Luksemburg: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
17 514 muudatust
PResümee puudub
74. rida: 74. rida:


=== Kliima ===
=== Kliima ===
Luksemburgis on pehme mandriline [[parasvöötme kliima]] rohkete sademetega. Sademeid on eriti [[suvi|suve]] lõpus. Suvel on ööpäevane keskmine temperatuur +17°C ja talvel 0°C ümber. Riigi külmemad kuud on [[jaanuar]] ja [[veebruar]]. Riigis on mõõdetud -20,2°C külma. Soojemad kuud on [[juuli]] ja [[august]]. Augustis on mõõdetud +37,9°C sooja. <ref>[http://meteolux.lu/fr/climat/normales-et-extremes/ Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.]</ref>
Luksemburgis on pehme mandriline [[parasvöötme kliima]] rohkete sademetega. Sademeid on eriti [[suvi|suve]] lõpus. Suvel on ööpäevane keskmine temperatuur +17 °C ja talvel 0 °C ümber. Riigi külmemad kuud on [[jaanuar]] ja [[veebruar]]. Riigis on mõõdetud –20,2 °C külma. Soojemad kuud on [[juuli]] ja [[august]]. Augustis on mõõdetud +37,9 °C sooja. <ref>[http://meteolux.lu/fr/climat/normales-et-extremes/ Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.]</ref>


== Riigikord ==
== Riigikord ==
113. rida: 113. rida:


=== Vanuseline struktuur ===
=== Vanuseline struktuur ===
Luksemburgi elanikkonna vanuseline struktuur 2011 rahvaloenduse alusel:
Luksemburgi elanikkonna vanuseline struktuur 2011. aasta rahvaloenduse alusel:


{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
|-
|-
! Vanus !! Arv
! Vanus (a) !! Arv
|-
|-
| 0-4|| 28894
| 0–4|| 28 894
|-
|-
| 5-9|| 28821
| 5–9|| 28 821
|-
|-
| 10-14|| 30922
| 10–14|| 30 922
|-
|-
| 15-19|| 30536
| 15–19|| 30 536
|-
|-
| 20-24|| 31217
| 20–24|| 31 217
|-
|-
| 25-29|| 35290
| 25–29|| 35 290
|-
|-
| 30-34|| 38230
| 30–34|| 38 230
|-
|-
| 35-39|| 39602
| 35–39|| 39 602
|-
|-
| 40-44|| 42492
| 40–44|| 42 492
|-
|-
| 45-49|| 41711
| 45–49|| 41 711
|-
|-
| 50-54|| 36411
| 50–54|| 36 411
|-
|-
| 55-59|| 30526
| 55–59|| 30 526
|-
|-
| 60-64|| 25959
| 60–64|| 25 959
|-
|-
| 65-69|| 19832
| 65–69|| 19 832
|-
|-
| 70-74|| 17618
| 70–74|| 17 618
|-
|-
| 75-79|| 14564
| 75–79|| 14 564
|-
|-
| 80 ja vanemad|| 19728
| 80 ja vanemad|| 19 728
|}
|}


286. rida: 286. rida:
Luksemburgi alasid on sarnaselt [[Poola]]ga jagatud ajaloos kolmel korral. Luksemburgi alasid jagasid ajavahemikul [[1659]]–[[1839]] [[Belgia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Preisimaa]]. Enne 1659 hõlmas Luksemburg 10 700 km².
Luksemburgi alasid on sarnaselt [[Poola]]ga jagatud ajaloos kolmel korral. Luksemburgi alasid jagasid ajavahemikul [[1659]]–[[1839]] [[Belgia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Preisimaa]]. Enne 1659 hõlmas Luksemburg 10 700 km².


Luksemburg kaotas [[1813]] osa oma territooriumist Preisimaale. Pärast seda, kui Belgia saavutas [[1830]] [[Holland]]ist sõltumatuse, jaotati Luksemburg [[1839]], kus suurem läänepoolne osa suurhertsogkonnast läks Belgiale, nii et suurhertsogkond koosnes nüüd vaid väiksemast idapoolsest osast.
Luksemburg kaotas [[1813]] osa oma territooriumist Preisimaale. Pärast seda, kui Belgia saavutas [[1830]] [[Holland]]ist sõltumatuse, jaotati Luksemburg [[1839]], kus suurem läänepoolne osa suurhertsogkonnast läks Belgiale, nii et suurhertsogkond koosnes nüüd vaid väiksemast idapoolsest osast.


=== Kaasaegse riikluse kujunemine ===
=== Kaasaegse riikluse kujunemine ===
Pärast kokkulepet [[1815]] [[Viini kongress]]il sai Luksemburgi hertsogkonnast suurhertsogkond Madalmaade [[Willem I]] võimu all, kuid see polnud mitte Madalmaade, vaid [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] osa. Tekkinud [[personaalunioon]] Luksemburgi trooni ja Hollandi trooni vahel jätkus aastani [[1890]], kui Hollandi troon läks [[1783]] sõlmitud [[Nassau dünastia]] pakti alusel tema tütrele [[Wilhelmina]]le, samas Luksemburgi troon läks [[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe]]'ile.
Pärast kokkulepet [[1815]] [[Viini kongress]]il sai Luksemburgi hertsogkonnast suurhertsogkond Madalmaade [[Willem I]] võimu all, kuid see polnud mitte Madalmaade, vaid [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] osa. Tekkinud [[personaalunioon]] Luksemburgi trooni ja Hollandi trooni vahel jätkus aastani [[1890]], kui Hollandi troon läks [[1783]] sõlmitud [[Nassau dünastia]] pakti alusel tema tütrele [[Wilhelmina]]le, samas Luksemburgi troon läks [[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe]]'ile.


