Ameerika-Mehhiko sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Ameerika-Mehhiko sõda
Toimumisaeg	25. aprill 1846 – 2. veebruar 1848
Toimumiskoht	Texas, New Mexico, California; Põhja-, Kesk- ja Ida-Mehhiko; Mexico City
Tulemus	USA võit, Guadalupe Hidalgo rahuleping; Texase-Mehhiko konflikti lõpp;
Osalised
USA	Mehhiko
Väejuhid või liidrid
James K. Polk; Zachary Taylor; Winfield Scott; Stephen W. Kearny; John D. Sloat	Antonio López de Santa Anna; Mariano Arista; Pedro de Ampudia; José María Flores
Jõudude suurus
ca 78 700 sõdurit	ca 25 000–40 000 sõdurit
Kaotused
ca 13 283 sõdurit	ca 16 000 sõdurit

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 5. detsember 2018, kell 16:34

Ameerika-Mehhiko sõda oli sõjaline konflikt Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide vahel aastail 1846–1848. See järgnes Texase annekteerimisele USA poolt 1845. aastal, kuna Mehhiko luges Texast oma territooriumiks, vaatamata Texase revolutsioonile 1836. aastal.

Lisaks Mehhiko ranniku blokaadile merel tungisid Ameerika väed Mehhikosse, vallutades New Mexico, California ning osa praegusest Põhja-Mehhikost. Teine Ameerika armee vallutas Mehhiko pealinna México, sundides Mehhiko nõustuma oma põhjaalade (pool oma territoriumist) müügiga USA-le.

Ühendriikide laienemine Vaikse ookeani rannikule oli Demokraatliku Partei juhi, president James K. Polki eesmärk. Samas ei toetanud USA-s enda elanikud sõda sugugi üksmeelselt, Viigide Partei ja orjandusvastased olid sellele tõsiselt vastu. Samuti kritiseeriti ameeriklaste ränki kaotusi ja kõrgeid sõjakulutusi. Sõja kõige ulatuslikuma tagajärjena oli Mehhiko sunnitud loobuma Californiast, New Mexicost, Arizonast, Nevadast, Utahlt, lõviosa Coloradost ja Wyomingist, mille eest USA maksis Mehhikole 18 miljonit dollarit. Vahepeal leiti Californiast kulda, mis tekitas rahvusvahelise mõjuga California kullapalaviku. Sõja poliitilise järelmõjuna tõusis USA-s ühiskondliku debati fookusse orjandus, mille teemaliste vaidluste ägenemine ähvardas kodusõjaga; 1850. aasta kompromiss pakkus vaid lühikest hingetõmbeaega.

USA-s nimetatakse sõda vahel Mehhiko sõjaks (Mexican War) või USA-Mehhiko sõjaks (U.S.–Mexican War). Mehhikos kasutatakse selle kohta termineid (primera) intervención estadounidense en México ("Ühendriikide (esimene) sissetung Mehhikosse"), invasión estadounidense de México ("Ühendriikide kallaletung Mehhikole") ja guerra del 47 ("'47. aasta sõda").

Vaata ka

Sõdade loend

@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 '''Ameerika-Mehhiko sõda''' oli sõjaline konflikt [[Mehhiko]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vahel aastail [[1846]]–[[1848]]. See järgnes [[Texase annekteerimine|Texase annekteerimisele]] USA poolt [[1845]]. aastal, kuna Mehhiko luges Texast oma  territooriumiks, vaatamata [[Texase revolutsioon]]ile [[1836]]. aastal.
-Lisaks Mehhiko ranniku [[blokaad]]ile merel tungisid Ameerika väed Mehhikosse, vallutades [[New Mexico]], [[California]] ning osa praegusest Põhja-Mehhikost. Teine Ameerika armee vallutas Mehhiko pealinna [[México]], sundides Mehhiko nõustuma oma põhjaalade müügiga USA-le.
+Lisaks Mehhiko ranniku [[blokaad]]ile merel tungisid Ameerika väed Mehhikosse, vallutades [[New Mexico]], [[California]] ning osa praegusest Põhja-Mehhikost. Teine Ameerika armee vallutas Mehhiko pealinna [[México]], sundides Mehhiko nõustuma oma põhjaalade (pool oma territoriumist) müügiga USA-le.
-Ühendriikide laienemine [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikule oli [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] juhi, president [[James K. Polk]]i eesmärk. Samas ei toetanud USA-s enda elanikud sõda sugugi üksmeelselt, [[Viigide Partei]] ja [[orjandus]]vastased olid sellele tõsiselt vastu. Samuti kritiseeriti ameeriklaste ränki kaotusi ja kõrgeid sõjakulutusi. Sõja kõige ulatuslikuma tagajärjena oli Mehhiko sunnitud loobuma [[Alta California]]st ja New Mexicost, mille eest USA maksis Mehhikole 18 miljonit dollarit. Vahepeal leiti Californiast kulda, mis tekitas rahvusvahelise mõjuga [[California kullapalavik]]u. Sõja poliitilise järelmõjuna tõusis USA-s ühiskondliku debati fookusse orjandus, mille teemaliste vaidluste ägenemine ähvardas kodusõjaga; [[1850. aasta kompromiss]] pakkus vaid lühikest hingetõmbeaega.
+Ühendriikide laienemine [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikule oli [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] juhi, president [[James K. Polk]]i eesmärk. Samas ei toetanud USA-s enda elanikud sõda sugugi üksmeelselt, [[Viigide Partei]] ja [[orjandus]]vastased olid sellele tõsiselt vastu. Samuti kritiseeriti ameeriklaste ränki kaotusi ja kõrgeid sõjakulutusi. Sõja kõige ulatuslikuma tagajärjena oli Mehhiko sunnitud loobuma Californiast, New Mexicost, Arizonast, Nevadast, Utahlt, lõviosa Coloradost ja Wyomingist, mille eest USA maksis Mehhikole 18 miljonit dollarit. Vahepeal leiti Californiast kulda, mis tekitas rahvusvahelise mõjuga [[California kullapalavik]]u. Sõja poliitilise järelmõjuna tõusis USA-s ühiskondliku debati fookusse orjandus, mille teemaliste vaidluste ägenemine ähvardas kodusõjaga; [[1850. aasta kompromiss]] pakkus vaid lühikest hingetõmbeaega.
 USA-s nimetatakse sõda vahel Mehhiko sõjaks (''Mexican War'') või USA-Mehhiko sõjaks (''U.S.–Mexican War''). Mehhikos kasutatakse selle kohta termineid ''(primera) intervención estadounidense en México'' ("Ühendriikide (esimene) sissetung Mehhikosse"), ''invasión estadounidense de México'' ("Ühendriikide kallaletung Mehhikole") ja ''guerra del 47'' ("'47. aasta sõda").