Eestimaa Rahvaliit: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Viited korda
Resümee puudub
28. rida: 28. rida:


== Erakonna ajalugu ==
== Erakonna ajalugu ==
===Eesti Maarahva Erakond (1994–1999)===
==Eelkäijad==
Rahvaliidu eelkäija, [[Eesti Maarahva Erakond]] (EME), kasvas välja [[Eestimaa Maarahva Kongress|Eestimaa Maarahva Kongressist]]<ref name="Kalmre">[[Vahur Kalmre]]. [Postimehe valimisteatmik 1995.] [[Postimehe kirjastus]] 1995, lk 35</ref> ja asutati 29.septembril 1994. aastal. Partei esimeheks valiti [[Arnold Rüütel]]. [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] sai [[valimisliit]], mille koosseisus EME kandideeris – [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] –, 32,2% häältest ja 41 kohta [[Riigikogu|parlamendis]].<ref name=info>[http://www.erakonnad.info/erakond/reg/erl.html Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE)]. Erakonnad.info</ref> Ajavahemikus 1995 kuni 1999 oldi osalised [[Eesti valitsus|valitsuskoalitsioonides]] ([[Tiit Vähi teine valitsus]], [[Tiit Vähi kolmas valitsus]], [[Mart Siimanni valitsus]]).<ref name=Petsenis6>[[Vassilis Petsinis]]. Identity politics and right-wing populism in Estonia: The case of EKRE. 2018. Lk 6</ref> [[1996. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|1996. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel]] osales EME 9 omavalitsuses oma nimekirjaga ja 18 omavalitsuses valimisliidus.<ref>Koostajad: [[Alo Heinsalu]], [[Arne Koitmäe]], [[Leino Mandre]], [[Mihkel Pilving]], [[Priit Vinkel]]; toimetaja: [[Gerli Eero]]. [https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/misc/Valimised_Eestis_1992-2015.pdf Valimised Eestis 1992-2015 : statistikat ja selgitusi]. [[Vabariigi Valimiskomisjon]], 2015. Lk 101</ref> Samal aastal peeti liitumisläbirääkimisi [[Eesti Maaliit|Eesti Maaliiduga]] (EML) ja uue erakonna nimeks pidi saama Eesti Maarahva Liit, kuid ühinemisest ei saanud asja.<ref name=info />
Rahvaliidu eelkäijad [[Eesti Maarahva Erakond]] (EME, asutatud 29.09.1994; aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks<ref name="Rahvaliit" />; välja kasvas [[Eestimaa Maarahva Kongress|Eestimaa Maarahva Kongressist]]<ref name="Kalmre">[[Vahur Kalmre]]. [Postimehe valimisteatmik 1995.] [[Postimehe kirjastus]] 1995, lk 35</ref>), [[Eesti Maaliit]] (EML; asutatud 1917, taasasutatud 1991), [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] (EPPE; asutatud 1991) ja [[Põllumeeste Kogu]] kandideerisid [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta valimistel]] koos [[Koonderakond|Koonderakonnaga]] [[Koonderakonna ja Maarahva Ühendus]]e (KMÜ) nime all ja võitsid valimised, kogudes 32,23% häältest ja 41 kohta riigikogus. Nad moodustasid neli järgmist valitsust (kolm [[Tiit Vähi]] valitsust ja [[Mart Siimann]]i valitsus), milles kõigis osalesid Rahvaliidu eelkäijad.{{lisa viide}}


[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimistel]] said ühises{{lisa viide}} nimekirjas kandideerinud EME ja EML 7,3% häältest ja 7 kohta. Nimekirjas osalema oli kutsutud ka [[Arengupartei]]d ja [[Eesti Sinine Erakond|Eesti Sinist Erakonda]], aga need ei võtnud pakkumist vastu.<ref name=info /> [[1999. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|Sama aasta kohalikel valimistel]] osales EME 8 omavalitsuses oma nimekirjaga ja 1 omavalitsuses valimisliidus.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 103</ref>
[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aastal Riigikogu valimistel]] kandideeris EPPE koos Koonderakonnaga viimase nime all ja koos saadi 7 kohta, millest 4 kuulus EPPE-le. EML ja EME kandideerisid koos EME nime all ja saavutasid 7 kohta. Jäädi [[opositsioon]]i.{{lisa viide}}


===Rahvaliidu eduperiood (1999–2005)===
[[Arnold Rüütel]] juhtis alates aastast 1994 Eesti Maarahva Erakonda ning oli erakonna ümbernimetamise järel (1999) kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht.<ref name="Rahvaliit">[http://www.rahvaliit.ee/erakonnast Eestimaa Rahvaliit: Eestimaa Rahvaliidu ajalugu]</ref>
1999. aastal muudeti erakonna nimi Eestimaa Rahvaliiduks (ERL). 2000. aastal ühinesid Rahvaliiduga Eesti Maaliit ning [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] ja uueks esimeheks sai [[Villu Reiljan]].<ref name=info /> 2001. aastal [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|valiti]] endine Rahvaliidu esimees Arnold Rüütel [[Eesti president|Eesti Vabariigi presidendiks]].<ref name="Rahvaliit">[http://www.rahvaliit.ee/erakonnast Eestimaa Rahvaliit: Eestimaa Rahvaliidu ajalugu]</ref> [[2002. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|2002. aasta kohalikel valimistel]] osales Rahvaliit oma nimekirjaga 159 omavalitsuses.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 106</ref> 2003. aastal ühines Rahvaliiduga [[Erakond Uus Eesti]].<ref name=info />


[[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] kogus partei 13,0% häältest, mis andis 13 kohta Riigikogus.<ref name=info /> Ajavahemikus 2003–2007 osaleti valitsuskoalitsioonides ([[Juhan Partsi valitsus]], [[Andrus Ansipi esimene valitsus]]).<ref name=Saarts214>[[Tõnis Saarts]]. Persistence and decline of political parties: the case of Estonia. ''[[East European Politics]]'', 2015, Vol. 31, No. 2. Lk 214</ref> [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] anti Rahvaliidule 8% häältest, millest saadikukoha saamiseks ei piisanud.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 120</ref>
==Rahvaliit==
[[2000]]. aasta juunis toimus kolme erakonna – Eesti Maaliidu, Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna ja Eesti Maarahva Erakonna – liitumine, kus Eesti Maarahva Erakond ehk toona juba Rahvaliit oli ühendav ühing ning ülejäänud ühendatavad, mispeale loeti viimased lõppenuks ning kustutati registrist.<ref name="Äriregister">[https://ariregister.rik.ee/erakonnad?lang=est Äriregistri teabesüsteem: Erakonnad]</ref>