[[Preisi-Austria sõda|Preisi-Austria sõjaga]] [[1866]] vabanes Luksemburg Saksa Liidu koosseisust. [[1867]] sõlmitud Londoni rahulepinguga kuulutati Luksemburg iseseisvaks riigiks Madalmaade ühendkuningriigi koosseisus.
[[Preisi-Austria sõda|Preisi-Austria sõjaga]] [[1866]] vabanes Luksemburg Saksa Liidu koosseisust. [[1867]] sõlmitud Londoni rahulepinguga kuulutati Luksemburg iseseisvaks riigiks Madalmaade Ühendkuningriigi koosseisus.


=== 20. sajand ===
=== 20. sajand ===
[[File:Adolfluxembourg1817-6.jpg|thumb|250 px| Suurhertsog [[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe]] (valitses [[1890]]–[[1905]]) oli esimene Luksemburgi ainuvalitseja.]]
[[File:Adolfluxembourg1817-6.jpg|thumb|250 px| Suurhertsog [[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe]] (valitses [[1890]]–[[1905]]) oli esimene Luksemburgi ainuvalitseja.]]
[[1912]] sai Luksemburgi suurhertsoginnaks 17-aastane [[Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)|Marie-Adélaïde]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes kuulutas valitsus välja neutraalsuse, kuid sellest hoolimata kasutasid Saksa väed [[1. august]]il [[1914]] Luksemburgi valitsuse loata Troisvierges'i raudteejaama ja okupeerisid [[2. august]]il 1914 Luksemburgi. Suurhertsoginna Marie-Adélaïde käsul ei osutanud Luksemburgi armee Saksa armeele vastupanu. Ehkki suurhertsoginna väljendas esmakordsel kohtumisel Saksa kindraliga hukkamõistu riigi okupeerimise pärast, siis okupatsiooni ajal muutusid suurhertsoginna suhted okupatsioonivõimudega Luksemburgi elanikkonna arvates liiga südamlikuks. Saksamaa keisririigi kokkuvarisemisega üritasid kommunistid [[10. november|10. novembril]] [[1918]] kuulutada Luksemburgis välja vabariiki, kuid nad ei leidnud piisavalt toetust. Suurhertsoginna saksalembust tauninud sotsialistid üritasid uuesti vabariiki välja kuulutada [[jaanuar]]is [[1919]]. Peamiselt maailmasõja aegsest saksalembusest tingitud poliitilise surve tõttu otsustas suurhertsoginna Marie-Adélaïde [[14. jaanuar]]il 1919 troonist loobuda.
[[1912]] sai Luksemburgi suurhertsoginnaks 17-aastane [[Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)|Marie-Adélaïde]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes kuulutas valitsus välja neutraalsuse, kuid sellest hoolimata kasutasid Saksa väed [[1. august]]il [[1914]] Luksemburgi valitsuse loata Troisviergesi raudteejaama ja okupeerisid [[2. august]]il 1914 Luksemburgi. Suurhertsoginna Marie-Adélaïde käsul ei osutanud Luksemburgi armee Saksa armeele vastupanu. Ehkki suurhertsoginna väljendas esmakordsel kohtumisel Saksa kindraliga hukkamõistu riigi okupeerimise pärast, siis okupatsiooni ajal muutusid suurhertsoginna suhted okupatsioonivõimudega Luksemburgi elanikkonna arvates liiga südamlikuks. Saksamaa keisririigi kokkuvarisemisega üritasid kommunistid [[10. november|10. novembril]] [[1918]] kuulutada Luksemburgis välja vabariiki, kuid nad ei leidnud piisavalt toetust. Suurhertsoginna saksalembust tauninud sotsialistid üritasid uuesti vabariiki välja kuulutada [[jaanuar]]is [[1919]]. Peamiselt maailmasõja aegsest saksalembusest tingitud poliitilise surve tõttu otsustas suurhertsoginna Marie-Adélaïde [[14. jaanuar]]il 1919 troonist loobuda.


1919 sai suurhertsoginnaks Marie-Adélaïde õde [[Charlotte]]. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] sai majanduses traditsioonilise [[põllumajandus]]e asemel valitsevaks [[teenindussektor]]. 1930.-ndatel ilmnesid riigi tööstuspiirkondades [[kommunism]]i mõjud, samal ajal kui valitsus soosis natsionaalsotsialiste.
1919 sai suurhertsoginnaks Marie-Adélaïde õde [[Charlotte]]. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] sai majanduses traditsioonilise [[põllumajandus]]e asemel valitsevaks [[teenindussektor]]. 1930-ndatel ilmnesid riigi tööstuspiirkondades [[kommunism]]i mõjud, samal ajal kui valitsus soosis natsionaalsotsialiste.


Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Luksemburg end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris riigi [[10. mai]]l [[1940]] ja liitis mõne aja pärast Saksamaa külge. Okupatsiooni ajal tapeti riigis elanud 3500 [[juudid|juuti]]. 1400 Luksemburgi perekonda asustati okupeeritud [[Ida-Euroopa]]sse. [[10. september|10. septembril]] [[1944]] vabastasid liitlasväed Luksemburgi.
Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Luksemburg end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris riigi [[10. mai]]l [[1940]] ja liitis mõne aja pärast Saksamaa külge. Okupatsiooni ajal tapeti riigis elanud 3500 [[juudid|juuti]]. 1400 Luksemburgi perekonda asustati okupeeritud [[Ida-Euroopa]]sse. [[10. september|10. septembril]] [[1944]] vabastasid liitlasväed Luksemburgi.
314. rida: 314. rida:
Eesti ametnikke töötab Luksemburgis asuvates Euroopa Liidu institutsioonides, nagu [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], Euroopa Kohtus, [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]], jne.
Eesti ametnikke töötab Luksemburgis asuvates Euroopa Liidu institutsioonides, nagu [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], Euroopa Kohtus, [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]], jne.


