Vikipeedia:Üldine arutelu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
642. rida: 642. rida:


Et teisiti arvajail oleks võimalus väljendada oma nõustumatust ja teema üle arutleda, kuid ei jääks võimalust väita, et midagi on salajas hoitud: lugesin kodanik nr 80.235.30.93 sõnavõttu [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:Administraatorikandidaadid&curid=8343&diff=5148024&oldid=5148012 administraatorikandidaatide arutelulehe ajaloost]: "Kellele ma allkirjastan, mingitele absurdsete nimedega tuhajuhanitele? Ma ei saa siit Vikipeediast mitte-kui-midagi; ainult elektriarved, arvuti kulumise ning üleüldist mõnitamist ja kaastöö rõvedat hävitamist, boonuseks une- ja isiksushäired; tervisekahjud. Milleks? Ikka selleks, et mingi rahastunud jobu saaks kuskil kuurortis seemneid närida ja telefonist tarkust näppida ja siis mullivannis omistatud tarkusega mööda ilma lällata. Käige tõega persse ('''palve blokeerida mu IP-aadress aastani 2091''')!!" (Minu rõhutus.) Kuna ta ise seda nii kindlakeelselt soovib, on juba pikemat aega üle kogu Vikipeedia räusanud, ropendanud ja lärmanud ning korduvatele blokkidele ja korralekutsumistele vaatamata ei ilmuta mingit tahtmist oma väljenduslaadi korrigeerida, tulin inimese soovile vastu. Kindlasti tuleb siia nüüd keegi, kes leiab, et vaesekesele on hirmsasti liiga tehtud ja minu kõrval on ta õrn lilleke (''argumentum ad hominem'' on niivõrd klassikaline võte, et selleta jääkski hinge tühi ja nukker tunne). Olgu lahke, platvorm on avatud. Aga enne bloki eemaldamist soovitaksin siiski mõnd aega arutada, mis on need tingimused, mille täitmise korral blokeerima peaks - või kas leidub ehk keegi, kelle meelest ei tohiks üldse kunagi kedagi blokkida. Niisiis, reibas jauramine alaku! --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 20. november 2018, kell 14:07 (EET)
Et teisiti arvajail oleks võimalus väljendada oma nõustumatust ja teema üle arutleda, kuid ei jääks võimalust väita, et midagi on salajas hoitud: lugesin kodanik nr 80.235.30.93 sõnavõttu [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:Administraatorikandidaadid&curid=8343&diff=5148024&oldid=5148012 administraatorikandidaatide arutelulehe ajaloost]: "Kellele ma allkirjastan, mingitele absurdsete nimedega tuhajuhanitele? Ma ei saa siit Vikipeediast mitte-kui-midagi; ainult elektriarved, arvuti kulumise ning üleüldist mõnitamist ja kaastöö rõvedat hävitamist, boonuseks une- ja isiksushäired; tervisekahjud. Milleks? Ikka selleks, et mingi rahastunud jobu saaks kuskil kuurortis seemneid närida ja telefonist tarkust näppida ja siis mullivannis omistatud tarkusega mööda ilma lällata. Käige tõega persse ('''palve blokeerida mu IP-aadress aastani 2091''')!!" (Minu rõhutus.) Kuna ta ise seda nii kindlakeelselt soovib, on juba pikemat aega üle kogu Vikipeedia räusanud, ropendanud ja lärmanud ning korduvatele blokkidele ja korralekutsumistele vaatamata ei ilmuta mingit tahtmist oma väljenduslaadi korrigeerida, tulin inimese soovile vastu. Kindlasti tuleb siia nüüd keegi, kes leiab, et vaesekesele on hirmsasti liiga tehtud ja minu kõrval on ta õrn lilleke (''argumentum ad hominem'' on niivõrd klassikaline võte, et selleta jääkski hinge tühi ja nukker tunne). Olgu lahke, platvorm on avatud. Aga enne bloki eemaldamist soovitaksin siiski mõnd aega arutada, mis on need tingimused, mille täitmise korral blokeerima peaks - või kas leidub ehk keegi, kelle meelest ei tohiks üldse kunagi kedagi blokkida. Niisiis, reibas jauramine alaku! --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 20. november 2018, kell 14:07 (EET)

== Pildifailide (automaatsed?) tõlked eesti vikilehtedel ==

Tavaliselt lähen pildifailide infolehti vaatama otse Commonsisse ja ignoreerin eesti viki lehti. Täna jäin eksikombel vaatama ja olin suhteliselt üllatunud: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Johannes_op_Patmos_Saint_John_on_Patmos_Berlin,_Staatlichen_Museen_zu_Berlin,_Gemaldegalerie_HR.jpg Tsiteerin: "Kirjeldus Southern Netherlandish maalikunstnik ja drawer", "Object type maal / Tahvelmaal", "Kirjeldus Front of a two-sided painting", "Depicted people Apostel Johannes Maarja", "Pealiskirjad Signature all paremal". Masin võib olla tuim, aga loll ta ise olla ei oska, selleks peab inimene aitama. Äkki saaks midagi ette võtta, et lugejatele päris jama ei näidataks? Ma võin nüüd koolihariduse poole kaldus olla, aga minu meelest on korralik ingliskeelne tekst ikkagi parem kui säherdune poolkeelne sodihunnik, mis ka umbkeelset lugejat tegelikult kuidagi ei aita. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. november 2018, kell 12:50 (EET)

Redaktsioon: 25. november 2018, kell 12:50

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv | Arhiivi sisukord
Alusta uut teemat
Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.