Rahvaliiduga ühinesid [[2005]]. aastal endised keskerakondlased [[Toomas Alatalu]], [[Robert Lepikson]] ja [[Jaanus Marrandi]].<ref>Merilin Kruuse. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakonnast-on-aastate-jooksul-lahkunud-omajagu-tuntud-poliitikuid?id=78805912 Keskerakonnast on aastate jooksul lahkunud omajagu tuntud poliitikuid], [[Delfi (portaal)|Delfi]], 07.07.2017</ref> [[2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|2005. aasta kohalikel valimistel]] seati oma nimekiri üles 174 omavalitsuses, valla- ja linnavolikogudesse valiti kokku 755 rahvaliitlast,<ref>Heinsalu jt 2015, lk 109</ref> olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 [[Kohaliku omavalitsuse volikogu|volikogu]] esimeest ja 60 [[vallavanem]]at.<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/rahvaliit-usaldas-tuuri-noore-mehe-katte-mis-edasi?id=23961749 Rahvaliit usaldas tüüri noore mehe kätte. Mis edasi?]. [[Maaleht]], 06.11.2008</ref> Samuti oli Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat.{{lisa viide}}
2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan ning auesimeheks [[Arnold Rüütel]]. 2001. aastal valiti [[Arnold Rüütel]] selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks.<ref name="Rahvaliit" /> 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond [[Erakond Uus Eesti]].{{lisa viide}}


===Langus (2006–2011)===
[[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] kogus partei 64 463 häält ehk 13,0% häältest, mis oli 4. tulemus ja andis 13 kohta riigikogus. Pärast valimisi oldi võimul [[2005]]. aastani koos [[Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica|Res Publica]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]], pärast valitsusevahetust koos [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ja Reformierakonnaga. Rahvaliiduga ühinesid [[2005]]. aastal veel endised keskerakondlased [[Toomas Alatalu]], [[Robert Lepikson]] ja [[Jaanus Marrandi]].{{lisa viide}}
2006. aasta sügisel sattus erakonna liider Villu Reiljan koos mitme teise Rahvaliidu ministriga nn [[maadevahetuse skandaal]]i ja nende vastu esitati [[korruptsioon]]isüüdistus. Järgnes erakonna populaarsuse langus.<ref name=Petsenis6 /><ref name=Saarts214 /> [[Politoloog]] [[Tõnis Saarts]]i hinnangul kaotati toetust ka seetõttu, et parteil oli kuvand kui ebavõrdses seisundis olevate maainimeste esindaja, aga pärast Eesti astumist [[Euroopa Liit]]u, selle [[Euroopa Liidu struktuurifondid|Struktuurifondide]] raha jõudmist maapiirkondadesse ja üldist elatustaseme kasvu ei tundunud erakonna sõnum enam nii usutav ja oluline.<ref>Saarts 2015, lk 217</ref> [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] loosungi "Võrdsete võimaluste Eesti" all kandideerinud Rahvaliit<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaliit-vordsete-voimaluste-eest.d?id=14408111 "Rahvaliit: võrdsete võimaluste eest"] Rahvaliidu valimisplatvorm 2007. aasta valimistel. Delfi, 24. november 2006</ref><ref>[[Helmen Kütt]] [http://wwx.sakala.ajaleht.ee/291106/esileht/arvamus/5023778.php "Tore oleks võrdsete võimaluste Eesti"]. [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 29. november 2006</ref> kogus 7,1% valijate hääled. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale.<ref name=info />


Ebaõnnestunud valimiste järel astus Reiljan tagasi ja tema kohusetäitjaks sai [[Ester Tuiksoo]], kes oli ametis, kuni Jaanus Marrandi aprillis erakonna esimeheks valiti.<ref name=info /> 1. detsembril 2007 toimunud erakonna kongressil võeti vastu uus programm ("Hooliv Eesti"), mis määras partei uued eesmärgid aastani 2030.<ref>[https://www.ents.ee/ents.php?artikkel=EestimaaRahvaliit&art=ENC-21901 Eestimaa Rahvaliit]. TEA e-entsüklopeedia</ref> 2008. aasta novembris valiti Rahvaliidu esimeheks senine aseesimees ja erakonna noorteühenduse asutaja [[Karel Rüütli]].<ref name=info />
2005. aasta kohalike valimiste järel oli Rahvaliidul valla- ja linnavolikogudes 755 liiget, olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 volikogu esimeest ja 60 vallavanemat. Samuti on Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat.{{lisa viide}}


2009. aasta Europarlamendi valimistel sai Rahvaliidu nimekiri (esinumber [[Anto Liivat]])<ref>[[Martti Kass]]. [https://www.postimees.ee/97179/rahvaliit-kinnitas-euroopa-parlamendi-valimiste-nimekirja Rahvaliit kinnitas Euroopa Parlamendi valimiste nimekirja]. [[Postimees]], 21. märts 2009</ref> 2,2% häältest ja saadikukohti ei võitnud.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 124</ref> [[2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|Sama aasta kohalikel valimistel]] pandi oma nimekiri välja vaid 30 omavalitsuses ja üleriigiliselt saadi 2% häältest, kuid tänu valimisliitudes osalemisele osutus valituks 135 rahvaliitlast.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 111</ref><ref>Saarts 2015, lk 218</ref> Oktoobris tegi [[Eesti Keskerakond]] Rahvaliidule ühinemisettepaneku, kuid partei volikogu otsustas piirkonnaorganisatsioonide soovil üksi jätkata.<ref name=info />
2005. aastal peeti kõnelusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue rahvusliku vasaktsentristliku erakonna loomise üle, ent 2006. aastal toimunud presidenti valimiste tõttu jõid läbirääkimised katki.{{lisa viide}}