1. jaanuaril 2017 elas Luksemburgis ametlikult 605 eestlast. <ref>[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=12859&IF_Language=eng&MainTheme=2&FldrName=1 Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.]</ref> Eestlaste hulk Luksemburgis on alates [[2011]] pidevalt kasvanud. 1990.-ndatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. [[1997]] asutati [[Luksemburgi Eesti Selts]]. Riigis tegutseb Eesti kool, laste lauluringid, käsitööring Muhu pätid, ansambel Meloodilised Tordid ja naisrahvatantsurühm Laiali. <ref>[http://www.les.lu/index.php?id=10321 Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.]</ref> Luksemburgis elab kunstnik Tiina Laan-Dondelinger.
1. jaanuaril 2017 elas Luksemburgis ametlikult 605 eestlast. <ref>[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=12859&IF_Language=eng&MainTheme=2&FldrName=1 Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.]</ref> Eestlaste hulk Luksemburgis on alates [[2011]] pidevalt kasvanud. 1990-ndatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. [[1997]] asutati [[Luksemburgi Eesti Selts]]. Riigis tegutseb Eesti kool, laste lauluringid, käsitööring Muhu pätid, ansambel Meloodilised Tordid ja naisrahvatantsurühm Laiali. <ref>[http://www.les.lu/index.php?id=10321 Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.]</ref> Luksemburgis elab kunstnik Tiina Laan-Dondelinger.


Luksemburgis varjus oma viimastel elunädalatel vapside liider [[Artur Sirk]], kes suri [[Echternach]]is.
Luksemburgis varjus oma viimastel elunädalatel vapside liider [[Artur Sirk]], kes suri [[Echternach]]is.
323. rida: 323. rida:


== Haridus ==
== Haridus ==
Luksemburgi haridussüsteem on kolmetasandiline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. <ref>[http://www.luxembourg.public.lu/en/etudier/systeme-educatif-luxembourgeois/systeme-educatif-detail/index.html Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.]</ref> Kooliharidus algab 4-eluaastast. [[Põhikool]] kestab 8 aastat.
Luksemburgi haridussüsteem on kolmetasandiline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. <ref>[http://www.luxembourg.public.lu/en/etudier/systeme-educatif-luxembourgeois/systeme-educatif-detail/index.html Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.]</ref> Kooliharidus algab 4. eluaastast. [[Põhikool]] kestab 8 aastat.


Keskharidus omandatakse 7 aasta jooksul keskkoolis või [[kutsekool]]is. [[2015]]/[[2016]] õppeaastal tegutses riigis 37 avalikku [[lütseum]]i, 5 eralütseumi ja 5 muud keskharidust pakkuvat asutust. <ref>[http://www.men.public.lu/fr/secondaire/offre-scolaire-organisation/offre-scolaire/index.html Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.]</ref>
Keskharidus omandatakse 7 aasta jooksul keskkoolis või [[kutsekool]]is. [[2015]]/[[2016]]. õppeaastal tegutses riigis 37 avalikku [[lütseum]]i, 5 eralütseumi ja 5 muud keskharidust andvat asutust. <ref>[http://www.men.public.lu/fr/secondaire/offre-scolaire-organisation/offre-scolaire/index.html Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.]</ref>


Ainus riiklik ülikool on [[2003]] rajatud Luksemburgi ülikool. Lisaks tegutsevad riigis mitme välisülikooli filiaalid.
Ainus riiklik ülikool on [[2003]] rajatud Luksemburgi ülikool. Lisaks tegutsevad riigis mitme välisülikooli filiaalid.
336. rida: 336. rida:


[[11. sajand]]il rajatud Viandeni kindlus on Luksemburgi imposantsem keskaegne ehitis. Kindluses asuv [[kabel]] on üks paremaid [[romaani stiil]]i näiteid Luksemburgis. Riigi teised tuntud kindlused on Bourscheidi ja Beauforti kindlused. [[1573]] rajatud Luxembourgi raekoda muudeti hiljem suurhertsogi paleeks.
[[11. sajand]]il rajatud Viandeni kindlus on Luksemburgi imposantsem keskaegne ehitis. Kindluses asuv [[kabel]] on üks paremaid [[romaani stiil]]i näiteid Luksemburgis. Riigi teised tuntud kindlused on Bourscheidi ja Beauforti kindlused. [[1573]] rajatud Luxembourgi raekoda muudeti hiljem suurhertsogi paleeks.
[[File:Marc_Girardelli.JPG|thumb|250px| Mäesuusataja [[Marc Girardelli]] on Luksemburgile toonud ainsad medalid taliolümpiamängudelt.]]
[[File:Marc_Girardelli.JPG|thumb|250px| Mäesuusataja [[Marc Girardelli]] on Luksemburgile toonud ainsad medalid taliolümpiamängudelt]]
Echternachi klooster on vanim säilinud [[anglosaksid|anglosaksi]] [[klooster]] mandri-Euroopas. Riigi ühed vanemad kirikud on Diekirchi ja Holleri kirikud.
Echternachi klooster on vanim säilinud [[anglosaksid|anglosaksi]] [[klooster]] Mandri-Euroopas. Riigi ühed vanemad kirikud on Diekirchi ja Holleri kirikud.


Riigis on mitu [[sild]]a. Arhitekt Paul Séjourné'i [[1902]] konstrueeritud Adolphe'i silla keskkaar oli oma aja suurim.
Riigis on mitu [[sild]]a. Arhitekt Paul Séjourné'i [[1902]] konstrueeritud Adolphe'i silla keskkaar oli oma aja suurim.
345. rida: 345. rida:
[[19. sajand]]i tuntuim kunstnik oli [[Jean-Baptiste Fresez]]. [[Ekspressionism|Ekspressionistidest]] pälvis tuntust [[Joseph Kutter]]. [[Skulptor]] [[Claus Cito]] loodud kuju on Esimeses maailmasõjas hukkunud Luksemburgi sõdurite mälestuseks püstitatud [[obelisk]]il.
[[19. sajand]]i tuntuim kunstnik oli [[Jean-Baptiste Fresez]]. [[Ekspressionism|Ekspressionistidest]] pälvis tuntust [[Joseph Kutter]]. [[Skulptor]] [[Claus Cito]] loodud kuju on Esimeses maailmasõjas hukkunud Luksemburgi sõdurite mälestuseks püstitatud [[obelisk]]il.