Vandalism IP-vahemikust 146.255.0.0/16

Juba üle aasta sodib keegi järjekindlalt sellest IP-vahemikust. Soditakse erinevatelt IP-delt, osad IP-d on ka blokeeritud, aga kuna sodija on dünaamilise IP aadressiga, siis pole üksiku IP blokeerimisest suurt kasu. Sodimiste sarnasus näitab, et tegu on sama inimesega. Sodimiste infantiilne iseloom viitab, et tegu võib olla lapsega või lapsemeelsega. Tahan öelda, et vaadake teised ka palun seda vahemikku aeg-ajalt ja tühistage ta sodimisi: 146.255.0.0/16 kaastöö. See on lai vahemik 65 536 aadressiga, seda lihtsalt blokeerida ei saa. Sealt tuleb ka kasulikku kaastööd. Sodija muudatustel on seni alati olnud märgised "Mobiilimuudatus, Mobiiliveebi kaudu", see aitab teda muudest, kasulikest muudatustest eristada. Cumbril 6. august 2018, kell 13:07 (EEST)[vasta]

Äkki siiski blokeeriks ära terve selle vahemiku? Seda asjalikku on ikka natuke liiga vähe seal. Tehku need inimesed kasutajakontod, kes muudatusi soovivad teha. Ivo (arutelu) 14. september 2018, kell 15:48 (EEST)[vasta]
Ei, kindlasti mitte. Enamik kaastööst on asjalik, vaid väga pisike osa on vandalism. See kasutaja samast vahemikust, kes siin viimasel ajal möllanud on, pole üldse vandaal, keda ma silmas pidasin. Et võiks nagu maha rahuneda. Cumbril (arutelu) 14. september 2018, kell 16:15 (EEST)[vasta]

Arvude järjestus kategooriates

Seni on kategooriates olnud näiteks artikkel "15. juuli" artiklist "5. juuli" vaikimisi eespool, kuna järjestamine käib esimese numbri järgi. (Seda saab muuta, kui lisada 5. juuli artiklis järjestusvõtmeks näiteks "05".) Nüüd on võimalus järjestada vaikimisi teistpidi, arvu väärtuse järgi. Ühtlasi on siis numbriga algavad pealkirjad koondatud alaossa "0–9", praeguse "0", "1",... "9" asemel. Panen ette sellele lahendusele üle minna. Pikne 23. august 2018, kell 15:20 (EEST)

Tundub igati mõistlik. Ivo (arutelu) 23. august 2018, kell 16:16 (EEST)[vasta]
Kui ei ole kategooriaid, mille juures vana süsteem paremini töötaks, siis on see hea plaan. - Melilac (arutelu) 23. august 2018, kell 16:23 (EEST)[vasta]
irw, ja kui ma kunagi kirjutasin 05. august 201x siis mõned agarad parandasid seda, kas need lastehaigused on siis nüüd wikist kadund??? suwa 23. august 2018, kell 16:29 (EEST)[vasta]
Kirjutada välislinkide alla 05. august vms on endiselt sobimatu ja kuulub likvideerimisele. Samuti ei puutu see kuidagi siinsesse teemasse. Ivo (arutelu) 23. august 2018, kell 17:45 (EEST)[vasta]
Suwa, 05.08.2018 sobib aga kui kuu on sõnaga, siis ei sobi. Elementaarne. Pikne ettepanekuga nõus. --Tiia (arutelu) 23. august 2018, kell 17:51 (EEST)[vasta]
ja millise skriptiga siis neid viiteid sorditakse? suwa 23. august 2018, kell 20:17 (EEST)[vasta]
"Lastehaigus" on kirjutada nulliga algavaid järgarve: 1. aprillil kirjutatuna 01.04. loetakse "nullesimesel nullneljandal", kui 1. aprilli kirjutada 1.4., siis loetakse "esimesel neljandal". Seepärast on hea, et selles nulliga algavas järjestuses on kord loodud. Ssgreporter (arutelu) 24. august 2018, kell 01:02 (EEST)[vasta]

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── kui nüüd püüda leida suht lollikindlat lahendust, siis senisest arutelust on väljajäänud selline võtete jada, mis välistaks 'meerikapärase kuupäeva esituse kasutamise ja sellest tulenevad hilisemad väärtõlgendused, s.t KK.PP.AAAA kui nr on <13, mis sellega ettevõtta? Lisaks võiks kohe kaaluda ka kuupäeva juures kasutatava kellaaja formaadi kokkuleppimist ja sortimist, kuna elu kiireneb, siis miski hetk käib kronoloogia minutilise täpsusega jne jne suwa 24. august 2018, kell 13:07 (EEST)[vasta]


See on nüüd muudetud. Pikne 11. september 2018, kell 19:24 (EEST)[vasta]

See artikkel...

Palun kasutage:

 See artikkel kirjeldab...

Mitte!

 See artikkel räägib...

Artiklid ei räägi midagi, mis ajast artiklid räägivad!? Inimesed räägivad, Vikipeedia vahendab, tihti pullikaka teksti, olles meediumiks. Mulle antakse teada, et Vikipeedia ei tohiks isegi seletav olla — olgem vait, loeme ja kirjutame, vahime edasi. Boreaalane 1. september 2018, kell 00:38 (EEST)[vasta]