Maadevahetuse kohtuasi ja Reiljani esimeses kohtuastmes süüdimõistmine, viletsad valimistulemused ja 2007. aastal valitsusest välja jäämine, mis tähendas, et ministrikohtade kaudu ei saanud enam jagada hüvesid, täita oma regionaalse n-ö klientuuri nõudmisi ega värvata uusi prominentseid liikmeid, tekitas sisekonflikte ja viis 2010. aasta kevadel partei lõhenemiseni.<ref>Saarts 2015, lk 214, 218–219</ref> Politoloog [[Anu Toots]] prognoosis 2010. aasta aprillis, et Rahvaliitu ootab ees hääbumine ja selle tipud lähevad teistesse erakondadesse.<ref>[https://www.err.ee/402827/politoloog-rahvaliit-haabub-ja-tipud-vahetavad-erakonda Politoloog: Rahvaliit hääbub ja tipud vahetavad erakonda]. [[ERR]], 11. aprill 2010</ref>
[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] oli erakonna valimisloosungiks "Võrdsete võimaluste Eesti". Valimistel koguti 39 202 häält ehk 7,1 protsendi valijate toetus. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale. Uuest valitsuskoalitsioonist jäi Rahvaliit välja.{{lisa viide}}


Aprillis alustas Rahvaliidu juhtkond ühinemiskõnelusi [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]].<ref>[https://www.err.ee/402849/rahvaliit-alustab-konelusi-sotsidega-uhinemiseks Rahvaliit alustab kõnelusi sotsidega ühinemiseks]. [[ERR]], 12. aprill 2010</ref> See teravdas erakonnasiseste leeride vastuolusid<ref>[https://www.err.ee/402915/uhinemisplaan-tekitab-rahvaliidus-sisekonflikte Ühinemisplaan tekitab Rahvaliidus sisekonflikte]. [[ERR]], 13.04.2010</ref> ja esimees Karel Rüütli tunnistas, et parteid koos hoida on keeruline.<ref>[https://www.err.ee/402905/ruutli-erakonda-koos-hoida-on-keeruline Rüütli: erakonda koos hoida on keeruline]. [[ERR]], 13.04.2010</ref> Uuringufirma [[Faktum & Ariko]] poolt Eesti elanike seas läbiviidud küsitluse kohaselt arvas enamik vastanutest, erakondade liitumine toob nii parema valimistulemuse kui võimaluse oma maailmavaadet teostada.<ref>Merike Tamm. [https://www.postimees.ee/259895/uuring-inimesed-usuvad-uue-uhendpartei-voimalustesse Uuring: inimesed usuvad uue ühendpartei võimalustesse]. [[Postimees]], 7. mai 2010</ref> Mõlema partei juhatused ja volikogud kiitsid ühinemise heaks,<ref>Sandra Maasalu. [https://www.postimees.ee/266455/rahvaliidu-kongress-otsustab-tana-uhinemise-ule-sotsidega Rahvaliidu kongress otsustab täna ühinemise üle sotsidega]. [[Postimees]], 23. mai 2010</ref> kuid 23. mai Rahvaliidu kongressil hääletati see maha (42% poolt, 58% vastu).<ref>[[Tuuli Koch]]. [https://www.postimees.ee/266648/roosi-ja-rukkilille-poimumine-luhtus-sonasojas Roosi ja rukkilille põimumine luhtus sõnasõjas]. [[Postimees]], 24. mai 2010</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/266583/rahvaliit-jatkab-iseseisva-erakonnana?_ga=2.149107062.155156801.1543229852-838971519.1542136980 Rahvaliit jätkab iseseisva erakonnana]. [[Virumaa Teataja]], 23. mai 2010</ref>
Rahvaliidu poliitilise tegevuse aluseks sai [[1. detsember|1. detsembril]] 2007 toimunud erakonna kongressil kinnitatud programm Hooliv Eesti, millega seati eesmärgid aastani [[2030]].{{lisa viide}}


Järgnes hulga väljapaistvate rahvaliitlaste (nende hulgas [[Ene Tomberg]], [[Kajar Lember]], Anto Liivat, [[Lauri Läänemets]], [[Jaak Allik]], [[Tiit Tammsaar]] ja mitmed vallavanemad) erakonnast välja astumine ja ühinemine sotsiaaldemokraatidega.<ref name=Saarts214 /><ref>[https://www.postimees.ee/272167/sde-juhatus-votab-vastu-sadakond-rahvaliidu-taustaga-liiget SDE juhatus võtab vastu sadakond Rahvaliidu taustaga liiget]. [[Postimees]], 4. juuni 2010</ref> Lahkuti ka teistesse erakondadesse.<ref>Veiko Pesur. [https://www.postimees.ee/266979/kolm-raplamaa-rahvaliitlast-astus-reformierakonda Kolm Raplamaa rahvaliitlast astus Reformierakonda]. [[Postimees]], 24. mai 2010</ref><ref>[[Raul Sulbi]]. [https://tartu.postimees.ee/359261/reformierakonnast-rahvaliitu-lainud-vallajuht-maandus-keskerakonnas?_ga=2.229918046.39612287.1543568975-838971519.1542136980 Reformierakonnast Rahvaliitu läinud vallajuht maandus Keskerakonnas]. [[Tartu Postimees]], 17. detsember 2010</ref><ref>[[Raul Sulbi]]. [https://tartu.postimees.ee/359311/rahvaliitlasest-noo-vallavanem-astus-irli?_ga=2.229918046.39612287.1543568975-838971519.1542136980 Rahvaliitlasest Nõo vallavanem astus IRLi]. [[Tartu Postimees]], 17. detsember 2010</ref> Riigikogu liikmetest lahkusid Jaanus Marrandi, [[Jaan Õunapuu]] ja erakonna esimehe kohast loobunud Karel Rüütli Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda,<ref>Veiko Pesur. [https://www.postimees.ee/284395/ruutli-marrandi-ja-ounapuu-saavad-sotsideks-erakonna-suvepaevadel Rüütli, Marrandi ja Õunapuu saavad sotsideks erakonna suvepäevadel]. [[Postimees]], 6. juuli 2010</ref> Ester Tuiksoo Keskerakonda<ref name=Tuiksoo>Kadri Ratt. [https://www.postimees.ee/340960/ester-tuiksoo-astus-keskerakonda Ester Tuiksoo astus Keskerakonda]. [[Postimees]], 12. november 2010</ref> ja juba märtsis oli [[Tarmo Mänd]] astunud [[Reformierakond]]a.<ref>Veiko Pesur. [https://www.postimees.ee/236138/tarmo-mand-rahvaliidu-tulevik-soltub-erakonna-juhtide-otsustest Tarmo Mänd: Rahvaliidu tulevik sõltub erakonna juhtide otsustest]. [[Postimees]], 12. märts 2010</ref> Riigikogulastest jäi parteisse vaid [[Mai Treial]] ja Rahvaliidu [[parlamendifraktsioon]] lõpetas tegevuse.<ref name=Tuiksoo /><ref>Merike Tamm. [https://www.postimees.ee/284944/riigikogust-kaob-rahvaliidu-fraktsioon Riigikogust kaob Rahvaliidu fraktsioon]. [[Postimees]], 7. juuli 2010</ref> Erakonnast astus välja ka enamik noorteorganisatsiooni juhatuse liikmetest.<ref>Veiko Pesur. [https://www.postimees.ee/279490/suur-osa-rahvaliidu-noorte-juhtidest-lahkus-erakonnast Suur osa Rahvaliidu Noorte juhtidest lahkus erakonnast]. [[Postimees]], 22. juuni 2010</ref>
2008. aasta sügisest võeti erakonnas suund uuenemisele, mille esimeste sammudena valiti 1. novembril 2008 Rahvaliidu uueks esimeheks senine aseesimees ja erakonna noorteühenduse asutaja [[Karel Rüütli]]. Võetud suuna jätkamiseks mindi Euroopa Parlamendi valimistele kõigist erakondadest noorima nimekirjaga, mida juhtis juhtimisõppejõud ja endine kodanikuaktivist [[Anto Liivat]].{{lisa viide}}