Riigi suurimad kultuurikeskused on filharmoonia kontsertisaal ja Luxembourgi Suur Teater. Luksemburgil on oma väike filmistööstus. Riigis on filmitud [[Michael Radford]]i [[2004]] linastunud film "Veneetsia kaupmees."
Riigi suurimad kultuurikeskused on filharmoonia kontserdisaal ja Luxembourgi Suur Teater. Luksemburgil on oma väike filmitööstus. Riigis on filmitud [[Michael Radford]]i [[2004]] linastunud film "Veneetsia kaupmees."


Riigi tuntumad [[muuseum]]id on ajaloo ja kunstimuuseum, loodusajaloo muuseum, Luxembourgi ajaloo muuseum ja kaasaegse kunsti muuseum. Suurimad kunstigaleriid on Vaubani villa ja Casino Luxembourg.
Riigi tuntumad [[muuseum]]id on ajaloo ja kunstimuuseum, loodusajaloo muuseum, Luxembourgi ajaloo muuseum ja kaasaegse kunsti muuseum. Suurimad kunstigaleriid on Vaubani villa ja Casino Luxembourg.
353. rida: 353. rida:
[[1933]]–[[1992]] tegutses riigis Radio Luxembourg.
[[1933]]–[[1992]] tegutses riigis Radio Luxembourg.


Riigi populaarseim spordiala on [[jalgpall]]. Oberkorni staadion mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat ja Josy Bartheli staadion umbes 8000 pealtvaatajat.
Riigi populaarseim spordiala on [[jalgpall]]. Oberkorni staadion mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat ja Josy Bartheli staadion umbes 8000 pealtvaatajat.


Luksemburgi lipu all on riigi sportlased võistelnud alates [[1912. aasta suveolümpiamängud]]est [[Stockholm]]is. Riigi sportlased on suveolümpiamängudelt võitnud ühe kulla ja ühe hõbeda, [[1992. aasta taliolümpiamängud]]elt tõi [[Marc Girardelli]] [[mäesuusatamine|mäesuusatamises]] 2 hõbemedalit. Luksemburg taotles [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt]] ka [[1900. aasta suveolümpiamängud]]el [[maraton]]i võitnud [[Michel Théato]] medali ennistamist, kuid riigi nõudmist ei rahuldatud.
Luksemburgi lipu all on riigi sportlased võistelnud alates [[1912. aasta suveolümpiamängud]]est [[Stockholm]]is. Riigi sportlased on suveolümpiamängudelt võitnud ühe kuld- ja ühe hõbemedali, [[1992. aasta taliolümpiamängud]]elt tõi [[Marc Girardelli]] [[mäesuusatamine|mäesuusatamises]] 2 hõbemedalit. Luksemburg taotles [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt]] ka [[1900. aasta suveolümpiamängud]]el [[maraton]]i võitnud [[Michel Théato]] medali ennistamist, kuid riigi nõudmist ei rahuldatud.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 3. detsember 2018, kell 17:21

 See artikkel räägib praegusest riigist; Saksa-Rooma riigi territooriumi kohta vaata artikleid Luksemburgi krahvkond ja Luksemburgi hertsogkond; Saksamaa dünastia kohta vaata artiklit Luksemburgid
Luksemburgi Suurhertsogiriik
Luksemburgi asendikaart
Riigihümn Ons Hémécht
Pealinn Luxembourg
Pindala 2586 km²
Riigikeel prantsuse, saksa ja letseburgi
Rahvaarv 590 700 [1] (1. jaanuar 2017)
Rahvastikutihedus Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Suurhertsog Henri
Peaminister Xavier Bettel
Iseseisvus 1839
SKT 62,404 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 104 498 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik euro (EUR)
Usund katoliiklus
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .lu
Telefonikood 352

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas. Luksemburg moodustab koos Hollandi ja Belgiaga Beneluxi maad. Riiki ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Luksemburg on tänapäeval ainus suurhertsogiriik.

Nimi

Riigi nimi tuletub pealinna Luxembourgi kohal asunud väikesest Lucilinburhuci kindlusest. Saksa keeles tähendab sõna 'letze' "väike" ja 'burg' "kindlustatud hoonet, kindlust". Luksemburgi kindlust on ajaloos esmakordselt mainitud 963 ala läänistamisega krahv Siegfriedile.

Asend

Luksemburgi ümbritsevad läänest ja põhjast Belgia Luxembourgi provints, idast Saksamaa Rheinland-Pfalzi ja Saarimaa liidumaad ning lõunast Prantsusmaa Lorraine'i piirkonna Moselle'i ja Meurthe-et-Moselle'i departemangud.

Riigi maismaapiiri kogupikkus on 356 kilomeetrit. Sellest Belgiaga on 148, Saksamaaga 135 ja Prantsusmaaga 73 kilomeetrit ühist piiri. Pikimad riigisisesed vahemaad on 82 kilomeetrit põhjast lõunasse ja 57 kilomeetrit idast läände. [4]

Loodus

Oeslingi maastik.

Luksemburgis on kolm maastikugeograafilist piirkonda: Ardennide eelmäestik (Oesling), Lorraine'i platoo ja Moseli jõe org (Gutland). Riigi põhjaosa on künklik ja metsane, kõrgeim koht on Kneiffi mägi (560 meetrit üle merepinna). Sageli on riigi kõrgeimaks punktiks pakutud ka Buurgplaatzi mäge (559 meetrit üle merepinna).

Veestik

Harilik kortsleht on Luksemburgis haruldane.