Hea tähelepanek, aga halb soovitus, kuna kirjeldavad vaid üksikud (ütleks, et alates B- kategooriast) kvaliteetseimad artiklid. Ehk sobiks See artikkel on... ? - Melilac (arutelu) 1. september 2018, kell 08:08 (EEST)[vasta]
Artiklid ikka räägivad millestki. Nagu raamatudki. Adeliine 1. september 2018, kell 12:10 (EEST)[vasta]
Millest räägib näiteks ÕS? Räägib ja kirjeldab on mõlemad sõnad, mis minu meelest stub-klassi artiklitele ei sobi. Sobiks defineerib, aga artikkel Andesiit enam ei defineeri, vaid räägib ning kirjeldab. - Melilac (arutelu) 1. september 2018, kell 13:06 (EEST)[vasta]
Aga tegelikult usaldaks ma selles küsimuses kõige enam kasutajat Kuriuss ja tema seisukohta. - Melilac (arutelu) 1. september 2018, kell 13:08 (EEST)[vasta]
Tänan, Melilac, usalduse eest! Minu arvates võib vabalt olla "see artikkel räägib sellest" või "see artikkel on selle kohta" (aga mitte "see artikkel on sellest") või "see artikkel on teemal". Varianti "see artikkel kirjeldab" ma päris maha ei laidaks, aga kindlasti ma seda ka ei eelistaks, kuna see on sellises kohas omane rohkem inglise keelele ("the article describes"), aga minu arvates mõistetakse eesti keeles kirjelduse all pigem põhiandmete laiendust. Meie artikleid määratleksin ma pigem teemade ülevaadetena, aga kummalisel kombel sõna "ülevaade" kasutamine kõnealuses lauses kisub kantseliitlikuks ("see artikkel annab ülevaate" – artikli personifitseerimine pole hea; "selles artiklis antakse ülevaade" – umbisikulise tegumoe kasutamine pole samuti hea). Samas juurdunud väljendiga "see artikkel räägib" oleme harjunud (ka ÕS tunnistab seda) ning selles sisalduvat artikli personifitseerimist ei peeta üldiselt kantseliidiks. Siin ei ole tegu reegliga, vaid aja jooksul keeles kujunenud kinnisväljendiga. Kuriuss 3. september 2018, kell 11:53 (EEST)
Tänan, Kuriuss, et kinnitasid minu aimdust, et kirjeldamine on põhiandmete laiendamine ja et see sobib vaid üksikutele eliitartiklitele. - Melilac (arutelu) 4. september 2018, kell 11:52 (EEST)[vasta]
Võibolla sobib kasutada varianti "see artikkel on x-st", kuigi mulle meeldib praegune rohkem. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 1. september 2018, kell 13:18 (EEST)[vasta]
Minu meelest ka praegune on parem. See "on" tundub ebaloomulik. Andres (arutelu) 1. september 2018, kell 13:36 (EEST)[vasta]
Seda kasutatakse mitmel pool, nii et määratletud praegune tegelikult puudub... - Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 09:07 (EEST)[vasta]
Kas pead silmas, et Vikipeedias? Siiski valdaval enamikul juhtudel on "räägib". Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 09:21 (EEST)[vasta]
Jah, näiteks artiklis Saka vald, aga ka mõnel pool mujal. Levikusageduse koha pealt ei oska ma kaasa rääkida. - Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 09:55 (EEST)[vasta]

ÕS-is on niisugune näide: "millest film räägib" või "millest filmis räägitakse", järelikult see on õige. Andres (arutelu) 1. september 2018, kell 13:36 (EEST)[vasta]

Mina saan sellest väljendist nii aru, et see tähendab 'selle artikli teema on', ja siin pole tähtis, kas artikkel on pikk või lühike. Andres (arutelu) 1. september 2018, kell 13:36 (EEST)[vasta]


Mulle on teie endi poolt selgeks tehtud, et artikkel ei tohi (sic!) olla huvitav. Selle jaoks olevat blogid või enda meisterdatud koduleheküljed. Kas mitte sa, Adeliine, ise ei hoobelnud sellega korra. Seega ei ole ka siin sõna räägib kohane, see on liialt kõnekeelne. Parafraseerides: kui inimesed tahavadki rääkida ehk kõnetada, siis on neil võimalus välja anda oma raamatud või filmid. Vikipeedia ei esinda külasimmanit, ei paku selleks ka ainestikku. Sõna on (olema) on samuti väiklane, sest kui artiklit on juba kord alustatud, siis see ongi juba olemas. Olemus iseenesest ei ole seletuslik ega illustratiivne. Sõna mõtestab on jällegi liigfilosoofiline, hüpertroofne. Tunnen, et sõna kirjeldab on sõltumatu, kohane ja sobilik — ikkagi esitatakse kirjutatud teksti, mis tegelikkuses on infoajastule kohaselt kodeering. Vikipeedia peaks taotlema ortograafilisust ja põhinema tunnustatud ofitsiaalsusel. Ma loodan, et te näete vastuolusid. Eeldan, et nurgas nokistemise ja simmani ajad on läbi, ka meil on enda kultuur (kuulumata Euroopa hädiste sekka), mis vajab teadvustamist. Boreaalane 1. september 2018, kell 14:45 (EEST)[vasta]

Väiklane pole on kohe kindlasti mitte, sobilik sõna oleks vast triviaalne. Ja kui ma oma naisele kirjeldan oma tööpäeva, ei tee ma seda kirjalikult, see sõna ei esitle kohe kindlasti kirjalikku teksti.- Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 09:14 (EEST)[vasta]
Esiteks, taaskord, sõna pole on tõesti lihtlabane. Ma ei tõmmanud kirjeldamise ja kirjutamise vahele võrdlusmärki. Mõlemad sõnad algavad kirj- kujul, ju on selleks põhjust, sõnad ei teki üldiselt huupi. EKI seletab, et kirjeldamine tähendab: “jutustades v. kirjutades kellestki v. millestki ülevaadet v. pilti andma”. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)[vasta]
Artikkel tohib huvitav olla küll, aga mitte liiga isikupärase stiiliga ega isiklike hinnangutega. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Andres (arutelukaastöö).
No, mulle on konkreetselt lajatatud, et Vikipeedial ei ole huvitavusega mitte midagi pistmist, ei ole SEE koht. Samuti ei tohi möönda fakti, et Karjalas on boreaalsed olud, paksud metsad, soised järved, graniitkaljud ning et ameerikasoomlased harisid seal põllulappe, olles nõukogude revideerimise all. Tegu olevat originaaluurimusega. Hoolimata sellest, et üldteadmusele ei viidata. Ei tohi ka põhjendatult õiges kohas tõde avaldada, mis on EKI poolt kinnitatud, et nimi Suurbritannia on eesti keeles 1950. aastate sovetlik jäänuk. Olgem uhked Eesti üle! Ärgem imestagem, kui inglased-šotlased meie, kui nende arust KGB-jäänuki, poole pöörduvad; see on väga intrigeeriv. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)[vasta]
Inimene räägib (me ei tea ühtegi teist looma, kes räägiks), essee mõtestab arutledes ning artikkel sõnastab kirjeldades. 80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:10 (EEST)[vasta]
See, et "räägib" on kõnekeelne, pole tõendatud. Sõnastikud seda ei ütle ja minu meelest see nii ei ole. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Andres (arutelukaastöö).
Kas rääkimine POLE mitte oraalne väljendus ning suud ümbritsevate lihaste ja keelelihase töö? Kui räägitakse, siis kuulatakse, mitte ei loeta. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)[vasta]
Kas kiri POLE mitte teatavat laadi rahvarõivaste muster? Aga mis on siis ümbrikusse pakendatud ja margiga varustatud tekstiga paberit sisaldav postisaadetis? - Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 21:26 (EEST)[vasta]
Ma ei saa Su teistest argumentidest aru. Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 09:21 (EEST)[vasta]
Ei peagi enam saama, minu kaastöö seoses Vikipeediaga lõppeb viimaks tänasest. Siin ei ole vaja enam midagi tõestada, mulle sai pilt selgeks ammu, nüüd on karikas ka täis. Eks aastate pärast, kui mõned teist veel elus on, hakkate mõne koha pealt väärtuseid ümber hindama. Võib-olla tuleb meeldegi, et kunagi sai midagi sellist kustutatud või isegi lausa hävitatud. Minu märkus, et selline tegevus on piiratus (idiootsus) vääris tsensuuri. Muuhulgas ei tohtivat isegi tsensuurist teada anda, ei ole SEE koht! 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)[vasta]