Juulis valiti uueks erakonna esimeheks [[Juhan Aare]].<ref>[https://reporter.postimees.ee/3505983/rahvaliit-sai-uue-pealiku?_ga=2.129794638.39612287.1543568975-838971519.1542136980 Rahvaliit sai uue pealiku]. Reporter.ee, 3. juuli 2010</ref> Partei teatas, et selle tegelikud vaated on parem[[konservatism|konservatiivsed]] ja vasakpoolse maailmavaatega inimeste äraminek puhastaski Rahvaliitu.<ref>[[Alo Raun]]. [https://www.postimees.ee/306407/rahvaliit-sotsidesse-lahkunuid-taga-ei-nuta Rahvaliit sotsidesse lahkunuid taga ei nuta]. [[Postimees]], 31. august 2010</ref> Erakonna sees kaaluti nimemuutmist, "Rahvaliidu" ette "konservatiivne" lisamist või kuju "Eestimaa Konservatiivne Rahvaerakond".<ref>Kadri Ratt. [https://www.postimees.ee/319654/vitsut-rahvaliidu-nime-muutmine-ei-tahenda-erakonna-loppu Vitsut: Rahvaliidu nime muutmine ei tähenda erakonna lõppu]. [[Postimees]], 29. september 2010</ref><ref>Kadri Ratt. [https://www.postimees.ee/319660/aare-rahvaliidu-nime-muutmiseks-pole-veenvaid-argumente Aare: Rahvaliidu nime muutmiseks pole veenvaid argumente]. [[Postimees]], 29. september 2010</ref> Politoloog [[Rein Toomla]] avaldas arvamust, et Rahvaliidu olukord on nii raskeks muutunud, et partei päästmiseks ongi teretulnud kõik abinõud – nii nimemuutus, uued liidrid kui ka erakonna poliitika liigutamine paremale või vasakule.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/err-toomla-rahvaliidu-paastmiseks-sobib-iga-abinou?id=33515679 ERR: Toomla: Rahvaliidu päästmiseks sobib iga abinõu]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 30.09.2010</ref>
2009. aastal toetas Rahvaliidu juhatus ja volikogu erakonna ühinemist [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]], et moodustada üheskoos ühine sotsiaalse ja regionaalse tasakaalu eest seisev jõud vastukaaluks parempoolsele valitsusele. Seoses sisetülidega ühinemist siiski lõpule ei viidud. [[Villu Reiljan|Villu Reiljani]] ja [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] toetajad otsustasid jätkata iseseisva erakonnana. Ühinemist pooldanud liidrid ja aktiivsemad liikmed ühinesid sotsiaaldemokraatidega. Erakond jätkas iseseisvalt uute juhtidega, saades 2011. aasta [[Riigikogu]] valimistel hävitava tulemuse ja jäi parlamendist välja.{{lisa viide}}


Novembris valis Rahvaliidu kongress uue esimehe, [[Andrus Blok]]i.<ref>[https://www.postimees.ee/344920/rahvaliidu-uueks-esimeheks-valiti-andrus-blok Rahvaliidu uueks esimeheks valiti Andrus Blok]. [[Postimees]], 20. november 2010</ref> [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai Rahvaliidu nimekiri, kus kandideerisid ka [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] liikmed,<ref>[[Alo Raun]]. [https://www.postimees.ee/369491/kommunistid-kandideerivad-riigikokku-rahvaliidu-nimekirjas Kommunistid kandideerivad riigikokku Rahvaliidu nimekirjas]. [[Postimees]], 10. jaanuar 2011</ref> 2,1% häältest ja jäi parlamendist välja.<ref name=info /> Blok taandus erakonna juhi kohalt.<ref>Teelemari Loonet. [https://www.postimees.ee/437906/andrus-blok-taandub-rahvaliidu-juhi-kohalt Andrus Blok taandub Rahvaliidu juhi kohalt]. [[Postimees]], 14. mai 2011</ref>
24. märtsil 2012 toimunud Rahvaliidu kongressil otsustati kiita heaks ühinemine [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumisega]], mille tulemusel loodi [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uue-nime-saanud-rahvaliit-parlamendierakonnad-tegelevad-manduva-ja-kolbeliselt-hukutava-euroliidu-vaartuste-propageerimisega.d?id=64124549 Delfi: Uue nime saanud Rahvaliit: parlamendierakonnad tegelevad manduva ja kõlbeliselt hukutava euroliidu väärtuste propageerimisega]</ref>