Luksemburgi peamised jõed on Moseli jõgi, Sûre'i jõgi ja Ouri jõgi. Teised tähtsamad jõed on Alzette, Atterti ja Clerve'i jõgi. Pindalalt riigi suurim veekogu Ülem-Sûre'i veehoidla hõlmab 380 hektarit. Echternachi järv on pindalaga 30 hektarit.

Taimestik

Luksemburgi pindalast on 33,6% kaetud metsaga, kus peamised puuliigid on harilik pöök ja harilik tamm. [5] Luksemburgis on kirjeldatud 1323 liiki kõrgemaid taimi, millest 9,4% on ohustatud ja 6,3% äärmiselt haruldased. [6] Näiteks on riigis väga haruldasteks taimedeks muutunud hall nelk ja harilik kortsleht.

Loomastik

Saarmas on haruldane imetaja.

Luksemburgi vetes on teaduslikult kirjeldatud 34 liiki mageveekalu. [7]

Luksemburgis on kirjeldatud 16 liiki kahepaikseid: 11 liiki päriskonnalisi ja 5 liiki salamandreid. [8]

Riigis on registreeritud 6 liiki roomajaid.

Riigis on registreeritud 327 liiki linde. [9]

Riigis on kirjeldatud 51 liiki imetajaid, kellest ohustatuim on saarmas. [10]

Looduskaitse

Luksemburgis on 37 looduskaitsealust ala ja 59 Natura 2000 ala. Riigis on 2 rahvusparki, mis hõlmavad 19,8% riigi territooriumist. 1964 loodud Saksamaa-Luksemburgi rahvuspark oli esimene piirideülene rahvuspark Euroopas. Riigis on ka Ülem-Sûre'i rahvuspark. Ülevaade Luksemburgi kaitsealadest. Riigi lõunaosas asub loodusreservaat Biodiversum.

Kliima

Luksemburgis on pehme mandriline parasvöötme kliima rohkete sademetega. Sademeid on eriti suve lõpus. Suvel on ööpäevane keskmine temperatuur +17 °C ja talvel 0 °C ümber. Riigi külmemad kuud on jaanuar ja veebruar. Riigis on mõõdetud –20,2 °C külma. Soojemad kuud on juuli ja august. Augustis on mõõdetud +37,9 °C sooja. [11]

Riigikord

Luksemburg on parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on päritava võimuga suurhertsog, kellel on võimu teostamisel ainult formaalsed õigused. Täidesaatvat võimu teostab valitsus, mida juhib peaminister. [12]

Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele Saadikutekojale, kuhu valitakse 60 liiget. Saadikutekoja liikmete ametiaeg kestab 5 aastat. 2013 toimunud valimistel sai kristlik-sotsialistlik partei 23, Luksemburgi Sotsialistlik Töölispartei 13, demokraatlik partei 13, rohelised 6, alternatiivne demokraatlik reformi partei 3 ja vasakpoolsed 2 kohta Saadikutekojas.

Riigi esimene põhiseadus sätestati 1842. Praegune põhiseadus kehtib 1868. Riigi kõrgeim kohtuorgan on kõrgem justiitskohus.

Luksemburg on NATO ja Euroopa Liidu liige.

Haldusjaotus

Luksemburg on administratiivselt jaotatud 12 kantoniks, mis omakorda jagunevad 105 vallaks (Gemeinde), millel puudub halduslik funktsioon.[13] 2015. aastani oli riigi haldusjaotus kolmetasandiline: lisaks vallatasandile kuulusid 12 kantonit kolme ringkonna koosseisu. Riigis on 12 linna.

Luksemburgi kantonid

Rahvastik

Luksemburgis elas 1. jaanuari 2017 seisuga 590 700 inimest, kellest 294 000 olid naised. [14] Riigi keskmine rahvastikutihedus on 228,4 inimest/km².

Vanuseline struktuur

Luksemburgi elanikkonna vanuseline struktuur 2011. aasta rahvaloenduse alusel:

Vanus (a) Arv
0–4 28 894
5–9 28 821
10–14 30 922
15–19 30 536
20–24 31 217
25–29 35 290
30–34 38 230
35–39 39 602
40–44 42 492
45–49 41 711
50–54 36 411
55–59 30 526
60–64 25 959
65–69 19 832
70–74 17 618
75–79 14 564
80 ja vanemad 19 728

Keeled

1985. aastast on letseburgi keel (lëtzebuergesch) ametlik riigikeel ja elanike rahvusliku identiteedi sümbol. Teised riigikeeled on veel saksa ja prantsuse keel.

Luksemburgis määratletakse rahvust kodakondsuse alusel. 1. jaanuari 2017 seisuga olid 309 200 elanikku Luksemburgi, 96 800 Portugali, 44 300 Prantsusmaa, 21 300 Itaalia ja 20 000 Belgia kodakondsusega. [15]

Luksemburgi koosseis kodakondsuse alusel (2000):[16]

  • Luksemburgi 63,1%
  • Portugali 13,3%
  • Prantsusmaa 4,5%
  • Itaalia 4,3%
  • Saksamaa 2,3%
  • teised EL-i rahvused 7,3%
  • muud 5,2%.

Suuremad linnad

Pealinn Luxembourg.
Jrk Linn Kanton Elanike arv
(2005) 		Elanike arv
(2017)
1 Luxembourg Luxembourg
76 420
114 300
2 Esch-sur-Alzette Esch-sur-Alzette
28 000
34 400
3 Differdange Esch-sur-Alzette
19 005
25 400
4 Dudelange Esch-sur-Alzette
17 618
20 500
5 Ettelbruck Diekirch
7364
8 800

Religioon

Luksemburgi elanikest tunnistab 68,7% katoliiklust. [17]

1870 rajati katoliiklik Luksemburgi piiskopkond, mis 1988 sai peapiiskopkonnaks. Riigis on 275 katoliku kogudust. 2013 tegutses riigis 148 ilmikpreestrit ja 57 ordupreestrit. [18]

Riigikaitse

Luksemburgi ATF Dingo 2 jalaväesoomukid paraadil.