Minu meelest tuleb kasutada kõige lihtsamat sõnastust ja hoiduda liigse ütlemisest. "On" oleks selles suhtes muidu parem küll, aga minu meelest on häda selles, et nii lihtsalt ei öelda, see ei ole hea eesti keel. Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 09:21 (EEST)[vasta]

Nõustun. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. september 2018, kell 12:57 (EEST)[vasta]
Vikipeedia on kõigile, samuti nagu Kaljulaid on IGA eestlase president. Vikipeediast peaks aru saama nii turumutt Tädi Maali, kontorirott Kaval Eneli (tööalaselt) ehk Vastik Eneli (eraeluliselt), digitaaltsaar Tige Andrus, väliseesti digitaalkeiser Toomas Hendrik, ärimees-pedofiil Onu Tom, lasnamäelane Maxima Toolik, seniilne Vana Vootele kui ka kolmene Pätt Juku ja viieline Pai Eliisa. Viimastele on vaja ka seletavat poolt, et haarata teemat. Mõnikord võivad nad asjalugusid ise paremini seletada, aga see on ju LUBAMATU. Näiteks ei kujuta paljud Karjalat ette. Aga, seda ei tohi ju iseloomustada. Teemasse ei ole vaja süveneda, peaasi, et artiklinumber on koos. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)[vasta]

Vikipeedia on farss. Miljon+ on auhinnatud manipulatsioon. Vastuoluline, mitte Vaba Entsüklopeedia. Punkt. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)[vasta]

Vikipeedia žanr on entsüklopeedia. Entsüklopeediaartikkel ei ole populaarteaduslik artikkel, ei ole essee, ei ole arvustus jne. Igal žanril on oma vormi- ja stiilitunnused. Adeliine 2. september 2018, kell 14:10 (EEST)[vasta]
Entsüklopeedia räägib? Et, targad räägivad, ülejäänud lugegu? 80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:13 (EEST)[vasta]
See teie entsüklopeedia kasutab artikleid, mis tähendab, et nendes on ruumi ka seoste jaoks, seletuseks, ridade vahedeks, kokkuvõttes ülevaatlikuks sisuks. Ma olen öelnud, et Vikipeedia ei ole Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ega Eesti Entsüklopeedia. Seal ei ole seda ruumi, mis on siin. Kui maha ei tohi kirjutada ja oma peaga samuti mõtelda ei tohi, siis peaks justkui olema ruumi põhjendatud alustel tekstiloomeks ja loogikaks. Mulle tehakse vaid selgeks, et seda ka ei ole vaja. Ju siis ei olegi midagi vaja.
80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:20 (EEST)[vasta]
Aga, olgu. Jookske omavahel amokki ja tantsige simmanit. Ajaraisk. 80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:20 (EEST)[vasta]
Lihtsalt–keeruliselt on seis selline, et miski osa vikis kirjutajaid arvavad, et nad juba teavad, kuidas selles inforuumis võiks käituda ja kui keski erineb, kas siis kirjastiililt või väljendamisel mahlakuselt, siis tihtipeale käitutakse nagu oleks keski miskit rünnanud ja tõmbutakse kaitsesse ja lajatatakse erinevusele võimalikult suure malakaga, hea, et mitte suuremakaliibrilise kuulipildujaga, ning tõrjutule tundub see tsensuuriga pitsitamisena, seejuures on adminnijad unustanud, mis on kaasamine ja koosotsustamine, mille tulemusena võidakse taluvuselt taanduda tosin aastat tagasi, mil siinsamas enne asjaga tutvumist lajatati, et suahiili keeles pole kahe ee-ga sõnu jne. Seega, võtke ja saage võimalusel kokku ühe laua taga ja arutage, kuidas saaks rahulikult ja töiselt koos edasikribada. jne jne :P suwa 2. september 2018, kell 17:29 (EEST)[vasta]
Siin on juba pikalt kirjeldatud seda, et kuigi tähelepanek ei ole vale, siis igale poole sobivat sõna sellel kohal lihtsalt ei eksisteeri. Nii ei ole mitte mingit mõistlikku põhjust ümber tegema hakata tuhandeid artikleid. Eelkõige soovitan tutvuda kasutaja Kuriuss kommentaariga – tema on keeleasjades spetsialist.
Kallis IP-aadressi taha peituv kasutaja, sinu arvamine läheb jauramiseks kätte ära. Ise räägid küll, et Vikipeedia on kõigile ja kõigi oma, aga sa ei kuula vähimalgi määral teiste arvamust. Kuidas käib see teguviis kokku sinu arvamusega? Ivo (arutelu) 3. september 2018, kell 12:22 (EEST)[vasta]