===Muutumine Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks (2012)===
Maikuus valiti uueks esimeheks [[Margo Miljand]],<ref>[https://www.postimees.ee/452444/rahvaliidu-uus-esimees-on-margo-miljand Rahvaliidu uus esimees on Margo Miljand]. [[Postimees]], 28. mai 2011</ref> kes teatas, et tema plaan on luua uus partei, "Rahvaliidu jätkuerakond, uue nime, plaanide ja haardega", kuna regionaalpartei kuvand enam ei toimivat.<ref>[https://www.err.ee/381369/rahvaliit-plaanib-luua-jatkuerakonna Rahvaliit plaanib luua jätkuerakonna]. [[Postimees]], 09.08.2011</ref> Rahvaliidu juhtimise üle võtnud rahvuslaste tiib hakkas ühise tuleviku osas pidama läbirääkimisi [[Euroskeptitsism|euroskeptilise]] ja [[natsionalism|natsionalistliku]] [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumisega]].<ref name=Petsenis6 /><ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaliit-ja-eesti-rahvuslik-liikumine-alustasid-koostookonelusi?id=55710530 Rahvaliit ja Eesti Rahvuslik Liikumine alustasid koostöökõnelusi]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 14. august 2011</ref> Septembris avaldas Rahvaliidu volikogu liitumise kavandamisele toetust. Miljandi sõnul jõuti arusaamisele, et neil on olemas kõige tähtsam ühisnimetaja – rahvuslik-konservatiivne maailmavaade<ref>[https://www.postimees.ee/568404/rahvaliidu-volikogu-toetas-liitumist-rahvusliku-liikumisega Rahvaliidu volikogu toetas liitumist Rahvusliku Liikumisega]. [[Postimees]], 18. september 2011</ref>

Veebruaris 2012 kiitis Eesti Rahvusliku Liikumise üldkoosolek heaks organisatsiooni ühinemise Rahvaliiduga.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvuslik-liikumine-paneb-rahvaliiduga-leivad-uhte-kappi.d?id=63940007 Delfi: Rahvuslik liikumine paneb Rahvaliiduga leivad ühte kappi]</ref> 24. märtsil 2012 kiitis ühinemise heaks ka Rahvaliidu kongress ja otsustas võtta erakonna uueks nimeks [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (EKRE) ning valida selle esimeheks tagasi Margo Miljandi, aseesimeheks aga Rahvusliku Liikumise senise juhi [[Aivar Koitla]].<ref>[http://www.postimees.ee/785788/rahvaliit-muutub-eesti-konservatiivseks-rahvaerakonnaks Rahvaliit muutub Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks]. [[Postimees]], 24. märts 2012</ref> 1990. aastate alguses tegutsenud [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liikmed saatsid kongressile kirja, kus teatasid, et mõistavad hukka ajaloolise erakonnanime taaskasutamise.<ref>Karin Koppel. [https://www.err.ee/367806/rahvaliidu-uus-nimi-pahandab-kunagisi-konservatiive Rahvaliidu uus nimi pahandab kunagisi konservatiive]. [[ERR]], 26.03.2012</ref> Kuna Eesti Rahvuslik Liikumine oli [[mittetulundusühing]], millel seadus ei võimalda erakondadega ühineda, siis seisnes liitumine selles, et Rahvusliku Liikumise liikmed pidid üksikisikutena parteisse astuma.<ref>[https://www.err.ee/367650/rahvaliit-muutis-erakonna-nime Rahvaliit muutis erakonna nime]. [[ERR]], 24.03.2012</ref><ref>[http://www.postimees.ee/786022/koitla-ekrega-on-uhinenud-paarkummend-erli-liiget Koitla: EKREga on ühinenud paarkümmend ERLi liiget]. Postimees, 24. märts 2012</ref> Tõnis Saartsi hinnangul loodi nõnda sisuliselt uus erakond, kuna EKRE [[ideoloogia]], juhid ja peamised aktivistid on väga erinevad Rahvaliidu omadest.<ref name=Saarts214 />


==Eestimaa Rahvaliidu esimehed==
==Eestimaa Rahvaliidu esimehed==
65. rida: 71. rida:
* [[Andrus Blok]] (valiti 20. novembril 2010)
* [[Andrus Blok]] (valiti 20. novembril 2010)
* [[Margo Miljand]] 28. maist 2011 kuni 24. märtsini 2012
* [[Margo Miljand]] 28. maist 2011 kuni 24. märtsini 2012

===Riigikogu valimiste ajalugu===

Rahvaliidu eelkäijad [[Eesti Maarahva Erakond]] (EME), [[Eesti Maaliit]] (EML), [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] (EPPE) ja [[Põllumeeste Kogu]] kandideerisid [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta valimistel]] koos [[Koonderakond|Koonderakonnaga]] [[Koonderakonna ja Maarahva Ühendus]]e (KMÜ) nime all ja võitsid valimised, kogudes 32,23% häältest ja 41 kohta riigikogus. Nad moodustasid neli järgmist valitsust (kolm [[Tiit Vähi]] valitsust ja [[Mart Siimann]]i valitsus), milles kõigis osalesid Rahvaliidu eelkäijad.

[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aastal valitud riigikogus]] oli Eestimaa Rahvaliidul 11 kohta. EPPE kandideeris koos Koonderakonnaga viimase nime all ja saavutas 7 kohta, neist 4 kuulus EPPE-le. EML ja EME kandideerisid koos EME nime all ja saavutasid 7 kohta. Rahvaliit oli [[opositsioon]]is.

[[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] kogus partei 64 463 häält ehk 13,0% häältest, mis oli 4. tulemus ja andis 13 kohta riigikogus. Rahvaliiduga ühinesid [[2005]]. aastal veel endised keskerakondlased [[Toomas Alatalu]], [[Robert Lepikson]] ja [[Jaanus Marrandi]].

Pärast [[2003]]. aasta valimisi oldi võimul: [[2005]]. aastani koos [[Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica|Res Publica]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]], pärast valitsusevahetust koos [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ja Reformierakonnaga.

[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] oli erakonna valimisloosungiks "Võrdsete võimaluste Eesti". Valimistel koguti 39 202 häält ehk 7,1 protsendi valijate toetus. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale. Uuest valitsuskoalitsioonist jäi Rahvaliit välja.

2011. aasta Riigikogu valimistel jäi Eestimaa Rahvaliit Riigikogust välja.

===Euroopa Parlamendi valimised 2009===

2009.a jaanuarikuus kinnitas erakonna volikogu esikandidaadiks [[Anto Liivat|Anto Liivati]]. 21. märtsil kinnitati terve 12-liikmeline nimekiri ning võeti vastu valimisplatvorm [http://www.erl.ee/index.php?id=893/ Euroopale avatud, südamega Eesti].

[[7. juuni]]l toimunud valimistel kogus erakonna nimekiri 8866 häält, mis moodustas 2,23% kõigist antud häältest, ega saanud Euroopa Parlamendis ühtegi mandaati.

