Tuttvart: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
21. rida: | 21. rida: | ||
| levikukaardi_seletus = |
| levikukaardi_seletus = |
||
}} |
}} |
||
[[File:Aythya fuligula MHNT.ZOO.2010.11.20.3.jpg|thumb| |
[[File:Aythya fuligula MHNT.ZOO.2010.11.20.3.jpg|thumb|Tuttvardi munad]] |
||
'''Tuttvart''' (''Aythya fuligula'') on keskmise suurusega [[sukelpardid|sukelpart]]. |
'''Tuttvart''' (''Aythya fuligula'') on keskmise suurusega [[sukelpardid|sukelpart]]. |
||
Redaktsioon: 4. detsember 2018, kell 16:19
Tuttvart | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Ülemselts |
Galloanserae |
Selts |
Hanelised Anseriformes |
Sugukond |
Partlased Anatidae |
Perekond |
Vart Aythya |
Liik |
Tuttvart |
Binaarne nimetus | |
Aythya fuligula |
Tuttvart (Aythya fuligula) on keskmise suurusega sukelpart.
Välimus
Hundsulestikus isaslinnul on pea ja kael mustad ning metalliläikelised. Peas on tal madal tutt, mille järgi part ongi oma nime saanud. Tutt liibub isasel aga tihti nii tihedalt vastu kukalt, et seda pole võimalik eristada. Isaslinnud sulgivad juulis.
Emased on partidele tüüpiliselt tumepruunid.
Levik
Tuttvart on levinud Euraasia põhja- ja parasvöötmelises osas. Põhja-Ameerikas võib teda kohata suhteliselt harva.
Eestis on tuttvardi levialaks Lääne-Eesti saared, Põhja-Eesti rannik ning Emajõe jõgikond. Tuttvart on Eesti arvukamaid sukelparte. Lisaks paiksetele lindudele, kes viibivad siin aprillist novembrini, on palju ka läbirändajaid. Üksikud tuttvardid veedavad Eestis ka talve. Tuttvardi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 4000–6000 paarile, talvist arvukust 200–2000 isendile [1].
Tuttvardipaar Muhu põhjarannikul
Toitumine
Madalas vees otsivad tuttvardid põhjamudast selgrootuid. Nad söövad ka veepõhjas kasvavaid taimi, eriti nende hapramaid osi.
Pesitsemine
Tuttvart teeb pesa maapinnale kõrreliste puhmastest. Selle vooderdab ta kuivanud kulu ja udusulgedega. Pessa muneb emane tavaliselt 7–11 muna. Mõnikord muneb mitu tuttvarti samasse pessa. Munad on valkjas-oliivipruunid ning rohekas-sinakamad kui rohukoskla omad.
Tuttvardid pesitsevad harilikult tihedate kogumikena, sest nii on iga üksiku isendi võimalus röövlooma või -linnu ohvriks langeda väiksem. Pesa tegemisel otsitakse naerukajakate kaitset, et pääseda suuremate kajakate rüüstetegevuse eest. Isased seltsivad sulgimise ajal juulis punapea-vartidega.
Pojad hakkavad kooruma juuni lõpus, lahkudes enamasti merele. Tuttvardipojad muutuvad lennuvõimeliseks alles augustis.
Kaitse
Tuttvart ei kuulu looduskaitse alla. Talle peetakse augustist novembrini jahti.
Kirjandus
- Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972, lk 61.
Viited
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tuttvart |