Original research

On soov täiendada ühte artiklit, kuid selle kohta vajaminevat infot napib. Olen analüüsinud mitmeid allikaid ja loonud seisukoha, mis nähtavasti on õige. Kuid see on ju "original research" ja seega see sellisena Vikipeediasse kirja minna ei tohiks? Kuigi kogu selle arutluskäigu kohta on võimalik lausete järel korralikud viited lisada (koos selgitusega). Kuidas sellisel juhul käituma peaks? Tunduks ka narr, et keegi looks sellise asja pärast mõne tasuta blogi - lihtsalt selleks, et hiljem sellele siin viidata? Kuidas selliseid küsimusi lahendama peaks? Niimoodi tagasi mõeldes meenub vähemalt veel üks enda artikkel, kus võisin selle NOR reegli vastu eksida ... Njosnavelin (arutelu) 2. september 2018, kell 20:11 (EEST)[vasta]

Hea lahendus võiks olla mustandi loomine ja siis kutsuda, nt siinsamas, selle arutelulehel avaldama arvamust, kas on piisavalt erapooletu, viidatud ja mitte algupärane uurimistöö. :) suwa 2. september 2018, kell 23:19 (EEST)[vasta]
Minu meelest võib selle kohe põhiruumi panna. Eks siis saab arutada. Info jääb igal juhul alles. Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 23:34 (EEST)[vasta]
Kui ühest artiklist on jutt, siis miks selline kaarega küsimus? Artikli arutelus saab küsida, suurema tähelepanu saavutamiseks siinsamas üldises arutelus. Niisiis - infot napib aga allikate põhjal saab kujundada arvamuse, mis nähtavasti on õige? Minu meelest see ei kõla paljulubavalt. Tšuuba (arutelu) 3. september 2018, kell 05:53 (EEST)[vasta]
Ei pea kohe kõige negatiivsemat eeldama. Pigem mõtlesin seda, et see ei pruugi olla ainus artikkel, mida sarnaselt ehk kunagi täiendada sooviks. Kuna tegemist on konkreetse koha ajalugu käsitleva teemaga, kus saaks viidata digitaalselt kättesaadavatele kaartidele ja ühele vanemale säilikule, siis poleks see otseselt ka arvamus. Eks seedin seda veidi ja mõtlen, kas on mõtet midagi sarnast Vikipeediasse lisada. Minu esimeses lõigus mainitud varasem artikkel on Krimmi holm, kus samuti lähtusin kättesaadavatest kaartidest - küllaltki algupärane uurimustöö sai ... Njosnavelin (arutelu) 3. september 2018, kell 09:16 (EEST)[vasta]
Lihtsalt teema täiendusena: analoogsest olukorrast on juttu juhendis Vikipeedia:Õpilasuurimuse kasutamine Vikipeedias.--Andrus Kallastu (arutelu) 3. september 2018, kell 13:04 (EEST)[vasta]

Õigusvahemees

Lõpetuseks, rahu kinnituseks palun, kuidas saaks MTÜ Wikimedia Eesti hulka arvata nn tegevat ombudsmani?

Mõelgem, see oleks inimene, kes looks sünergia Vikipeedia ja riigi-, ameti-, haridus- ja teadusasutuste vahel. Et, ilmnenud tähtmuudatusi ka ametlikult sisse viia, vermida ja juurutada, alustades reserveeritud diskursust. Vikipeedia on muutumas üha enam eesrindlikumaks, hoomates seda, mida meie teadus- ja kultuuriruum ei tunne, kuigi vajaks teadvustamist. Olen aru saanud, et Eesti Entsüklopeedia arendus on jäänud täiesti soiku, see on katkenud ja omadega läbi. Kirjutasin neile 2015. aastal, toetudes ladina keelele, et kui on olemas Möösia (Mœsia), siis samaväärne peaks olema Räätia (Rætia), mitte tõenäoliselt saksapärane Reetia. Vastust muidugi ei saabunud. Uurivad vikipedistid oma vahetus tegevuses ja laias haardes märkavad aina enam vastuolusid kui ka asjalugusid, mis kannavad meie mõistes näiteks aegunud tähendusi. Rekonstrueerimise ilmutamata ja teostamata jätmisel läheb siinne mõtteressurss paraku raisku. See kaotab ajas võimsuse, teadmus võib närbuda piiratusse, mitte progresseeruda. Vikipeedia on eelkõige orgaaniline kood, mis ennast pidevalt inimeste abil parandab. Koodikirjutajad teavad, et kui väikeseid vigasid alguses ei parandata, siis ajas võivad need muutuda ohjeldamatuteks ehk raskesti pööratavateks veamassideks. Ei ole ka Eesti Nõukogude Entsüklopeediast enam suurt midagi täheldada. See tähendab, et Vikipeedia peaks käesolevaga eestlastele olema ainuke tõsiselt võetav entsüklopeedia. See tähendab ka Tema sisu hoidlemist, mida te niigi teete. Kas on võimalik samuti luua eraldi üksus (arutelu lehekülg, midagi sellist), kus saab tähelepanekutest teada anda, nende olemust põhjapanevalt arutada. Näiteks, sõna Suurbritannia kätkeb endas sovetlikku kirjapilti ja Eesti Keele Instituut tunnistab seda. Kas on siis võimalik ajada asju sinna suunda, et tunnustada eestiaegset kirjapilti Suur-Britannia [lühenditena kui 1) Suur-Britannia ja Põhja-Iiri, või 2) Ühendkuningriik]? Ka Kreeka vääriks eesti keeles austavamat ja põhjendatud nimetust Hellas, norra keel seda kasutab. Parim näide, miks sellist inimest vaja oleks on see, et bioloogilised nimetused ladina keeles vajaksid kaalutletuid eestikeelseid vasteid. Neid on tuhandeid! Sest, siin ei tohiks neid välja mõtelda. Ma lihtsalt ei poolda sellist olemust, kus Vikipeedia on fabritseeritud COPY/PASTE. Loogikal ja õiglastel tuletustel põhinev loome, kogu oma võlus ja valus, peaks olema silmnähtavalt kõrgem väärtus. Siinne mõttepinnas ei ole selle koha pealt kaugeltki veel viljakas, eelistatakse saasta ja kilde nii küpsusele kui ka veenvusele.