Luksemburgi armee koosseisu kuulub 4 kompaniid. [19] Riigil puudub õhu- ja merevägi. Riigis puudub ajateenistus, armeeteenistus on vabatahtlik. Luksemburgi rahuvalvajad on teeninud Bosnia ja Hertsegoviinas. Armeel on 2 eriüksust. Kõrgeim auaste armees on kindral.

2000 formeeriti riigi politseijõud.

Riigi relvastusse kuuluvad: [20]

  • ATF Dingo 2 jalaväesoomukid,
  • Obusier kahurid;
  • Mitrailleuse .50 M2 HB ja MAG kuulipildujad;
  • Minimi S.P.W. ja Steyr AUG HB kergekuulipildujad;
  • Steyr AUG automaadid ja Glock 17 püstolid.

Majandus

Luksemburgis on Liechtensteini ja Katari järel maailma kõrgeim SKP elaniku kohta.[16]

2011. aastal oli töötus 6%.[16]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[16]
Sektor SKT (2007) Tööjõud (2006)
Põllumajandus 0,4% 2,2%
Tööstus 13,6% 17,2%
Teenindus 86% 80,6%

Väliskaubandus

Luksemburgi suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed, terastooted, kemikaalid, kummitooted ja klaas. Tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2016. aastal Saksamaa (23,1%), Belgia (16,6%), Prantsusmaa (15,4%) ja Holland (5,1%).[16]

Luksemburgi suurimad impordiartiklid on mineraalid, metall, toiduained ja kvaliteetsed tarbekaubad. Tähtsaimad impordipartnerid olid 2016. aastal Belgia (29,4%), Saksamaa (24,3%), Prantsusmaa (10,3%), Hiina (5,8%) ja Holland (4,3%).[16]

Rahandus

Luksemburg liitus eurotsooniga 1999 ja euro võeti kasutusele 2002.

Taristu

Luksemburgi maanteevõrgu kogupikkus on 2899 kilomeetrit, millest 152 kilomeetrit on kiirteid. [16]

Raudteevõrk hõlmab 275 kilomeetrit.

Riigis on 2 lennuvälja ja 1 helikopteri maandumisplats.

Moseli jõgi on 37 kilomeetri ulatuses laevatatav. Riigi suurim sadam on Mertert.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Luksemburgid
 Pikemalt artiklis Luksemburgi krahvkond
 Pikemalt artiklis Luksemburgi hertsogkond

Keldi hõimud asusid Luksemburgi alal vähemalt 2. sajandil eKr. 1. sajandil eKr liidendati ala Rooma riigi Germania Inferiori provintsiga. Pärast frankide sissetungi idast 5. sajandil sai piirkond Frangi riigi ja seejärel Karolingide impeeriumi osaks. Verduni lepingu alusel 843 sai Luksemburgi ala Kesk-Frangi riigi ja hiljem Ida-Frangi riigi osaks.

Luksemburgi krahvkond

Luxembourgi kohal asunud Lucilinburhuci kindlust mainiti esmakordselt 963, kui krahv Siegfried omandas selle Trieri Püha Maximini kloostrilt. Kindluse isand Konrad I (1059–1086) oli esimene, kes kutsus end "Luksemburgi krahviks". Tema poeg Heinrich III (1086–1096) oli esimene krahv, kes teadaolevalt rajas Luksemburgi oma püsiva residentsi.

Peale krahv Konrad II surma 1136 pärijateta hääbus Ardennide dünastia ja krahvkond läks Saksa-Rooma keiser Lothar III käsul Konradi emapoolsele nõole, Heinrich Pimedale Namuri dünastiast. Heinrichi tütar Ermesinde abiellus esmalt Bar'i krahvi Theobald I-ga ja seejärel Walram III-ga Limburg-Arloni dünastiast.

Luksemburgi hertsogkond

Luksemburgi hertsogkond moodustati 1353 Luksemburgi, Durbuy, Laroche'i ja Viandeni krahvkondade, Arloni markiikonna ning Thionville'i, Bitburgi ja Marville'i maavalduste ühendamisel. Pärast Luksemburgi dünastia hääbumist läks hertsogkond aastal 1443 Valois-Burgundia dünastia kätte ja seejärel 1482 Habsburgidest Austria ertshertsogite kätte. Luksemburg integreeriti keiser Karl V poolt 1549 Pragmaatilise sanktsiooniga Saksa-Rooma riigi Burgundia ringkonda. Prantsuse revolutsioonisõdade ajal annekteeriti Luksemburg Forêts' departemangu.

Luksemburgi jagamised

Luksemburgi alasid on sarnaselt Poolaga jagatud ajaloos kolmel korral. Luksemburgi alasid jagasid ajavahemikul 1659–1839 Belgia, Prantsusmaa ja Preisimaa. Enne 1659 hõlmas Luksemburg 10 700 km².

Luksemburg kaotas 1813 osa oma territooriumist Preisimaale. Pärast seda, kui Belgia saavutas 1830 Hollandist sõltumatuse, jaotati Luksemburg 1839, kus suurem läänepoolne osa suurhertsogkonnast läks Belgiale, nii et suurhertsogkond koosnes nüüd vaid väiksemast idapoolsest osast.

Kaasaegse riikluse kujunemine

Pärast kokkulepet 1815 Viini kongressil sai Luksemburgi hertsogkonnast suurhertsogkond Madalmaade Willem I võimu all, kuid see polnud mitte Madalmaade, vaid Saksa Liidu osa. Tekkinud personaalunioon Luksemburgi trooni ja Hollandi trooni vahel jätkus aastani 1890, kui Hollandi troon läks 1783 sõlmitud Nassau dünastia pakti alusel tema tütrele Wilhelminale, samas Luksemburgi troon läks Adolphe'ile.