===Kohalikud volikogud ja valitsused===

2005.aasta kohalike valimiste järel oli Rahvaliidul valla- ja linnavolikogudes 755 liiget, olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 volikogu esimeest ja 60 vallavanemat. Samuti on Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat.


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 1. detsember 2018, kell 20:03

Eestimaa Rahvaliit
People's Union of Estonia
Eesti erakond
Esimees Margo Miljand
Asutamine 1999
Peakorter Tallinn
Ideoloogia agraartsentrism[viide?]
Europarlamendi fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa Eest
Meediakanal Hooliv Eesti

Eestimaa Rahvaliit (ERL) oli agraartsentrismi ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv Eesti erakond.

Eestimaa Rahvaliit moodustati 1999. aastal kolme erakonna (Eesti Maarahva Erakond, Eesti Maaliit ja Eesti Pensionäride ja Perede Erakond) liitumisel. 2012. aastal ühines erakond Eesti Rahvusliku Liikumisega, moodustades Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna[viide?].

Rahvaliidu eesmärk oli oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel.

Juhtimine ja ülesehitus

Rahvaliit deklareeris, et nende juhtimine oli demokraatlik, see rajanes liikmete omaalgatusel, subsidiaarsuspõhimõttel, eetilisel käitumisel ja distsipliinil. Rahvaliidul oli umbes 8600 liiget[1] ja ühendused igas maakonnas ning linnaühendused Tallinnas, Tartus ja Narvas.

Rahvaliidul oli ligi 3000-liikmeline noortekogu (MTÜ Rahvaliidu Noored), mille asutaja ja ülesehitaja oli hiljem erakonna esimeheks valitud Karel Rüütli.

Rahvaliidu viimane esimees enne nimevahetust 2012. aastal oli Margo Miljand, aseesimehed olid Enn Braun ja Arno Sild.

Erakonna ajalugu

Eesti Maarahva Erakond (1994–1999)

Rahvaliidu eelkäija, Eesti Maarahva Erakond (EME), kasvas välja Eestimaa Maarahva Kongressist[2] ja asutati 29.septembril 1994. aastal. Partei esimeheks valiti Arnold Rüütel. 1995. aasta Riigikogu valimistel sai valimisliit, mille koosseisus EME kandideeris – Koonderakond ja Maarahva Ühendus –, 32,2% häältest ja 41 kohta parlamendis.[3] Ajavahemikus 1995 kuni 1999 oldi osalised valitsuskoalitsioonides (Tiit Vähi teine valitsus, Tiit Vähi kolmas valitsus, Mart Siimanni valitsus).[4] 1996. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osales EME 9 omavalitsuses oma nimekirjaga ja 18 omavalitsuses valimisliidus.[5] Samal aastal peeti liitumisläbirääkimisi Eesti Maaliiduga (EML) ja uue erakonna nimeks pidi saama Eesti Maarahva Liit, kuid ühinemisest ei saanud asja.[3]

1999. aasta Riigikogu valimistel said ühises[viide?] nimekirjas kandideerinud EME ja EML 7,3% häältest ja 7 kohta. Nimekirjas osalema oli kutsutud ka Arenguparteid ja Eesti Sinist Erakonda, aga need ei võtnud pakkumist vastu.[3] Sama aasta kohalikel valimistel osales EME 8 omavalitsuses oma nimekirjaga ja 1 omavalitsuses valimisliidus.[6]

Rahvaliidu eduperiood (1999–2005)

1999. aastal muudeti erakonna nimi Eestimaa Rahvaliiduks (ERL). 2000. aastal ühinesid Rahvaliiduga Eesti Maaliit ning Eesti Pensionäride ja Perede Erakond ja uueks esimeheks sai Villu Reiljan.[3] 2001. aastal valiti endine Rahvaliidu esimees Arnold Rüütel Eesti Vabariigi presidendiks.[7] 2002. aasta kohalikel valimistel osales Rahvaliit oma nimekirjaga 159 omavalitsuses.[8] 2003. aastal ühines Rahvaliiduga Erakond Uus Eesti.[3]

2003. aasta Riigikogu valimistel kogus partei 13,0% häältest, mis andis 13 kohta Riigikogus.[3] Ajavahemikus 2003–2007 osaleti valitsuskoalitsioonides (Juhan Partsi valitsus, Andrus Ansipi esimene valitsus).[9] 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel anti Rahvaliidule 8% häältest, millest saadikukoha saamiseks ei piisanud.[10]

Rahvaliiduga ühinesid 2005. aastal endised keskerakondlased Toomas Alatalu, Robert Lepikson ja Jaanus Marrandi.[11] 2005. aasta kohalikel valimistel seati oma nimekiri üles 174 omavalitsuses, valla- ja linnavolikogudesse valiti kokku 755 rahvaliitlast,[12] olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 volikogu esimeest ja 60 vallavanemat.[13] Samuti oli Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat.[viide?]

Langus (2006–2011)

2006. aasta sügisel sattus erakonna liider Villu Reiljan koos mitme teise Rahvaliidu ministriga nn maadevahetuse skandaali ja nende vastu esitati korruptsioonisüüdistus. Järgnes erakonna populaarsuse langus.[4][9] Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul kaotati toetust ka seetõttu, et parteil oli kuvand kui ebavõrdses seisundis olevate maainimeste esindaja, aga pärast Eesti astumist Euroopa Liitu, selle Struktuurifondide raha jõudmist maapiirkondadesse ja üldist elatustaseme kasvu ei tundunud erakonna sõnum enam nii usutav ja oluline.[14] 2007. aasta Riigikogu valimistel loosungi "Võrdsete võimaluste Eesti" all kandideerinud Rahvaliit[15][16] kogus 7,1% valijate hääled. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale.[3]

Ebaõnnestunud valimiste järel astus Reiljan tagasi ja tema kohusetäitjaks sai Ester Tuiksoo, kes oli ametis, kuni Jaanus Marrandi aprillis erakonna esimeheks valiti.[3] 1. detsembril 2007 toimunud erakonna kongressil võeti vastu uus programm ("Hooliv Eesti"), mis määras partei uued eesmärgid aastani 2030.[17] 2008. aasta novembris valiti Rahvaliidu esimeheks senine aseesimees ja erakonna noorteühenduse asutaja Karel Rüütli.[3]