„[Kirjutasite meile: Palun teil võtta selge seisukoht! Kas eesti keeles on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi lühendnimi väikekodanlikult Suurbritannia või ikkagi selgelt Ühendkuningriik? Te olete viidanud erialakirjandusele, te ei võta muudatusi enne arvesse, kui need on levinud tunnustatud allikates. Euroopa Liidu ametlikes dokumentides kasutatakse eesti keeles nime Ühendkuningriik. Palun teilt ametlikku vastust, mille saan esitada Vikipeediale. Suurbritannia on kogu minu teadmuse juures pelgalt suursaar (millel asuvad maad: Inglismaa, Wales ning Šotimaa) või iganenud kuningriik (tänase eelkäija). Tänapäeval räägime me Ühendkuningriigist. Kui te viimast kinnitate, siis palun muuta vastavad märkmed KNABis ja kogu Eesti Keele Instituudi süsteemis. Kuidas teie arvate, kas ellu saab uuesti kutsuda kirjaviisi 'Suur-Britannia' (Great Britain) kasutamise? Mulle tundub kunagine keelekasutus rohkem põhjendatuna. 'Suurbritannia' näib kui sovetlik keelend. Mõelgem, milliseid nimetusi peaks kasutama meie vabariik ning diplomaatia?]

Olen Teiega nõus, et täpsem nimetus on Ühendkuningriik ja kirjapildilt sobiks paremini kirjutada Suur-Britannia, ent juba väljakujunenud nimekujusid niisama lihtsalt muuta ei õnnestu. Seda ei otsusta ka Eesti Keele Instituut, maanimede loendi on heaks kiitnud Emakeele Seltsi keeletoimkond koostöös mitmete asutustega, sh välisministeeriumiga (http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm).

Ühendkuningriik on siiski pigem diplomaatilisse suhtlusse sobiv nimi, tal puudub n-ö pärisnimeline osa, mis teda eristaks teistest riikidest. Kõige täpsem on muidugi täispikk nimetus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Paljudes keeltes on tavaks seda lühendada, piirdudes vaid esimese poolega (Suurbritannia). Wikipedia erikeelsete väljaannete pilt on siin päris kirev. Selle üle võib kindlasti vaielda, aga muidugi ametlikesse tekstidesse pelgalt Suurbritannia nime küll ei soovitaks, sest ta on selleks liiga ebatäpne. Olen näinud soomlaste soovitust kasutada maanimena (siinkohal eesti tõlkes) Suurbritannia ja Põhja-Iiri.

Mis puudutab Suurbritannia nime sidekriipsu, siis praegustel andmetel on see, jah, Nõukogude aja looming, esinedes esimest korda 1960. a ÕSis, kasutuses tõenäoliselt 1950. aastatest. Kuna tegemist on nii igapäevase nimega, siis selle muutuse tagasipööramine oleks üsna vaevaline.

Lugupidamisega

Peeter Päll

Eesti Keele Instituut“

80.235.30.93 3. september 2018, kell 23:52 (EEST)[vasta]

Keelenõuande küsimus ja vastus on kopeeritud lehele Vikipeedia:Keelenõuanne. --Andrus Kallastu (arutelu) 4. september 2018, kell 11:10 (EEST)[vasta]


"Ma lihtsalt ei poolda sellist olemust, kus Vikipeedia on fabritseeritud COPY/PASTE. Loogikal ja õiglastel tuletustel põhinev loome, kogu oma võlus ja valus, peaks olema silmnähtavalt kõrgem väärtus." Sel juhul võiks olla praktiline istuda maha suure paberipaki taha ja kirjutada autorile ilmselt teadaolevat Tõde ilmutav algupärane Teos, olgu see siis traktaat, esseekogu või midagi muud. Entsüklopeedia ei ole lihtsalt see žanr. Entsüklopeedia on teos, mis valmib kompilatsioonina teistest, usaldusväärsetest ja algupäraseid uurimusi sisaldavatest teostest, kuid ei koosne ise neist tarkadest uurimustest, vaid teeb üksnes lühikese kokkuvõtte, mis loodetavasti on laiale publikule arusaadav. Seepärast ei ole tema ülesanne ka eesti keelt uueks luua, vaid üksnes seda peegeldada. Maailmas on palju toredaid ja tarku algupäraseid raamatuid, mis kuulutavad Tõde ja kehtestavad uusi keelenorme, aga need ei ole entsüklopeediad. Nii et jõudu kirjatööks, eks me võime seda siis pärast avaldamist refereerida. --82.131.40.240 4. september 2018, kell 00:51 (EEST)::[vasta]

Eelneva kasutaja kirjatöö oli siiski mitte selle kohta, et meie keele uueks looksime, vaid selle kohta, et MTÜ-l võiks olla isik, kes ärgitab vastavaid instantse probleemidega tegelema. Paraku on sellega kuis on... On rühmitusi, kes sellega tegelema peaks, aga pole ma viimaste aastate jooksul veel näinud, et tegeleks (ja vastavad erialased ained lähevad üha rohkem inglise keele peale üle), on rühmitusi, kes on koostööaltid ja siis pole mingeid MTÜ palgalisi esindajaid tarviski, ja siis on veel neid, kes kõhklevad, sest süstemaatika on praegu üsna muutuvas olukorras ja sa võid ladinakeelsele liiginimele õiget eestikeelset vastet hea hulk aega kaalutleda, aga kui uus geneetiline avastus selle rühma ära kaotab ja teise rühmaga liidab, oled sa tühja tööd teinud. - Melilac (arutelu) 4. september 2018, kell 08:46 (EEST)[vasta]

ETIS-e lingid on katki

https://www.etis.ee/CV/f89f640d-6379-4611-9e0b-974f44c89f1c asemel tuleb nüüd märkida CV/eesnimi_perenimi vms. Vaadake palun artiklitega tegelemisel viited üle. --kanakukk (arutelu) 4. september 2018, kell 20:40 (EEST).[vasta]

