Pöörlemine: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Pöörlemine''' ehk '''pöördliikumine''' on keha ainepunktide [[ringliikumine]] ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse [[pöörlemistelg|pöörlemisteljeks]]. [[Tasand]]il saab keha pöörelda ümber mõne selle tasandi punkti. |
'''Pöörlemine''' ehk '''pöördliikumine''' on keha ainepunktide [[ringliikumine]] ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse [[pöörlemistelg|pöörlemisteljeks]]. [[Tasand]]il saab keha pöörelda ümber mõne selle tasandi punkti. |
||
Pöörlemine on [[jäik keha| |
Pöörlemine on [[jäik keha|Absoluutselt jäik keha]] üks kõige lihtsamaid liikumisi<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 407–408</ref>. Jäiga keha pöörlemisel ümber liikumatu telje on keha kõigi punktide liikumisteed paralleelsetel tasanditel paiknevad [[ringjoon]]ed, mille keskpunktid asetsevad nende tasanditega ristuval liikumatul sirgel – pöörlemisteljel<ref name=Tehnikaleksikon/>. Kuigi tavaliselt käsitletakse selliseid pöörlemisi, mille korral pöörlemistelg läbib keha keskpunkti, ei pea pöörlemistelg üldsegi keha läbima. |
||
Pöörlemisel ümber liikumatu [[Punkt (matemaatika)|punkti]] liiguvad kõik keha punktid mööda kontsentrilisi [[sfäär]]e, mille keskpunktiks on see liikumatu punkt <ref name=Tehnikaleksikon/>. Niisugust pöörlemist võib igal ajahetkel vaadelda pöörlemisena ümber seda liikumatut punkti läbiva liikuva telje <ref name=Tehnikaleksikon/>. Jällegi: pöörlemisel ümber liikumatu punkti võib see punkt asuda keha sees, kuid võib olla ka väljaspool keha. |
Pöörlemisel ümber liikumatu [[Punkt (matemaatika)|punkti]] liiguvad kõik keha punktid mööda kontsentrilisi [[sfäär]]e, mille keskpunktiks on see liikumatu punkt <ref name=Tehnikaleksikon/>. Niisugust pöörlemist võib igal ajahetkel vaadelda pöörlemisena ümber seda liikumatut punkti läbiva liikuva telje <ref name=Tehnikaleksikon/>. Jällegi: pöörlemisel ümber liikumatu punkti võib see punkt asuda keha sees, kuid võib olla ka väljaspool keha. |
||
Redaktsioon: 26. november 2018, kell 12:30
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2010) |
Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse pöörlemisteljeks. Tasandil saab keha pöörelda ümber mõne selle tasandi punkti.
Pöörlemine on Absoluutselt jäik keha üks kõige lihtsamaid liikumisi[1]. Jäiga keha pöörlemisel ümber liikumatu telje on keha kõigi punktide liikumisteed paralleelsetel tasanditel paiknevad ringjooned, mille keskpunktid asetsevad nende tasanditega ristuval liikumatul sirgel – pöörlemisteljel[1]. Kuigi tavaliselt käsitletakse selliseid pöörlemisi, mille korral pöörlemistelg läbib keha keskpunkti, ei pea pöörlemistelg üldsegi keha läbima.
Pöörlemisel ümber liikumatu punkti liiguvad kõik keha punktid mööda kontsentrilisi sfääre, mille keskpunktiks on see liikumatu punkt [1]. Niisugust pöörlemist võib igal ajahetkel vaadelda pöörlemisena ümber seda liikumatut punkti läbiva liikuva telje [1]. Jällegi: pöörlemisel ümber liikumatu punkti võib see punkt asuda keha sees, kuid võib olla ka väljaspool keha.
Pöörlemise käigus muutub keha orientatsioon. Pöörlemist tuleb eristada tiirlemisest ehk liikumisest mööda suletud joont. Tiirlemisel pole keha orientatsioon oluline. Näiteks Maa pöörleb ümber oma telje, kuid tiirleb ümber Päikese.
Pöörlemise teooriat rakendatakse taevamehaanikas, ballistikas ning güroskoopide, mehhanismide ja muude seadmete väljatöötamisel.[1]
Pöörlemisel on perioodiks aeg, mille jooksul keha teeb ühe täispöörde ehk läbib pöördenurga 2 π rad ümber pöörlemistelje.
Füüsika
Jäiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline energia on võrdeline keha inertsimomendi ja nurkkiiruse ruuduga, täpsemalt
kus on pöörlemisest tingitud energia, on inertsimoment pöörlemistelje suhtes ja on nurkkiirus.
Jäiga keha pöörlemisel on keha suvalise punkti kiirus v = ω×ρ, kus ω on keha nurkkiirus ja ρ seda punkti tema ringjoonelise liikumistee keskpunktiga ühendav kohavektor. [1]
Jäiga keha nurkkiirendus ε = M/I, kus M on välisjõudude moment pöörlemistelje suhtes ja I on keha inertsimoment sama telje suhtes. [1]
Jäiga keha dünaamika põhiseaduse järgi võrdub keha välisjõudude peamoment ehk kõigi kehale rakendatud jõudude moment liikumatu punkti suhtes M keha impulsimomendi sama punkti suhtes L tuletisega aja järgi: dL/dt = M. See seadus kehtib ka jäiga keha pöörlemisel massikeskme ümber, sõltumata sellest, kas massikese on paigal või liigub vabalt.[1]