Tuttvart: erinevus redaktsioonide vahel

Tuttvart
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Ülemselts	Galloanserae;
Selts	Hanelised Anseriformes;
Sugukond	Partlased Anatidae;
Perekond	Vart Aythya;
Liik	Tuttvart;
Binaarne nimetus
	Aythya fuligula;

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 4. detsember 2018, kell 16:34

Tuttvart (Aythya fuligula) on keskmise suurusega sukelpart.

Välimus

Hundsulestikus isaslinnul on pea ja kael mustad ning metalliläikelised. Peas on tal madal tutt, mille järgi part ongi oma nime saanud. Tutt liibub isasel aga tihti nii tihedalt vastu kukalt, et seda pole võimalik eristada. Isaslinnud sulgivad juulis.

Emased on partidele tüüpiliselt tumepruunid.

Levik

Tuttvart on levinud Euraasia põhja- ja parasvöötmelises osas. Põhja-Ameerikas võib teda kohata suhteliselt harva.

Eestis on tuttvardi levialaks Lääne-Eesti saared, Põhja-Eesti rannik ning Emajõe jõgikond. Tuttvart on Eesti arvukamaid sukelparte. Lisaks paiksetele lindudele, kes viibivad siin aprillist novembrini, on palju ka läbirändajaid. Üksikud tuttvardid veedavad Eestis ka talve. Tuttvardi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 4000–6000 paarile, talvist arvukust 200–2000 isendile ^[1].

Tuttvardipaar Muhu põhjarannikul

Toitumine

Madalas vees otsivad tuttvardid põhjamudast selgrootuid. Nad söövad ka veepõhjas kasvavaid taimi, eriti nende hapramaid osi.

Pesitsemine

Tuttvart teeb pesa maapinnale kõrreliste puhmastest. Selle vooderdab ta kuivanud kulu ja udusulgedega. Pessa muneb emane tavaliselt 7–11 muna. Mõnikord muneb mitu tuttvarti samasse pessa. Munad on valkjas-oliivipruunid ning rohekas-sinakamad kui rohukoskla omad.

Tuttvardid pesitsevad harilikult tihedate kogumikena, sest nii on iga üksiku isendi võimalus röövlooma või -linnu ohvriks langeda väiksem. Pesa tegemisel otsitakse naerukajakate kaitset, et pääseda suuremate kajakate rüüstetegevuse eest. Isased seltsivad sulgimise ajal juulis punapea-vartidega.

Pojad hakkavad kooruma juuni lõpus, lahkudes enamasti merele. Tuttvardipojad muutuvad lennuvõimeliseks alles augustis.

Kaitse

Tuttvart ei kuulu looduskaitse alla. Talle peetakse augustist novembrini jahti.

Kirjandus

Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972, lk 61.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 1/2009. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)

Välislingid

[hirundo-1] 1,0 ^1,1 ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 1/2009. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)

[1]

@@ 60. rida: / 60. rida: @@
 {{Commons|Category:Aythya fuligula}}
 *[http://www.sunsite.ee/loomad/Linnud/AYTFUL2.htm Liigikirjeldus]
-*[https://www.youtube.com/watch?v=7yIBQjmlwBg Tuttvart YouTube'is]
+*[https://www.youtube.com/watch?v=GJg63ZlrwQs Tuttvart YouTube'is]
 [[Kategooria:Partlased]]