Kas senistes kirjatükkides olevad viited käiakse miski botiga üle? suwa 4. september 2018, kell 20:44 (EEST)[vasta]
See mall peaks kasutama Wikidata andmeid ja seal peaks olema asi korda tehtud (vist). Ehk artiklis võiks olla ainult {{ETIS}}. Ivo (arutelu) 6. september 2018, kell 12:15 (EEST)[vasta]
Kuidas Wikidata andmetest linkide moodustamine täpitähtede jms mittestandardsete märkidega töötab? Aga nimekaimude puhul? --Ehitaja (arutelu) 8. september 2018, kell 17:01 (EEST)[vasta]
Käib selle kaudu, et uuendame lingiinfo ainult Wikidatas. Artiklisse aga täislinki ei lisa ja laseme mallil selle Wikidatast võtta. Vikitarkvara toetab niikuinii kõikvõimalikke tähemärke. Ivo (arutelu) 8. september 2018, kell 19:00 (EEST)[vasta]

Sum of all paintings

Igaks juhuks märgin ära, et mõnda aega on töös olnud Eesti muuseumite kogudes olevate maalide kohta teabe toomine Vikipeedia süsteemi (koondtabel). Hetkeseisuga on töös seitsme muuseumi 13 kollektsiooni ning järgmine aasta võiks lisanduda veel umbes sama palju. Mingi hetk lisaks Eesti kunstnike artikli juurde ka võimaluse teha väljavõtteid selle kohta, et millised teosed neil avalikes kogudes on. Samuti on töös võimalikult suure resolutsiooniga reprote toomine Vikipeedia pildipanka. Ivo (arutelu) 6. september 2018, kell 12:15 (EEST)[vasta]

Estonian National Museum Tallinnas?? Larts (arutelu) 6. oktoober 2018, kell 18:06 (EEST)[vasta]

Palun kustutage ümbersuunamis lk TOG, et saaksin sinna artikli alguse panna — Tog

enne kui ilmad kurjaks lähevad..., aitäh!—Pietadè 8. september 2018, kell 12:16 (EEST)

Ei näe põhjust, artikli alguse saab niikuinii panna ja sellisel juhul on ilmselt ka suunamised vaja jätta. - Melilac (arutelu) 8. september 2018, kell 19:10 (EEST)[vasta]
Muideks, "artikli algust" ei õnnestunud Tog-iga teha.
Ehk siis mina, ja mu AUahnus, ehk siis ümbersõnu, kui loon nt Muridele/Pitsudele jne kuudi (Koeratõug), siis tahan ka selle eest vastutada (Pitsude näitel, nt, võiks mõni neist minu asemel hr Suwa-t haugata... vt history alt)—Pietadè 8. september 2018, kell 20:23 (EEST)[vasta]
Aa, sa tahtsid, et see oleks sinu poolt alustatud artiklite nimekirjas. Ainult et vahepeal jõudsid sa sinna oma kuuti ümber nurga hiilides ka (luues ilmselt teise nimega ja siis teisaldades)... - Melilac (arutelu) 9. september 2018, kell 08:28 (EEST)[vasta]
Kui Sa tähelepanelikult uurid, siis oli asjade käik veidi teistviisi vildak, aga see pole maailmaloolise tähtsusega, usun et nõustud (olulisem oleks eestikeelsed standardid kuskilt üles leida (koeratõu kasti viited)). Muideks, täna tähistab Ukraina tankistide päeva, millal on EV tankistide päev???
Ei hiilinud.—Pietadè 9. september 2018, kell 08:50 (EEST)

Artikli teksti suures mahus arutelulehele kopeerimine

See tuli jutuks hääletuste lehel. Pole hea, kui arutelulehele kopeeritakse suuri tekstimassiive. Kui arutelulehel on natuke arutelu ja suur lahmakas artikli teksti koos viidete ja vahepealkirjadega, siis on üsna ebamugav arutelu lugeda või edasi arendada. Pakun, et arutelulehele võiks panna maksimaalselt ühe keskmise tekstilõigu, kõik sellest pikem võiks minna Mustandi nimeruumi, kuhu arutelulehelt läheks link. Ma pole üheski teises vikis näinud kommet tervet artiklit arutelulehele kopeerida. Cumbril (arutelu) 10. september 2018, kell 22:09 (EEST)[vasta]

Nõus. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 10. september 2018, kell 22:22 (EEST)[vasta]
Minu meelest piisab lingist redaktsioonile, kus materjal asus. Lingi juurde võib kirjutada, mis selle redaktsiooni juures täpsemalt huvi võiks pakkuda.
Mustandi nimeruum minu arusaamise järgi on tekstidele, millega töö käib. Inglise viki juhendis on nii öeldud ja seal kustutatakse üldjuhul mustandid, mis on seisma jäänud kauemaks kui kuus kuud (vt en:Wikipedia:Drafts). Lugejale, kes satub Vikipeediasse Google'i otsingu kaudu, pole arvatavasti ka kuigivõrd vahet, mis nimeruumis materjal asub, nii et sinna pagendamine ei muuda Vikipeedia sisusse puutuvalt kuigivõrd asja. Pikne 10. september 2018, kell 23:44 (EEST)[vasta]
Nõus, aga kui artikkel ära kustutada, siis ei saa sellele linki panna. Cumbril (arutelu) 11. september 2018, kell 00:04 (EEST)[vasta]
Mustandi nimeruumis oleva kirjutise alguses peaks olema mingi silmatorkav teade, et seda segadust vähemalt veidi vältida. Umbes nagu kasutajalehtede puhul on see mall ("See ei ole entsüklopeediaartikkel blabla"). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 11. september 2018, kell 00:16 (EEST)[vasta]
Toon näite, kui võimaliku ebatäpsuse tõttu on suur tekstiosa arutelulehele paigutatud, näiteks siin: Arutelu:Viking Line. Selle teabe kontrollimine on aeganõudev ja nõuab allikate olemasolu. Olen sellega alustanud, aga pole rohkem aega leidnud. See on liiga väärtuslik, et lasta seda kustutada või kaotsi minna. Samuti on Andrese soovitusel arutelulehtedele pandud andmete uuendamisel eelmiste aastate andmed ettevõtete artiklites, nt Arutelu:Tallink, ka neid ei tohiks kaotsi ega kustutada lasta. Ssgreporter (arutelu) 11. september 2018, kell 00:59 (EEST)[vasta]