2009. aasta Europarlamendi valimistel sai Rahvaliidu nimekiri (esinumber Anto Liivat)[18] 2,2% häältest ja saadikukohti ei võitnud.[19] Sama aasta kohalikel valimistel pandi oma nimekiri välja vaid 30 omavalitsuses ja üleriigiliselt saadi 2% häältest, kuid tänu valimisliitudes osalemisele osutus valituks 135 rahvaliitlast.[20][21] Oktoobris tegi Eesti Keskerakond Rahvaliidule ühinemisettepaneku, kuid partei volikogu otsustas piirkonnaorganisatsioonide soovil üksi jätkata.[3]

Maadevahetuse kohtuasi ja Reiljani esimeses kohtuastmes süüdimõistmine, viletsad valimistulemused ja 2007. aastal valitsusest välja jäämine, mis tähendas, et ministrikohtade kaudu ei saanud enam jagada hüvesid, täita oma regionaalse n-ö klientuuri nõudmisi ega värvata uusi prominentseid liikmeid, tekitas sisekonflikte ja viis 2010. aasta kevadel partei lõhenemiseni.[22] Politoloog Anu Toots prognoosis 2010. aasta aprillis, et Rahvaliitu ootab ees hääbumine ja selle tipud lähevad teistesse erakondadesse.[23]

Aprillis alustas Rahvaliidu juhtkond ühinemiskõnelusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.[24] See teravdas erakonnasiseste leeride vastuolusid[25] ja esimees Karel Rüütli tunnistas, et parteid koos hoida on keeruline.[26] Uuringufirma Faktum & Ariko poolt Eesti elanike seas läbiviidud küsitluse kohaselt arvas enamik vastanutest, erakondade liitumine toob nii parema valimistulemuse kui võimaluse oma maailmavaadet teostada.[27] Mõlema partei juhatused ja volikogud kiitsid ühinemise heaks,[28] kuid 23. mai Rahvaliidu kongressil hääletati see maha (42% poolt, 58% vastu).[29][30]

Järgnes hulga väljapaistvate rahvaliitlaste (nende hulgas Ene Tomberg, Kajar Lember, Anto Liivat, Lauri Läänemets, Jaak Allik, Tiit Tammsaar ja mitmed vallavanemad) erakonnast välja astumine ja ühinemine sotsiaaldemokraatidega.[9][31] Lahkuti ka teistesse erakondadesse.[32][33][34] Riigikogu liikmetest lahkusid Jaanus Marrandi, Jaan Õunapuu ja erakonna esimehe kohast loobunud Karel Rüütli Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda,[35] Ester Tuiksoo Keskerakonda[36] ja juba märtsis oli Tarmo Mänd astunud Reformierakonda.[37] Riigikogulastest jäi parteisse vaid Mai Treial ja Rahvaliidu parlamendifraktsioon lõpetas tegevuse.[36][38] Erakonnast astus välja ka enamik noorteorganisatsiooni juhatuse liikmetest.[39]

Juulis valiti uueks erakonna esimeheks Juhan Aare.[40] Partei teatas, et selle tegelikud vaated on paremkonservatiivsed ja vasakpoolse maailmavaatega inimeste äraminek puhastaski Rahvaliitu.[41] Erakonna sees kaaluti nimemuutmist, "Rahvaliidu" ette "konservatiivne" lisamist või kuju "Eestimaa Konservatiivne Rahvaerakond".[42][43] Politoloog Rein Toomla avaldas arvamust, et Rahvaliidu olukord on nii raskeks muutunud, et partei päästmiseks ongi teretulnud kõik abinõud – nii nimemuutus, uued liidrid kui ka erakonna poliitika liigutamine paremale või vasakule.[44]

Novembris valis Rahvaliidu kongress uue esimehe, Andrus Bloki.[45] 2011. aasta Riigikogu valimistel sai Rahvaliidu nimekiri, kus kandideerisid ka Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liikmed,[46] 2,1% häältest ja jäi parlamendist välja.[3] Blok taandus erakonna juhi kohalt.[47]

Muutumine Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks (2012)

Maikuus valiti uueks esimeheks Margo Miljand,[48] kes teatas, et tema plaan on luua uus partei, "Rahvaliidu jätkuerakond, uue nime, plaanide ja haardega", kuna regionaalpartei kuvand enam ei toimivat.[49] Rahvaliidu juhtimise üle võtnud rahvuslaste tiib hakkas ühise tuleviku osas pidama läbirääkimisi euroskeptilise ja natsionalistliku Eesti Rahvusliku Liikumisega.[4][50] Septembris avaldas Rahvaliidu volikogu liitumise kavandamisele toetust. Miljandi sõnul jõuti arusaamisele, et neil on olemas kõige tähtsam ühisnimetaja – rahvuslik-konservatiivne maailmavaade[51]

Veebruaris 2012 kiitis Eesti Rahvusliku Liikumise üldkoosolek heaks organisatsiooni ühinemise Rahvaliiduga.[52] 24. märtsil 2012 kiitis ühinemise heaks ka Rahvaliidu kongress ja otsustas võtta erakonna uueks nimeks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ning valida selle esimeheks tagasi Margo Miljandi, aseesimeheks aga Rahvusliku Liikumise senise juhi Aivar Koitla.[53] 1990. aastate alguses tegutsenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmed saatsid kongressile kirja, kus teatasid, et mõistavad hukka ajaloolise erakonnanime taaskasutamise.[54] Kuna Eesti Rahvuslik Liikumine oli mittetulundusühing, millel seadus ei võimalda erakondadega ühineda, siis seisnes liitumine selles, et Rahvusliku Liikumise liikmed pidid üksikisikutena parteisse astuma.[55][56] Tõnis Saartsi hinnangul loodi nõnda sisuliselt uus erakond, kuna EKRE ideoloogia, juhid ja peamised aktivistid on väga erinevad Rahvaliidu omadest.[9]

