liivimaa kubermangu kubermangulinna Riiaga ning Viljandi kaudu Eestimaa kubermangu kubermangulinna Tallinnaga.

1914. aastal alanud Esimene maailmasõjas lasi Pärnu komandant Rodsjanko 1915. aastal õhkida “Waldhofi tselluloosivabriku”, purustati Pärnu elektrijaam ning hävitati kõik tuulikud linnas. 23. veebruaril 1918 kuulutati välja Endla teatri rõdult[6] Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.

Aastatel 1937–1938 valmisid kaarsillad üle Sauga[10] ja Pärnu jõe[10].

Holokaust Pärnus seisnes inimsusvastastes kuritegudes Pärnus peamiselt 1941. aastal, vähem ka 1942–1944.

Teise maailmasõja käigus põletati suur osa Pärnu südalinnast ja Tallinna maantee alguse hoonetest. Pärnu südalinnas oli ligi 50% Pärnu vanalinnast varemeis. Pärast Teist maailmasõda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks Pärnu 1946. aasta generaalplaan. Kesklinna sild valmis 1956. aastal.

1972. aastal rekonstrueeriti kitsarööpmeline raudtee laiarööpmeliseks ning Papiniidu raudtee- ja maanteesilla valmimisel 1976. aastal sai Pärnu raudteeühenduse ka Riiaga.

1973. aastal arvati keskaegse ja 17. sajandi lõpu tänavavõrgu säilitanud Pärnu vanalinn arhitektuurikaitsetsooniks.

Linnavalitsemine

Pärnu linna kohaliku omavalitsuse esinduskogu on Pärnu Linnavolikogu, mille juht on linnavolikogu esimees. Täitevvõimuks Pärnu Linnavalitsus, mille juht on Pärnu linnapea.

Pärnu linnapea on 2015. aastast Romek Kosenkranius[11], Pärnu Linnavolikogu esimees on Andrei Korobeinik[12].

Linn ja linnajaod

Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinn, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla[13].

 Pikemalt artiklis Pärnu linnaosad, Pärnu tänavate loend

Rahvastik

Seisuga 1. jaanuar 2011 oli Pärnu elanikest 83% eestlased, 12% venelased, 1% ukrainlased, 0,6% soomlased, 0,4% valgevenelased, 8% teised rahvused ja rahvus teadmata. Pärnus elas 2016. aasta 1. jaanuari seisuga 39,828 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed.

Linnaelanike arv
Aasta Rahvaarv
1881 12966
1897 12898
1922 18499
1934 20334
1959 22367
1970 50224
1979 54051
1989 53885
2000 46476
2009 44024
2010 44083
2011 41150
2012 40664
2013 40336
2014 40005
2015 39784
2016 39828
2017 39620
Pärnu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1970[14] 1979[15] 1989[16] 2000[17] 2011[18]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 46316 100 49623 100 52389 100 45500 100 39728 100
eestlased 34370 74,21 36748 74,05 37939 72,42 36112 79,37 33000 83,06
venelased 9146 19,75 9676 19,50 10753 20,53 6951 15,28 5076 12,78
ukrainlased 1010 2,18 1255 2,53 1631 3,11 966 2,12 671 1,69
soomlased 517 1,12 543 1,09 534 1,02 331 0,73 254 0,64
valgevenelased 412 0,89 493 0,99 546 1,04 297 0,65 179 0,45
lätlased 135 0,29 165 0,33 150 0,29 85 0,19 65 0,16
leedulased 60 0,13 80 0,16 83 0,16 82 0,18 60 0,15
sakslased ... ... 105 0,21 132 0,25 69 0,15 50 0,13
poolakad ... ... 108 0,22 81 0,15 60 0,13 35 0,09
tatarlased ... ... 76 0,15 103 0,20 45 0,10 33 0,08
juudid 190 0,41 138 0,28 76 0,15 35 0,08 20 0,05
muud 476 1,03 236 0,48 361 0,69 467 1,03 280 0,70

