Rudolf Kulpa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Rudolf Kulpa''' ([[7. detsember]] [[1906]] [[Moskva]] – [[26. september]] [[1997]] [[Tartu]]) oli eesti [[filosoof]] ja tõlkija.
'''Rudolf Kulpa''' ([[7. detsember]] [[1906]] [[Moskva]] – [[26. september]] [[1997]] [[Tartu]]) oli eesti [[filosoof]] ja tõlkija.


Lapsena elas Kulpa [[Peterburi]]s, 1920. aastal tuli ta koos perekonnaga [[Tallinn]]a. 1927. aastal hakkas ta [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas õppima [[filosoofia]]t, sellele lisaks üldist [[ajalugu]], [[Eesti]] ja [[Põhjamaad]]e ajalugu, [[arheoloogia]]t. Tema õpetajaks oli peamiselt [[Walter Freymann]], ka [[Konstantin Ramul]]. 1934. aastal kaitses Kulpa magistrikraadi väitekirjaga "Oleva probleem [[Gustav Teichmüller]]il". 1936. aastaks tõlkis ta [[René Descartes]]'i teose "[[Arutlus meetodist]]". Sealtpeale kuni 1973. aastani tegutses Kulpa vabakutselise tõlkijana. Aastatel 1936–1940 töötas ta maksuametnikuna. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastatel tegeles ta filosoofiasõnastiku koostamisega, mis jäi pooleli. Sõjajärgsel ajal tõlkis ta [[marksism|marksistlikke]] teoseid saksa, vene, inglise ja prantsuse keelest. Lisaks tõlkis ta mitu teost ajaloo, näiteks Idamaade ja keskaja ajaloo alalt, aga ka ilukirjandust.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/06/kultuur.htm "Filosoofid tarvitsevad aega"] Postimees, 6. detsember 1996</ref>
Lapsena elas Kulpa [[Peterburi]]s, 1920. aastal tuli ta koos perekonnaga [[Tallinn]]a. 1927. aastal hakkas ta [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas õppima [[filosoofia]]t, sellele lisaks üldist [[ajalugu]], [[Eesti]] ja [[Põhjamaad]]e ajalugu, [[arheoloogia]]t. Tema õpetajaks oli peamiselt [[Walter Freymann]], ka [[Konstantin Ramul]]. 1934. aastal kaitses Kulpa magistrikraadi väitekirjaga "Oleva probleem [[Gustav Teichmüller]]il".
1936. aastaks tõlkis ta [[René Descartes|René Descartesi]] teose "[[Arutlus meetodist]]". Sealtpeale kuni 1973. aastani tegutses Kulpa vabakutselise tõlkijana.
Aastatel 1936–1940 töötas ta maksuametnikuna. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastatel tegeles ta filosoofiasõnastiku koostamisega, mis jäi pooleli. Sõjajärgsel ajal tõlkis ta [[marksism|marksistlikke]] teoseid saksa, vene, inglise ja prantsuse keelest. Lisaks tõlkis ta mitu teost ajaloo, näiteks Idamaade ja keskaja ajaloo alalt, aga ka ilukirjandust.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/06/kultuur.htm "Filosoofid tarvitsevad aega"] Postimees, 6. detsember 1996</ref>


Akadeemiliselt kuulus Rudolf Kulpa [[EYS Veljesto]]sse.<ref>[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=740554 Rahvusarhiivi fotode andmebaas FOTIS]</ref>
Akadeemiliselt kuulus Rudolf Kulpa [[EYS Veljesto]]sse.<ref>[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=740554 Rahvusarhiivi fotode andmebaas FOTIS]</ref>

Redaktsioon: 27. november 2018, kell 23:34

Rudolf Kulpa (7. detsember 1906 Moskva26. september 1997 Tartu) oli eesti filosoof ja tõlkija.

Lapsena elas Kulpa Peterburis, 1920. aastal tuli ta koos perekonnaga Tallinna. 1927. aastal hakkas ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas õppima filosoofiat, sellele lisaks üldist ajalugu, Eesti ja Põhjamaade ajalugu, arheoloogiat. Tema õpetajaks oli peamiselt Walter Freymann, ka Konstantin Ramul. 1934. aastal kaitses Kulpa magistrikraadi väitekirjaga "Oleva probleem Gustav Teichmülleril".

1936. aastaks tõlkis ta René Descartesi teose "Arutlus meetodist". Sealtpeale kuni 1973. aastani tegutses Kulpa vabakutselise tõlkijana.

Aastatel 1936–1940 töötas ta maksuametnikuna. Teise maailmasõja aastatel tegeles ta filosoofiasõnastiku koostamisega, mis jäi pooleli. Sõjajärgsel ajal tõlkis ta marksistlikke teoseid saksa, vene, inglise ja prantsuse keelest. Lisaks tõlkis ta mitu teost ajaloo, näiteks Idamaade ja keskaja ajaloo alalt, aga ka ilukirjandust.[1]

Akadeemiliselt kuulus Rudolf Kulpa EYS Veljestosse.[2]

Viited