Eestimaa Rahvaliit: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
28. rida: 28. rida:


== Erakonna ajalugu ==
== Erakonna ajalugu ==
==Eelkäijad==
Rahvaliidu eelkäijad [[Eesti Maarahva Erakond]] (EME, asutatud 29.09.1994; aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks<ref name="Rahvaliit" />; välja kasvas [[Eestimaa Maarahva Kongress|Eestimaa Maarahva Kongressist]]<ref name="Kalmre" />), [[Eesti Maaliit]] (EML; asutatud 1917, taasasutatud 1991), [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] (EPPE; asutatud 1991) ja [[Põllumeeste Kogu]] kandideerisid [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta valimistel]] koos [[Koonderakond|Koonderakonnaga]] [[Koonderakonna ja Maarahva Ühendus]]e (KMÜ) nime all ja võitsid valimised, kogudes 32,23% häältest ja 41 kohta riigikogus. Nad moodustasid neli järgmist valitsust (kolm [[Tiit Vähi]] valitsust ja [[Mart Siimann]]i valitsus), milles kõigis osalesid Rahvaliidu eelkäijad.{{lisa viide}}


[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aastal Riigikogu valimistel]] kandideeris EPPE koos Koonderakonnaga viimase nime all ja koos saadi 7 kohta, millest 4 kuulus EPPE-le. EML ja EME kandideerisid koos EME nime all ja saavutasid 7 kohta. Jäädi [[opositsioon]]i.{{lisa viide}}
Rahvaliit asutati [[1999]]. aasta oktoobris kolme erakonna – [[Eesti Maaliit|Eesti Maaliidu]] (EML, asutatud 1917. a, taasasutatud 1991. a), [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond|Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna]] (EPPE, asutatud 1991. a) ja [[Eesti Maarahva Erakond|Eesti Maarahva Erakonna]] (EME, asutatud 1994. a) – liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond [[Erakond Uus Eesti]].


[[Arnold Rüütel]] juhtis alates aastast 1994 Eesti Maarahva Erakonda ning oli erakonna ümbernimetamise järel (1999) kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht.<ref name="Rahvaliit" />
⚫
2005. aastal peeti kõnelusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue rahvusliku vasaktsentristliku erakonna loomise üle, ent 2006. aastal toimunud presidenti valimiste tõttu jõid läbirääkimised katki.


==Rahvaliit==
⚫
Rahvaliidu poliitilise tegevuse aluseks sai [[1. detsember|1. detsembril]] 2007 toimunud erakonna kongressil kinnitatud programm Hooliv Eesti, millega seati eesmärgid aastani [[2030]].
[[2000]]. aasta juunis toimus kolme erakonna – Eesti Maaliidu, Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna ja Eesti Maarahva Erakonna – liitumine, kus Eesti Maarahva Erakond ehk toona juba Rahvaliit oli ühendav ühing ning ülejäänud ühendatavad, mispeale loeti viimased lõppenuks ning kustutati registrist.<ref name="Äriregister" />


2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan ning auesimeheks [[Arnold Rüütel]]. 2001. aastal valiti [[Arnold Rüütel]] selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks.<ref name="Rahvaliit" /> 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond [[Erakond Uus Eesti]].{{lisa viide}}
⚫
2008. aasta sügisest võeti erakonnas suund uuenemisele, mille esimeste sammudena valiti 1. novembril 2008 Rahvaliidu uueks esimeheks senine aseesimees ja erakonna noorteühenduse asutaja [[Karel Rüütli]]. Võetud suuna jätkamiseks mindi Euroopa Parlamendi valimistele kõigist erakondadest noorima nimekirjaga, mida juhtis juhtimisõppejõud ja endine kodanikuaktivist [[Anto Liivat]].


[[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] kogus partei 64 463 häält ehk 13,0% häältest, mis oli 4. tulemus ja andis 13 kohta riigikogus. Pärast valimisi oldi võimul [[2005]]. aastani koos [[Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica|Res Publica]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]], pärast valitsusevahetust koos [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ja Reformierakonnaga. Rahvaliiduga ühinesid [[2005]]. aastal veel endised keskerakondlased [[Toomas Alatalu]], [[Robert Lepikson]] ja [[Jaanus Marrandi]].{{lisa viide}}
⚫
2009. aastal toetas Rahvaliidu juhatus ja volikogu erakonna ühinemist [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]], et moodustada üheskoos ühine sotsiaalse ja regionaalse tasakaalu eest seisev jõud vastukaaluks parempoolsele valitsusele. Seoses sisetülidega ühinemist siiski lõpule ei viidud. [[Villu Reiljan|Villu Reiljani]] ja [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] toetajad otsustasid jätkata iseseisva erakonnana. Ühinemist pooldanud liidrid ja aktiivsemad liikmed ühinesid sotsiaaldemokraatidega. Erakond jätkas iseseisvalt uute juhtidega, saades 2011. aasta [[Riigikogu]] valimistel hävitava tulemuse ja jäi parlamendist välja.