Loodus

Pärnu linna ja ümbruskonna plaan, 1954. aastast

Linn asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi ning Vana-Pärnu ja Ülejõe vahel on eraldajaks Sauga jõgi. Linnas ja selle ümbruses asub Pärnu rannaniidu LKA (endise nimega Pärnu rannaroostik) [19]ja Niidu maastikukaitseala[20]

Majandus

Pärnu on eelkõige tuntud Pärnu ranna kaudu

Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot. Tähtsamad tööstusharud on järgmised:

  • metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus u 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti);
  • keemia- ja plastitööstus u 25% käibest (Henkel Balti Operations OÜ, Rapala Eesti, Reideni Plaat);
  • tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus u 17% käibest (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin);
  • puidu- ja mööblitööstus u 14% käibest (Ecobirch, Laesti, Skano Group AS (varasema nimega Viisnurk), Preab);
  • toiduainetetööstuse ja kalatöötlemise ettevõtted.

2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest – puhkajatest pensionäride arv[21].

Oluliseks majandusharuks on turism. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuari 2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt muid toitlustusasutusi.[22]

Taristu

Pärnus on arenenud transporditaristu, linnas ja lähiümbruses asuvad Pärnu lennujaam, Pärnu raudteejaam, Pärnu Kaubajaam ning oli 2011. aastani regionaalne Pärnu ATP.

Vaata ka: Pärnu sillad

Kultuur

TuleTulemine Pärnus 27. juunil 2009

Pärnus elas mõnda aega eesti rahvusliku liikumise tegelane Johann Voldemar Jannsen, kes asutas seal esimese Eesti ajalehe Perno Postimees, ning noorpõlves tema tütar Lydia Koidula.

Pärnus asub Eesti vanuselt teine kutseline teater Endla ja ka uus 2002. aastal ehitatud Pärnu Kontserdimaja.

Pärnus on sirgunud kirjanik ja poliitik August Jakobson, kelle tuntuima teose "Vaeste-Patuste alevi" ainestik on samuti Pärnu-keskne.

 Pikemalt artiklis Pärnu mälestusmärkide loend

Arhitektuur

Juugendstiilis Ammende villa

Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ning vallikraavi osad, linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn[23]) 15. sajandist, ja Tallinna värav 17. sajandist.

20. sajandi I poolest pärinevad juugendstiilis Ammende villa (1905) ja mitu kauase linnaarhitekti Olev Siinmaa projekteeritud funktsionalistlikku hoonet, näiteks rannahotell (1937, kaasautor Anton Soans) ja rannakohvik (1940).

20. sajandi II poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu sanatooriumihoonet.

Kuurordipiirkond hõlmab lauge merepõhjaga pika supelranna ja mereäärse pargivööndi, seal paiknevad ka sanatooriumid, mudaravila, puhkekodud jms.

Haridus

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 Tartu Ülikool (Academia Gustaviana Carolina).

Tänapäeval on Pärnus 12 üldhariduskooli: Pärnu Ülejõe Põhikool, Pärnu Raeküla Kool, Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool, Rääma Põhikool, Pärnu Tammsaare Kool, Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Toimetulekukool, Pärnu Vabakool.

Linnas tegutsevad Mainori Kõrgkool, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus.

Militaaria

Punane torn, vaade lääneküljelt

Linna esimesteks militaarehitisteks olid Liivi ordu Pärnu ordulinnus, millest on säilinud vaid 15. sajandil rajatud vangitorn (Punane torn) Pärnu linnamüüri kagunurgas.

Vene-Liivi sõja käigus 1560. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti 1575. aastal.

17. sajandi keskel kavandati Rootsi võimude poolt linna kindlustuste moderniseerimist bastionaalsüsteemis, millega linn laienes lõunasuunas kolmekordselt. Tollast ringtänavate vööd märgivad tänapäeva Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavad. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline Uus Turg (praegune Lastepark), uuteks ida–läänesuunalisteks peatänavateks Rüütli ja Kuninga tänavad. Viimane ühendas nn. Kuningaväravad uues bastionaalsüsteemis, millest lähtusid magistraalid Riiga ja Tallinna. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid – Vee, Nikolai, Pühavaimu tänav ja Hospidali tänav – Lõuna tänavani.