Eestimaa Rahvaliidu esimehed

Viited

  1. ↑ https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/liikmed
  2. ↑ Vahur Kalmre. [Postimehe valimisteatmik 1995.] Postimehe kirjastus 1995, lk 35
  3. ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Erakonnad.info
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Vassilis Petsinis. Identity politics and right-wing populism in Estonia: The case of EKRE. 2018. Lk 6
  5. ↑ Koostajad: Alo Heinsalu, Arne Koitmäe, Leino Mandre, Mihkel Pilving, Priit Vinkel; toimetaja: Gerli Eero. Valimised Eestis 1992-2015 : statistikat ja selgitusi. Vabariigi Valimiskomisjon, 2015. Lk 101
  6. ↑ Heinsalu jt 2015, lk 103
  7. ↑ Eestimaa Rahvaliit: Eestimaa Rahvaliidu ajalugu
  8. ↑ Heinsalu jt 2015, lk 106
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 Tõnis Saarts. Persistence and decline of political parties: the case of Estonia. East European Politics, 2015, Vol. 31, No. 2. Lk 214
  10. ↑ Heinsalu jt 2015, lk 120
  11. ↑ Merilin Kruuse. Keskerakonnast on aastate jooksul lahkunud omajagu tuntud poliitikuid, Delfi, 07.07.2017
  12. ↑ Heinsalu jt 2015, lk 109
  13. ↑ Rahvaliit usaldas tüüri noore mehe kätte. Mis edasi?. Maaleht, 06.11.2008
  14. ↑ Saarts 2015, lk 217
  15. ↑ "Rahvaliit: võrdsete võimaluste eest" Rahvaliidu valimisplatvorm 2007. aasta valimistel. Delfi, 24. november 2006
  16. ↑ Helmen Kütt "Tore oleks võrdsete võimaluste Eesti". Sakala, 29. november 2006
  17. ↑ Eestimaa Rahvaliit. TEA e-entsüklopeedia
  18. ↑ Martti Kass. Rahvaliit kinnitas Euroopa Parlamendi valimiste nimekirja. Postimees, 21. märts 2009
  19. ↑ Heinsalu jt 2015, lk 124
  20. ↑ Heinsalu jt 2015, lk 111
  21. ↑ Saarts 2015, lk 218
  22. ↑ Saarts 2015, lk 214, 218–219
  23. ↑ Politoloog: Rahvaliit hääbub ja tipud vahetavad erakonda. ERR, 11. aprill 2010
  24. ↑ Rahvaliit alustab kõnelusi sotsidega ühinemiseks. ERR, 12. aprill 2010
  25. ↑ Ühinemisplaan tekitab Rahvaliidus sisekonflikte. ERR, 13.04.2010
  26. ↑ Rüütli: erakonda koos hoida on keeruline. ERR, 13.04.2010
  27. ↑ Merike Tamm. Uuring: inimesed usuvad uue ühendpartei võimalustesse. Postimees, 7. mai 2010
  28. ↑ Sandra Maasalu. Rahvaliidu kongress otsustab täna ühinemise üle sotsidega. Postimees, 23. mai 2010
  29. ↑ Tuuli Koch. Roosi ja rukkilille põimumine luhtus sõnasõjas. Postimees, 24. mai 2010
  30. ↑ Rahvaliit jätkab iseseisva erakonnana. Virumaa Teataja, 23. mai 2010
  31. ↑ SDE juhatus võtab vastu sadakond Rahvaliidu taustaga liiget. Postimees, 4. juuni 2010
  32. ↑ Veiko Pesur. Kolm Raplamaa rahvaliitlast astus Reformierakonda. Postimees, 24. mai 2010
  33. ↑ Raul Sulbi. Reformierakonnast Rahvaliitu läinud vallajuht maandus Keskerakonnas. Tartu Postimees, 17. detsember 2010
  34. ↑ Raul Sulbi. Rahvaliitlasest Nõo vallavanem astus IRLi. Tartu Postimees, 17. detsember 2010
  35. ↑ Veiko Pesur. Rüütli, Marrandi ja Õunapuu saavad sotsideks erakonna suvepäevadel. Postimees, 6. juuli 2010
  36. ↑ 36,0 36,1 Kadri Ratt. Ester Tuiksoo astus Keskerakonda. Postimees, 12. november 2010
  37. ↑ Veiko Pesur. Tarmo Mänd: Rahvaliidu tulevik sõltub erakonna juhtide otsustest. Postimees, 12. märts 2010
  38. ↑ Merike Tamm. Riigikogust kaob Rahvaliidu fraktsioon. Postimees, 7. juuli 2010
  39. ↑ Veiko Pesur. Suur osa Rahvaliidu Noorte juhtidest lahkus erakonnast. Postimees, 22. juuni 2010
  40. ↑ Rahvaliit sai uue pealiku. Reporter.ee, 3. juuli 2010
  41. ↑ Alo Raun. Rahvaliit sotsidesse lahkunuid taga ei nuta. Postimees, 31. august 2010
  42. ↑ Kadri Ratt. Vitsut: Rahvaliidu nime muutmine ei tähenda erakonna lõppu. Postimees, 29. september 2010
  43. ↑ Kadri Ratt. Aare: Rahvaliidu nime muutmiseks pole veenvaid argumente. Postimees, 29. september 2010
  44. ↑ ERR: Toomla: Rahvaliidu päästmiseks sobib iga abinõu. Delfi, 30.09.2010
  45. ↑ Rahvaliidu uueks esimeheks valiti Andrus Blok. Postimees, 20. november 2010
  46. ↑ Alo Raun. Kommunistid kandideerivad riigikokku Rahvaliidu nimekirjas. Postimees, 10. jaanuar 2011
  47. ↑ Teelemari Loonet. Andrus Blok taandub Rahvaliidu juhi kohalt. Postimees, 14. mai 2011
  48. ↑ Rahvaliidu uus esimees on Margo Miljand. Postimees, 28. mai 2011
  49. ↑ Rahvaliit plaanib luua jätkuerakonna. Postimees, 09.08.2011
  50. ↑ Rahvaliit ja Eesti Rahvuslik Liikumine alustasid koostöökõnelusi. Delfi, 14. august 2011
  51. ↑ Rahvaliidu volikogu toetas liitumist Rahvusliku Liikumisega. Postimees, 18. september 2011
  52. ↑ Delfi: Rahvuslik liikumine paneb Rahvaliiduga leivad ühte kappi
  53. ↑ Rahvaliit muutub Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks. Postimees, 24. märts 2012
  54. ↑ Karin Koppel. Rahvaliidu uus nimi pahandab kunagisi konservatiive. ERR, 26.03.2012
  55. ↑ Rahvaliit muutis erakonna nime. ERR, 24.03.2012
  56. ↑ Koitla: EKREga on ühinenud paarkümmend ERLi liiget. Postimees, 24. märts 2012

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eestimaa_Rahvaliit&oldid=5159198"