2005. aasta kohalike valimiste järel oli Rahvaliidul valla- ja linnavolikogudes 755 liiget, olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 volikogu esimeest ja 60 vallavanemat. Samuti on Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat.{{lisa viide}}

⚫
2005. aastal peeti kõnelusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue rahvusliku vasaktsentristliku erakonna loomise üle, ent 2006. aastal toimunud presidenti valimiste tõttu jõid läbirääkimised katki.{{lisa viide}}

[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] oli erakonna valimisloosungiks "Võrdsete võimaluste Eesti". Valimistel koguti 39 202 häält ehk 7,1 protsendi valijate toetus. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale. Uuest valitsuskoalitsioonist jäi Rahvaliit välja.{{lisa viide}}

⚫
Rahvaliidu poliitilise tegevuse aluseks sai [[1. detsember|1. detsembril]] 2007 toimunud erakonna kongressil kinnitatud programm Hooliv Eesti, millega seati eesmärgid aastani [[2030]].{{lisa viide}}

⚫
2008. aasta sügisest võeti erakonnas suund uuenemisele, mille esimeste sammudena valiti 1. novembril 2008 Rahvaliidu uueks esimeheks senine aseesimees ja erakonna noorteühenduse asutaja [[Karel Rüütli]]. Võetud suuna jätkamiseks mindi Euroopa Parlamendi valimistele kõigist erakondadest noorima nimekirjaga, mida juhtis juhtimisõppejõud ja endine kodanikuaktivist [[Anto Liivat]].{{lisa viide}}

⚫
2009. aastal toetas Rahvaliidu juhatus ja volikogu erakonna ühinemist [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]], et moodustada üheskoos ühine sotsiaalse ja regionaalse tasakaalu eest seisev jõud vastukaaluks parempoolsele valitsusele. Seoses sisetülidega ühinemist siiski lõpule ei viidud. [[Villu Reiljan|Villu Reiljani]] ja [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] toetajad otsustasid jätkata iseseisva erakonnana. Ühinemist pooldanud liidrid ja aktiivsemad liikmed ühinesid sotsiaaldemokraatidega. Erakond jätkas iseseisvalt uute juhtidega, saades 2011. aasta [[Riigikogu]] valimistel hävitava tulemuse ja jäi parlamendist välja.{{lisa viide}}


24. märtsil 2012 toimunud Rahvaliidu kongressil otsustati kiita heaks ühinemine [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumisega]], mille tulemusel loodi [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uue-nime-saanud-rahvaliit-parlamendierakonnad-tegelevad-manduva-ja-kolbeliselt-hukutava-euroliidu-vaartuste-propageerimisega.d?id=64124549 Delfi: Uue nime saanud Rahvaliit: parlamendierakonnad tegelevad manduva ja kõlbeliselt hukutava euroliidu väärtuste propageerimisega]</ref>
24. märtsil 2012 toimunud Rahvaliidu kongressil otsustati kiita heaks ühinemine [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumisega]], mille tulemusel loodi [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uue-nime-saanud-rahvaliit-parlamendierakonnad-tegelevad-manduva-ja-kolbeliselt-hukutava-euroliidu-vaartuste-propageerimisega.d?id=64124549 Delfi: Uue nime saanud Rahvaliit: parlamendierakonnad tegelevad manduva ja kõlbeliselt hukutava euroliidu väärtuste propageerimisega]</ref>

Redaktsioon: 29. november 2018, kell 07:32

Eestimaa Rahvaliit
People's Union of Estonia
Eesti erakond
Esimees Margo Miljand
Asutamine 1999
Peakorter Tallinn
Ideoloogia agraartsentrism[viide?]
Europarlamendi fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa Eest
Meediakanal Hooliv Eesti

Eestimaa Rahvaliit (ERL) oli agraartsentrismi ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv Eesti erakond.