Preisi-Austria sõjaga 1866 vabanes Luksemburg Saksa Liidu koosseisust. 1867 sõlmitud Londoni rahulepinguga kuulutati Luksemburg iseseisvaks riigiks Madalmaade Ühendkuningriigi koosseisus.

20. sajand

Suurhertsog Adolphe (valitses 1890–1905) oli esimene Luksemburgi ainuvalitseja.

1912 sai Luksemburgi suurhertsoginnaks 17-aastane Marie-Adélaïde. Esimese maailmasõja puhkedes kuulutas valitsus välja neutraalsuse, kuid sellest hoolimata kasutasid Saksa väed 1. augustil 1914 Luksemburgi valitsuse loata Troisviergesi raudteejaama ja okupeerisid 2. augustil 1914 Luksemburgi. Suurhertsoginna Marie-Adélaïde käsul ei osutanud Luksemburgi armee Saksa armeele vastupanu. Ehkki suurhertsoginna väljendas esmakordsel kohtumisel Saksa kindraliga hukkamõistu riigi okupeerimise pärast, siis okupatsiooni ajal muutusid suurhertsoginna suhted okupatsioonivõimudega Luksemburgi elanikkonna arvates liiga südamlikuks. Saksamaa keisririigi kokkuvarisemisega üritasid kommunistid 10. novembril 1918 kuulutada Luksemburgis välja vabariiki, kuid nad ei leidnud piisavalt toetust. Suurhertsoginna saksalembust tauninud sotsialistid üritasid uuesti vabariiki välja kuulutada jaanuaris 1919. Peamiselt maailmasõja aegsest saksalembusest tingitud poliitilise surve tõttu otsustas suurhertsoginna Marie-Adélaïde 14. jaanuaril 1919 troonist loobuda.

1919 sai suurhertsoginnaks Marie-Adélaïde õde Charlotte. Enne Teist maailmasõda sai majanduses traditsioonilise põllumajanduse asemel valitsevaks teenindussektor. 1930-ndatel ilmnesid riigi tööstuspiirkondades kommunismi mõjud, samal ajal kui valitsus soosis natsionaalsotsialiste.

Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Luksemburg end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris riigi 10. mail 1940 ja liitis mõne aja pärast Saksamaa külge. Okupatsiooni ajal tapeti riigis elanud 3500 juuti. 1400 Luksemburgi perekonda asustati okupeeritud Ida-Euroopasse. 10. septembril 1944 vabastasid liitlasväed Luksemburgi.

Luksemburg on Euroopa Liidu asutajariik ja on Euroopa Kohtu asupaik. 1995 sai Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Santer. Teine mõjukas Luksemburgist pärit Euroopa Liidu poliitik on Jean-Claude Juncker.

Alates 2000 on Luksemburgi suurhertsog Henri. Paavst Johannes Paulus II tegi 1985 Luksemburgi pastoraalse visiidi.

Eesti ja Luksemburgi suhted

Luksemburg tunnustas Eesti iseseisvust 22. veebruaril 1923 ja taastunnustas 27. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 29. augustil 1991. [21] 1993 asus ametisse Eesti esimene suursaadik Luksemburgis Clyde Kull. Eesti aukonsul Luksemburgis on Alexis Thielen.

Eestit on väisanud Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. Luksemburgis on käinud 2003 president Arnold Rüütel, samuti peaministrid Andrus Ansip ja Taavi Rõivas.

Eesti ja Luksemburgi vaheline kaubavahetus hõlmab 10–12 miljonit eurot. 86,4% ekspordist hõlmavad sõidukid ja muud transpordivahendid,

Eesti ametnikke töötab Luksemburgis asuvates Euroopa Liidu institutsioonides, nagu Euroopa Parlamendis, Euroopa Kohtus, Euroopa Kontrollikojas, jne.

1. jaanuaril 2017 elas Luksemburgis ametlikult 605 eestlast. [22] Eestlaste hulk Luksemburgis on alates 2011 pidevalt kasvanud. 1990-ndatel asusid Luksemburgi tööle välisfirmadesse suunatud eestlased. 1997 asutati Luksemburgi Eesti Selts. Riigis tegutseb Eesti kool, laste lauluringid, käsitööring Muhu pätid, ansambel Meloodilised Tordid ja naisrahvatantsurühm Laiali. [23] Luksemburgis elab kunstnik Tiina Laan-Dondelinger.

Luksemburgis varjus oma viimastel elunädalatel vapside liider Artur Sirk, kes suri Echternachis.

Nõukogude okupatsiooni ajal ulatus soodsate ilmastikutingimuste korral Eestini Radio Luxembourgi programmi leviala. [24]

Eesti jalgpallikoondis on Luksemburgi jalgpallikoondisega kohtunud 3 korral.

Haridus

Luksemburgi haridussüsteem on kolmetasandiline: põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. [25] Kooliharidus algab 4. eluaastast. Põhikool kestab 8 aastat.

Keskharidus omandatakse 7 aasta jooksul keskkoolis või kutsekoolis. 2015/2016. õppeaastal tegutses riigis 37 avalikku lütseumi, 5 eralütseumi ja 5 muud keskharidust andvat asutust. [26]

Ainus riiklik ülikool on 2003 rajatud Luksemburgi ülikool. Lisaks tegutsevad riigis mitme välisülikooli filiaalid.

Kultuur

Fail:MNHA Luxembourg the building 01.JPG
Luksemburgi ajaloo ja kunstimuuseum.

Luksemburgis kohtuvad prantsuse ja saksa kultuuriruumi mõjud. Riiki iseloomustab prantsuse-saksa kakskeelsus.

