Heinategu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1989 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Heinategu''' ehk '''heinakoristus '''on [[hein]]a [[niitmine|niitmisega]], kuivatamisega, [[riisumine|riisumisega]], kuhjapanekuga, kokkusurutult kiletamisega, heinaveoga jm. heina kogumisega seotud tööde kogum.
'''Heinategu''' ehk '''heinakoristus '''on [[hein]]a [[niitmine|niitmise]], kuivatamise, [[riisumine|riisumise]], kuhjapaneku, kokkusurutult kiletamise, heinaveo ja muude heina kogumisega seotud tööde kogum.


Heinategu on Eesti [[maamajandus]]es olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna Eesti [[kliima]] ([[sademehulk]] ületavab auramise) võimaldab varuda loomadele piisava koresööda koguse. Vastavalt tarvidusele on ka [[niit]]ude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur. Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku. Heina vajadus seoses piimaturu langusega on Eestis 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasvutingimused on endiselt head - on jätkuvalt potentsiaali kultuuristada niitusid, rohkendada heinatööd.
Heinategu on Eesti [[maamajandus]]es olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna Eesti [[kliima]] ([[sademehulk]] ületab aurumise) võimaldab varuda loomadele piisavas koguses koresööta. Vastavalt tarvidusele on ka [[niit]]ude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur.
Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku.
Heina vajadus on seoses piimaturu vähenemisega Eestis 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasvutingimused on endiselt head, on jätkuvalt potentsiaali kultuuristada niitusid, rohkendada heinatööd.
[[Pilt:Hein ruloonides.jpg|pisi|[[Koresööt]] [[Kaevere]] küla [[heinamaa]]l]]
[[Pilt:Hein ruloonides.jpg|pisi|[[Koresööt]] [[Kaevere]] küla [[heinamaa]]l]]
[[Pilt:Rebane heinarullide taustal.jpg|pisi|Rebane [[hein]]arullidega niidul]]
[[Pilt:Rebane heinarullide taustal.jpg|pisi|Rebane [[hein]]arullidega niidul]]
[[Pilt:Kiletatud hein.jpg|pisi|[[Hein]]ategu on lõppenud]]
[[Pilt:Kiletatud hein.jpg|pisi|[[Hein]]ategu on lõppenud]]



Heinateol kasutatakse [[heinatööriist]]u.
Heinateol kasutatakse [[heinatööriist]]u.


Heinatööga alustatakse esimese niitega [[juuni]]s.Täishoog on juulis. Nii on [[juuli]]t kutsutud ka heinakuuks. Samuti tehakse heina teisest niitest, mis olenevalt sademetest võib kesta kuni öökülmadeni septembris.
Heinatöid alustatakse esimese niitega [[juuni]]s. Täishoog on juulis. Nii on [[juuli]]t kutsutud ka heinakuuks. Samuti tehakse heina teisest niitest, mis olenevalt sademetest võib kesta kuni öökülmadeni septembris.
==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[heinakuhi]]
*[[heinakuhi]]

Redaktsioon: 28. november 2018, kell 01:37

Heinategu ehk heinakoristus on heina niitmise, kuivatamise, riisumise, kuhjapaneku, kokkusurutult kiletamise, heinaveo ja muude heina kogumisega seotud tööde kogum.

Heinategu on Eesti maamajanduses olnud erakordselt tähtsal kohal, kuna Eesti kliima (sademehulk ületab aurumise) võimaldab varuda loomadele piisavas koguses koresööta. Vastavalt tarvidusele on ka niitude ehk heinamaade osakaal maakasutuses olnud Eestis suur.

Heinateo kultuur kujunes Eestis arvatavasti 4.–7. sajandi paiku.

Heina vajadus on seoses piimaturu vähenemisega Eestis 30 aasta jooksul vähenenud. Et rohu kasvutingimused on endiselt head, on jätkuvalt potentsiaali kultuuristada niitusid, rohkendada heinatööd.

Koresööt Kaevere küla heinamaal
Rebane heinarullidega niidul
Heinategu on lõppenud

Heinateol kasutatakse heinatööriistu.

Heinatöid alustatakse esimese niitega juunis. Täishoog on juulis. Nii on juulit kutsutud ka heinakuuks. Samuti tehakse heina teisest niitest, mis olenevalt sademetest võib kesta kuni öökülmadeni septembris.

Vaata ka

Välislingid