Viinamarjasordid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 27. november 2018, kell 13:36

Viinamarjasordid on hariliku viinapuu ja selle hübriidide aretatud sordid ehk kultivarid. Sageli samastatakse viinamarjasordid veinisortidega, sest eri veinide valmistamisel kasutatakse eri sorti viinamarju ning viimastel aastakümnetel on aina suuremat populaarsust kogunud sordiveinid.

Erinevatest viinamarjasortidest toodetakse väga erinevate omadustega veine. Ainult ühest viinamarjasordist tehtud veine nimetatakse sordiveinideks. Sordiveinid on näiteks Chardonnay, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Riesling ja Sauvignon Blanc.

Seguveinideks nimetatakse kahe või enama sordi segamisel saadud veine. Neist mõned levinumad on "Vignoble du Languedoci" viinamarjasordid, mida edukalt kasutatakse seguveinides: Bourboulenc, Carignan, Cinsault, Clairette, Grenache, Macabeu, Marsanne, Mourvèdre, Piquepoul, Rolle, Roussanne, Syrah, Ugni, Vermentino.

Varem olid Vana Maailma veinid enamasti seguveinid ja Uue Maailma veinid sordiveinid, kuid tänapäeval sellist vahet enam ei ole.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viinamarjasortide loend

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtsamad punase veini sordid (inglise keeles)
Rahvusvaheline viinapuusortide kataloog (inglise keeles)

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Cabernet Sauvignon Gaillac.jpg|thumb|[[Cabernet Sauvignon]] on kõige tuntum punase viinamarja sort maailmas.]]
+[[Pilt:Cabernet Sauvignon Gaillac.jpg|thumb|"[[Cabernet Sauvignon]]" on kõige tuntum punase viinamarja sort maailmas]]
-'''Viinamarjasordid''' on [[harilik viinapuu|hariliku viinapuu]] ja selle [[hübriid]]ide aretatud [[sort|sordid]] ehk kultivarid. Sageli samastatakse viinamarjasordid [[veinisordid|veinisortidega]], sest eri [[vein]]ide valmistamisel kasutatakse eri sorti viinamarju ning viimastel aastakümnetel on aina suuremat populaarsust kogunud [[sordivein]]id.
+'''Viinamarjasordid''' on [[harilik viinapuu|hariliku viinapuu]] ja selle [[hübriid]]ide aretatud [[sort|sordid]] ehk [[kultivar]]id. Sageli samastatakse viinamarjasordid [[veinisordid|veinisortidega]], sest eri [[vein]]ide valmistamisel kasutatakse eri sorti viinamarju ning viimastel aastakümnetel on aina suuremat populaarsust kogunud [[sordivein]]id.
 Erinevatest viinamarjasortidest toodetakse väga erinevate omadustega veine. Ainult ühest viinamarjasordist tehtud veine nimetatakse sordiveinideks. Sordiveinid on näiteks [[Chardonnay]], [[Cabernet Sauvignon]], [[Merlot]], [[Pinot Noir]], [[Riesling]] ja [[Sauvignon Blanc]].
+[[Seguvein]]ideks nimetatakse kahe või enama sordi segamisel saadud veine. Neist mõned levinumad on "[[Vignoble du Languedoc]]i" viinamarjasordid, mida edukalt kasutatakse seguveinides: [[Bourboulenc]], [[Carignan]], [[Cinsault]], [[Clairette]], [[Grenache]], [[Macabeu]], [[Marsanne]], [[Mourvèdre]], [[Piquepoul]], [[Rolle]], [[Roussanne]], [[Syrah]], [[Ugni]], [[Vermentino]].
-[[Seguvein]]ideks nimetatakse kahe või enama sordi segamisel saadud veine.
-Näiteks mõned levinumad Vignoble_du_Languedoc Coteaux du Languedoc'i ([[:fr:Vignoble du Languedoc|:fr]]) viinamarjasordid, mida edukalt kasutatakse seguveinides: [[Bourboulenc]], [[Carignan]], [[Cinsault]], [[Clairette]], [[Grenache]], [[Macabeu]], [[Marsanne]], [[Mourvèdre]], [[Piquepoul]], [[Rolle]], [[Roussanne]], [[Syrah]], [[Ugni]], [[Vermentino]].
 Varem olid [[Vana Maailm]]a veinid enamasti seguveinid ja [[Ameerika|Uue Maailm]]a veinid sordiveinid, kuid tänapäeval sellist vahet enam ei ole.