Riigi vanimad asustusjäljed on keltide asulakohal Titelbergis. Echternachis asuvad suurima rooma villa varemed, mis on leitud Alpidest põhjapool. Mameris asuvad rooma termide varemed ja Goeblanges villa varemed.

11. sajandil rajatud Viandeni kindlus on Luksemburgi imposantsem keskaegne ehitis. Kindluses asuv kabel on üks paremaid romaani stiili näiteid Luksemburgis. Riigi teised tuntud kindlused on Bourscheidi ja Beauforti kindlused. 1573 rajatud Luxembourgi raekoda muudeti hiljem suurhertsogi paleeks.

Mäesuusataja Marc Girardelli on Luksemburgile toonud ainsad medalid taliolümpiamängudelt

Echternachi klooster on vanim säilinud anglosaksi klooster Mandri-Euroopas. Riigi ühed vanemad kirikud on Diekirchi ja Holleri kirikud.

Riigis on mitu silda. Arhitekt Paul Séjourné'i 1902 konstrueeritud Adolphe'i silla keskkaar oli oma aja suurim.

Kaasaja kunstipärasemad ehitised on ajaloo ja kunstimuuseumi hoone ning rahvusraamatukogu hoone.

19. sajandi tuntuim kunstnik oli Jean-Baptiste Fresez. Ekspressionistidest pälvis tuntust Joseph Kutter. Skulptor Claus Cito loodud kuju on Esimeses maailmasõjas hukkunud Luksemburgi sõdurite mälestuseks püstitatud obeliskil.

Riigi suurimad kultuurikeskused on filharmoonia kontserdisaal ja Luxembourgi Suur Teater. Luksemburgil on oma väike filmitööstus. Riigis on filmitud Michael Radfordi 2004 linastunud film "Veneetsia kaupmees."

Riigi tuntumad muuseumid on ajaloo ja kunstimuuseum, loodusajaloo muuseum, Luxembourgi ajaloo muuseum ja kaasaegse kunsti muuseum. Suurimad kunstigaleriid on Vaubani villa ja Casino Luxembourg.

Luksemburg on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1956. Riigi lauljad on Eurovisiooni võitnud 5 korral.

1933–1992 tegutses riigis Radio Luxembourg.

Riigi populaarseim spordiala on jalgpall. Oberkorni staadion mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat ja Josy Bartheli staadion umbes 8000 pealtvaatajat.

Luksemburgi lipu all on riigi sportlased võistelnud alates 1912. aasta suveolümpiamängudest Stockholmis. Riigi sportlased on suveolümpiamängudelt võitnud ühe kuld- ja ühe hõbemedali, 1992. aasta taliolümpiamängudelt tõi Marc Girardelli mäesuusatamises 2 hõbemedalit. Luksemburg taotles Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt ka 1900. aasta suveolümpiamängudel maratoni võitnud Michel Théato medali ennistamist, kuid riigi nõudmist ei rahuldatud.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.
  2. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 17.10.2018.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. ↑ Ülevaade Luksemburgi loodusest.
  5. ↑ Ülevaade Luksemburgi metsadest.
  6. ↑ Guy Colling. "Red List of the Vascular Plants of Luxembourg." Travaux scientifiques du Musée national d’histoire naturelle Luxembourg. 2005.
  7. ↑ [https://cmsdata.iucn.org/downloads/luxembourg_s_biodiversity_at_risk_fact_sheet_may_2013.pdf Luxembourg’s biodiversity at risk.]
  8. ↑ Maailma kahepaiksete andmebaas.
  9. ↑ Denis Lepage. "Luxembourg." Avibase.
  10. ↑ [https://cmsdata.iucn.org/downloads/luxembourg_s_biodiversity_at_risk_fact_sheet_may_2013.pdf Luxembourg’s biodiversity at risk.]
  11. ↑ Ülevaade temperatuuridest. Luksemburgi meteoroloogiateenistus.
  12. ↑ Ülevaade Luksemburgist. Euroopa Liidu esinduse koduleht.
  13. ↑ Système politique. Territoire. luxembourg.lu, vaadatud 14.08.2015.
  14. ↑ Ülevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.
  15. ↑ Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 16,3 16,4 16,5 16,6 The World Factbook. CIA, vaadatud 23.01.2011.
  17. ↑ Monique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.
  18. ↑ Luksemburgi peapiiskopkond. Catholic-Hierarchy.
  19. ↑ Luksemburgi armee koduleht.
  20. ↑ Luksemburgi armee relvastus.
  21. ↑ Eesti Välisministeerium.
  22. ↑ Luksemburgi rahvastik. Luksemburgi statistikaamet.
  23. ↑ Luksemburgi Eesti Seltsi koduleht.
  24. ↑ Helen Eelrand. "Raadio, mis muutis maailma." Eesti Päevaleht. 13. märts 2004.
  25. ↑ Ülevaade Luksemburgi haridussüsteemist.
  26. ↑ Ülevaade Luksemburgi keskkoolidest.

Välislingid

 Luksemburg – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
 Luksemburg – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Taani | Tšehhi | Ungari

Albaania | Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

1 loodusgeograafiliselt asub Aasias       2 suurem osa territooriumist Aasias
Saksa Liidu liikmed (1815–1866)
Keisririik
Kuningriigid
Kuurvürstiriik
Suurhertsogiriigid
Hertsogiriigid
Anhalt (alates 1863), Anhalt-Bernburg (kuni 1863), Anhalt-Dessau (kuni 1863), Anhalt-Köthen (kuni 1847) • Braunschweig • Holstein • Limburg • Nassau • Saksi-Altenburg (alates 1826) • Saksi-Coburg-Gotha (alates 1826) • Saksi-Coburg-Saalfeld (kuni 1826) • Saksi-Gotha-Altenburg (kuni 1826) • Saksi-Hildburghausen (kuni 1826) • Saksi-Lauenburg • Saksi-Meiningen
Vürstiriigid
Vabalinnad

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Luksemburg&oldid=5160969"