Tantsuõpetaja: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P toim
P ealist arengut - definitsioon peaks hõlmama ka täiskasvanute õpet
1. rida: 1. rida:
'''Tantsuõpetaja''' on õpetaja, kes annab [[tants]]utunde. Eesmärk on toetada [[õpilane|õpilase]] ealist arengut teoreetilise ning praktilise õppe kaudu, mis haarab nii vaimu kui ka keha.
'''Tantsuõpetaja''' on õpetaja, kes annab [[tants]]utunde. Eesmärk on toetada [[õpilane|õpilase]] arengut teoreetilise ning praktilise õppe kaudu, mis haarab nii vaimu kui ka keha.
Tantsuõpetajad töötavad peamiselt [[üldhariduskool]]ides, [[huvikool]]ides, [[tantsukool]]ides ja [[tantsustuudio]]tes. Veel näiteks [[lasteaed]]ades, [[repetiitor]]itena [[teater|teatrites]], [[treener]]itena, [[koreograaf]]idena, [[tantsija]]tena või seltskonnatantsude õpetajatena mitmesugustel üritustel.
Tantsuõpetajad töötavad peamiselt [[üldhariduskool]]ides, [[huvikool]]ides, [[tantsukool]]ides ja [[tantsustuudio]]tes. Veel näiteks [[lasteaed]]ades, [[repetiitor]]itena [[teater|teatrites]], [[treener]]itena, [[koreograaf]]idena, [[tantsija]]tena või seltskonnatantsude õpetajatena mitmesugustel üritustel.



Redaktsioon: 1. detsember 2018, kell 14:31

Tantsuõpetaja on õpetaja, kes annab tantsutunde. Eesmärk on toetada õpilase arengut teoreetilise ning praktilise õppe kaudu, mis haarab nii vaimu kui ka keha. Tantsuõpetajad töötavad peamiselt üldhariduskoolides, huvikoolides, tantsukoolides ja tantsustuudiotes. Veel näiteks lasteaedades, repetiitoritena teatrites, treeneritena, koreograafidena, tantsijatena või seltskonnatantsude õpetajatena mitmesugustel üritustel.

Ajalugu

Renessansiaja õukonnas võis olla tantsumeistriks näiteks kohalik muusik. Meistrid sõitsid linnast linna või jäid pikemaks ajaks ühe koha peale. Tantsuõpetaja palkaja oli tavaliselt kuningas, kuninganna või keegi, kes sai lubada meistrit pikemaajaliselt.[1] Meister õpetas tantsusamme ning ka õiget kehahoiakut.

Alates 20. sajandi algusest on tantsu õpetatud üldhariduskoolides kehalise kasvatuse tundides. Enamasti keskendus õpetus rahvatantsule, seltskonnatantsule või esteetilisele tantsule, kuna need žanrid olid kehalise kasvatuse õpetajatele tuttavad. 20. sajandi lõpus hakati tantsu määratlema eraldi kehalisest kasvatusest ja pigem käsitlema kunstialana.[2]

Eesti üldhariduskoolide kehalise kasvatuse ainekavas on tantsutunde tavaliselt üks kord nädalas. Konkreetsetele tantsudele ja tantsusammudele lisaks annab õpetaja õpilastele teadmisi erinevatest tantsustiilidest ja Eesti tantsupidude ning tantsukultuuri traditsioonidest.[3]

Lühikirjeldus

Tantsuõpetaja kaudu omandab õpilane teadmisi keha arengu seaduspärasustest ja liikumisviiside mitmekesisusest.[4] Tutvustades Eesti ja maailma tantsukultuuridega, arendatakse õpilase silmaringi ning sotsiaalkultuurilisi väärtushinnanguid. Tantsuõpetaja ühildab tunnis nii kehalise eneseväljenduse, kunstiloome, kõne, muusika, rütmi kui ka mängu. Tantsides arendatakse õpilase isikupära, oskusi tegutseda üksi ja koos, suhtlemis- ja koostöövõimet, ühtekuuluvustunnet ning sallivust.[5]

Gerd Neggo stipendium

Alates 2011. aastat annab Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit välja tantsija, tantsulavastaja ja pedagoog Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja stipendiumi. Stipendiumi peamine eesmärk on tunnustada oma tööle pühendunud Eestis töötavat tantsuõpetajat.[6]

Viited