Eestimaa Rahvaliit moodustati 1999. aastal kolme erakonna (Eesti Maarahva Erakond, Eesti Maaliit ja Eesti Pensionäride ja Perede Erakond) liitumisel. 2012. aastal ühines erakond Eesti Rahvusliku Liikumisega, moodustades Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna[viide?].

Rahvaliidu eesmärk oli oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel.

Juhtimine ja ülesehitus

Rahvaliit deklareeris, et nende juhtimine oli demokraatlik, see rajanes liikmete omaalgatusel, subsidiaarsuspõhimõttel, eetilisel käitumisel ja distsipliinil. Rahvaliidul oli umbes 8600 liiget[1] ja ühendused igas maakonnas ning linnaühendused Tallinnas, Tartus ja Narvas.

Rahvaliidul oli ligi 3000-liikmeline noortekogu (MTÜ Rahvaliidu Noored), mille asutaja ja ülesehitaja oli hiljem erakonna esimeheks valitud Karel Rüütli.

Rahvaliidu viimane esimees enne nimevahetust 2012. aastal oli Margo Miljand, aseesimehed olid Enn Braun ja Arno Sild.

Erakonna ajalugu

Eelkäijad

Rahvaliidu eelkäijad Eesti Maarahva Erakond (EME, asutatud 29.09.1994; aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks[2]; välja kasvas Eestimaa Maarahva Kongressist[3]), Eesti Maaliit (EML; asutatud 1917, taasasutatud 1991), Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE; asutatud 1991) ja Põllumeeste Kogu kandideerisid 1995. aasta valimistel koos Koonderakonnaga Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse (KMÜ) nime all ja võitsid valimised, kogudes 32,23% häältest ja 41 kohta riigikogus. Nad moodustasid neli järgmist valitsust (kolm Tiit Vähi valitsust ja Mart Siimanni valitsus), milles kõigis osalesid Rahvaliidu eelkäijad.[viide?]

1999. aastal Riigikogu valimistel kandideeris EPPE koos Koonderakonnaga viimase nime all ja koos saadi 7 kohta, millest 4 kuulus EPPE-le. EML ja EME kandideerisid koos EME nime all ja saavutasid 7 kohta. Jäädi opositsiooni.[viide?]

Arnold Rüütel juhtis alates aastast 1994 Eesti Maarahva Erakonda ning oli erakonna ümbernimetamise järel (1999) kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht.[2]

Rahvaliit

2000. aasta juunis toimus kolme erakonna – Eesti Maaliidu, Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna ja Eesti Maarahva Erakonna – liitumine, kus Eesti Maarahva Erakond ehk toona juba Rahvaliit oli ühendav ühing ning ülejäänud ühendatavad, mispeale loeti viimased lõppenuks ning kustutati registrist.[4]

2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan ning auesimeheks Arnold Rüütel. 2001. aastal valiti Arnold Rüütel selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks.[2] 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Erakond Uus Eesti.[viide?]

2003. aasta Riigikogu valimistel kogus partei 64 463 häält ehk 13,0% häältest, mis oli 4. tulemus ja andis 13 kohta riigikogus. Pärast valimisi oldi võimul 2005. aastani koos Res Publica ja Reformierakonnaga, pärast valitsusevahetust koos Keskerakonna ja Reformierakonnaga. Rahvaliiduga ühinesid 2005. aastal veel endised keskerakondlased Toomas Alatalu, Robert Lepikson ja Jaanus Marrandi.[viide?]

2005. aasta kohalike valimiste järel oli Rahvaliidul valla- ja linnavolikogudes 755 liiget, olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 volikogu esimeest ja 60 vallavanemat. Samuti on Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat.[viide?]

2005. aastal peeti kõnelusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue rahvusliku vasaktsentristliku erakonna loomise üle, ent 2006. aastal toimunud presidenti valimiste tõttu jõid läbirääkimised katki.[viide?]

2007. aasta Riigikogu valimistel oli erakonna valimisloosungiks "Võrdsete võimaluste Eesti". Valimistel koguti 39 202 häält ehk 7,1 protsendi valijate toetus. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale. Uuest valitsuskoalitsioonist jäi Rahvaliit välja.[viide?]

Rahvaliidu poliitilise tegevuse aluseks sai 1. detsembril 2007 toimunud erakonna kongressil kinnitatud programm Hooliv Eesti, millega seati eesmärgid aastani 2030.[viide?]