1670. aastal alustasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndi rajamist: pikki Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavaid. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: Venus, Saturnus, Mars, Luna, Jupiter, Mercurius ja Sol. Linnaväravaid oli kolm: Riia värav, Tallinna värav[24] ja Vee värav. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav vallikraav, mis on kasutusel tänapäeval meelelahutuskohana[25]. Tallinna värava ees oli Õhtutähe raveliin (Abendstern), Riia värava ees Hommikutähe raveliin (Morgenstern).

Pärast Pärnu vallutamist Põhjasõjas Venemaa keisririigi vägede poolt lisati kaitserajatisele idaküljel Mittagstern-raveliin ja rajati massiivsed püssirohukeldrid ning kivikonstruktsioonis vahimajad.

Venemaa keisririigi ajal, pärast 1905. aasta revolutsioonisündmusi Eestis ja streiki Waldhofi tselluloosivabrikus määrati Pärnusse alalisele dislotseerumisele ja Pärnu garnisoni koosseisu Krasnojarski polgu rood, mis asus linna ja Waldhofi vabriku rahaga ehitatud Lembitu kasarmutes.

Pärast Vabadussõda, 1921. aastast asus Pärnu Lembitu kasarmutes Eesti sõjaväe 6. Üksik Jalaväepataljon.

1992. aastal moodustati Pärnu üksik-jalaväekompanii, mis asus endistesse Eesti kaitseväe 6. pataljoni kasarmutesse.

Aukodanikud

 Pikemalt artiklis Pärnu Linna vapimärk

Sõpruslinnad [27]

Vaata ka

Sügisene ristmik Pärnus
Vaade Pärnu kesklinnale

Viited

  1. ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  2. ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  3. ↑ 3,0 3,1 Pärnu entsyklopeedia.ee.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Pärnu arvudes. parnu.ee
  5. ↑ "Pärnumaa ja pärnumaalased". Koostanud Ernst Helemäe. Perioodika: Tallinn, 1989. Lk 8–9
  6. ↑ 6,0 6,1 Akt Eesti Demokratlise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23(10) weebruaril 1918. a kell 8 õhtu, RT, 27.11.1918, 1
  7. ↑ Eesti arhitektuur. 2. Üldtoimetaja Villem Raam. Lk 129
  8. ↑ Pärnu lühiajalugu. Koostanud Kalju Idvand jt. Lk 126
  9. ↑ Arhitektid nimetasid Kuldset Kodu unikaalseks ehitiseks. parnu.postimees.ee
  10. ↑ 10,0 10,1 Eesti arhitektuur. 2. Üldtoimetaja Villem Raam. Lk 139
  11. ↑ Pärnu linnavalitsus
  12. ↑ Pärnu linnavolikogu, Andrei Korobeinik
  13. ↑ Sirje Niitra, Raeküla ehk Pätsiküla ehk Rotiküla, www.tarbija24.ee, 1. september 2013
  14. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  15. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  16. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  17. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  18. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  19. ↑ Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri @eRT
  20. ↑ Niidu maastikukaitseala kaitse-eeskiri @eRT
  21. ↑ http://www.parnupostimees.ee./index.php?id=379161&print=1 Pärnu on 20 aasta pärast Skandinaavia vanadekodu]
  22. ↑ Pärnu linna turismiarengukava 2008–2017
  23. ↑ Klaasi kodu Punases Tornis, 10. mai 2007. a. @paber.ekspress.ee
  24. ↑ Tallinna väravad, Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR
  25. ↑ Pärnu Vallikäär tehakse 60 miljoni eest ilusamaks, Delfi, 7. august 2009
  26. ↑ http://www.parnu.ee/index.php?id=1720 Pärnu linna koduleht
  27. ↑ Pärnu linna veeb: Sõpruslinnad
  28. ↑ Pärnu vallikraav
  29. ↑ Pärnu vallikraav inglise keeles

Kirjandus

Välislingid

Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru

Pärnumaa vapp
Pärnu maakonna omavalitsusüksused

Häädemeeste vald | Kihnu vald | Lääneranna vald | Pärnu linn | Põhja-Pärnumaa vald | Saarde vald | Tori vald

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pärnu&oldid=5163761"