2008. aasta sügisest võeti erakonnas suund uuenemisele, mille esimeste sammudena valiti 1. novembril 2008 Rahvaliidu uueks esimeheks senine aseesimees ja erakonna noorteühenduse asutaja Karel Rüütli. Võetud suuna jätkamiseks mindi Euroopa Parlamendi valimistele kõigist erakondadest noorima nimekirjaga, mida juhtis juhtimisõppejõud ja endine kodanikuaktivist Anto Liivat.[viide?]

2009. aastal toetas Rahvaliidu juhatus ja volikogu erakonna ühinemist Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, et moodustada üheskoos ühine sotsiaalse ja regionaalse tasakaalu eest seisev jõud vastukaaluks parempoolsele valitsusele. Seoses sisetülidega ühinemist siiski lõpule ei viidud. Villu Reiljani ja Arnold Rüütli toetajad otsustasid jätkata iseseisva erakonnana. Ühinemist pooldanud liidrid ja aktiivsemad liikmed ühinesid sotsiaaldemokraatidega. Erakond jätkas iseseisvalt uute juhtidega, saades 2011. aasta Riigikogu valimistel hävitava tulemuse ja jäi parlamendist välja.[viide?]

24. märtsil 2012 toimunud Rahvaliidu kongressil otsustati kiita heaks ühinemine Eesti Rahvusliku Liikumisega, mille tulemusel loodi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.[5]

Eestimaa Rahvaliidu esimehed

Riigikogu valimiste ajalugu

Rahvaliidu eelkäijad Eesti Maarahva Erakond (EME), Eesti Maaliit (EML), Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE) ja Põllumeeste Kogu kandideerisid 1995. aasta valimistel koos Koonderakonnaga Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse (KMÜ) nime all ja võitsid valimised, kogudes 32,23% häältest ja 41 kohta riigikogus. Nad moodustasid neli järgmist valitsust (kolm Tiit Vähi valitsust ja Mart Siimanni valitsus), milles kõigis osalesid Rahvaliidu eelkäijad.

1999. aastal valitud riigikogus oli Eestimaa Rahvaliidul 11 kohta. EPPE kandideeris koos Koonderakonnaga viimase nime all ja saavutas 7 kohta, neist 4 kuulus EPPE-le. EML ja EME kandideerisid koos EME nime all ja saavutasid 7 kohta. Rahvaliit oli opositsioonis.

2003. aasta Riigikogu valimistel kogus partei 64 463 häält ehk 13,0% häältest, mis oli 4. tulemus ja andis 13 kohta riigikogus. Rahvaliiduga ühinesid 2005. aastal veel endised keskerakondlased Toomas Alatalu, Robert Lepikson ja Jaanus Marrandi.

Pärast 2003. aasta valimisi oldi võimul: 2005. aastani koos Res Publica ja Reformierakonnaga, pärast valitsusevahetust koos Keskerakonna ja Reformierakonnaga.

2007. aasta Riigikogu valimistel oli erakonna valimisloosungiks "Võrdsete võimaluste Eesti". Valimistel koguti 39 202 häält ehk 7,1 protsendi valijate toetus. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale. Uuest valitsuskoalitsioonist jäi Rahvaliit välja.

2011. aasta Riigikogu valimistel jäi Eestimaa Rahvaliit Riigikogust välja.

Euroopa Parlamendi valimised 2009

2009.a jaanuarikuus kinnitas erakonna volikogu esikandidaadiks Anto Liivati. 21. märtsil kinnitati terve 12-liikmeline nimekiri ning võeti vastu valimisplatvorm Euroopale avatud, südamega Eesti.

7. juunil toimunud valimistel kogus erakonna nimekiri 8866 häält, mis moodustas 2,23% kõigist antud häältest, ega saanud Euroopa Parlamendis ühtegi mandaati.

Kohalikud volikogud ja valitsused

2005.aasta kohalike valimiste järel oli Rahvaliidul valla- ja linnavolikogudes 755 liiget, olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 volikogu esimeest ja 60 vallavanemat. Samuti on Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat.

Viited

  1. ↑ https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/liikmed
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Rahvaliit on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Kalmre on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Äriregister on ilma tekstita.
  5. ↑ Delfi: Uue nime saanud Rahvaliit: parlamendierakonnad tegelevad manduva ja kõlbeliselt hukutava euroliidu väärtuste propageerimisega

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eestimaa_Rahvaliit&oldid=5156583"