Suuremahuline kopeerimine toimub niikuinii harva, nii et see vaevalt mingi suur probleem on. Ma ei leia ka, et see arutelulehe kasutamist märkimisväärselt raskendaks, kui see on eraldi pealkirja all. Sellisel kopeerimisel on muidugi alternatiive, aga minu meelest on kopeeritud teksti kasutaja jaoks kõige mugavam, kui see on arutelulehel. Andres (arutelu) 11. september 2018, kell 10:30 (EEST)[vasta]

Aa, jah, kui tekst on pealkirjadega liigendatud, siis on tõesti arutelulehte ebamugav kasutada. Siis võib teksti paigutada ükskõik kuhu, kuhu arutelulehelt vastava selgitusega link viib. Andres (arutelu) 11. september 2018, kell 10:34 (EEST)[vasta]

Poliitpropaganda Vikipeedias

Vikipeedia platvorm on teatud huvirühma poolt kasutusele võetud oma kommunistlike poliitiliste vaadete propageerimiseks. Nende loosung "On aeg uuendusteks. Ütle Euroopa Parlamendile, et autoriõigus vajab parandust!" võib ju isegi õige sõnum olla, kuid autoriõigus vajab hoopis teistsugust parandust kui kommud tahaks. Autoriõigust tuleks veelgi karmistada ja piirata ilma autori nõusolekuta toimuvat kopeerimist (piraatlust). Euroopa Parlamendi mõjutamine aga ei ole Vikipeedia eksisteerimise eesmärkidega kooskõlas ja vastavad poliitreklaamid tuleks siit keskkonnast eemaldada.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 80.235.107.16 (arutelukaastöö).

debati ülekande link ka http://www.europarl.europa.eu/plenary/en/home.html --WikedKentaur (arutelu) 11. september 2018, kell 18:54 (EEST)[vasta]
kuskil võiks olla ka viited eestikeelste arutelude jne kohta millele toetudes saaks inimesed oma arvamust kujundada jne :) suwa 11. september 2018, kell 19:25 (EEST)[vasta]
Kuskil kindlasti, aga mitte Vikipeedias. Siin ei ole poliitiliste arutelude keskkond! See, et laia kasutajaskonnaga keskkonna haldurid hakkavad valima, millist poliitilist sõnumit levitada ja millist tsenseerida, on üks põhjuseid, miks uut seadust üldse karmistatakse.--80.235.107.168 11. september 2018, kell 20:44 (EEST)[vasta]

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────mu arvamus on ikka selline, et kui kuskil on miskit esile toodud, siis võiks olla esiletoodud ka põhjendused ning nii poolt- kui ka vastuargumendid, sest kui miskist asjast wikis kirjutatakse, siis võiks olla korralikult viidatud mõlema poole seisu- ja istekohtadele ning seda eesti keeles, sest kui Eestis selleteemalist arutelu pole, pole ka väljakujunend seisukohti ning sellise asja kajastamine eestikeelses wikis on suhtkoht kasutud jne jne :P suwa 11. september 2018, kell 21:26 (EEST)[vasta]

Asjaolud on loomulik, ult vastupidised, kui harimatu poliitiline pröökam Anonüümik väidab. Poliitiline sõnum on siin just seetõttu, et poliitikud on otsustanud, millised laia kasutajaskonnaga keskkonnad võiks tegutseda ja millised mitte. - Melilac (arutelu) 11. september 2018, kell 21:10 (EEST)[vasta]

PS. omandiõiguste ümbervaatamine ja ajakohastamine pole mitte üksnes kommunistide pärusmaa. Vt. näiteks mõisate reduktsioon, 1919. aasta maareform Eestis, Abraham Lincoln. Melilac (arutelu) 11. september 2018, kell 21:17 (EEST)[vasta]

Kommunärakate sõim ei tee mind ei harimatumaks ega haritumaks. Mulle meeldiks väga, kui asjaolud oleks vastupidised sellele, mis ma eespool kirjutasin, aga kahjuks ei ole. Mingi kommunärakate seltskond on Vikipeedia kaaperdanud ja kasutavad seda nüüd oma valimispropagandaks - varastada autorite tagant ja jagada tõelisele kommule kohaselt tasuta pööblile, et pööbel tasuta saadu eest tänulik oleks ja ikka riigipirukat nosima valiks.--80.235.107.168 11. september 2018, kell 22:01 (EEST)[vasta]

Olen ärritunud kriitikuga selles mõttes nõus, et veidi propagandistlikuna see Euroopa Parlamendile sõnumi saatmise kampaania praegu tundub. Ma ei ole kusagilt saanud lugeda, et Euroopa Liidus muutuks tänu uuele kavandatavale autoriõiguse direktiivile kehtetuks Creative Commonsi litsents "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel", mis on ju Vikipeedias valitseva "kommunismi" aluseks. Kaitse alla kuuluvat materjali ei tohi Vikipeediasse kopeerida ka praegu ning tsiteerimist või sisu oma sõnadega refereerimist ei hakka keelama ka uus direktiiv.--Andrus Kallastu (arutelu) 12. september 2018, kell 00:48 (EEST)[vasta]

Ainuke poliitpropagandist on siin siiski üks IP aadressi taha varjuv isik. On pikalt ja põhjalikult selgitatud, et millised probleemid on praeguse seaduseelnõu juures ja mispärast ei esinda see mitte valdava osa autorite huvisid vaid üksikute suurkorporatsioonide omi (rääkimata sellest, et sisu automaatne analüüs sellisel tasemel, mida see eelnõu eeldab, on tänaste tehniliste võimalusest juures täiesti teostamatu). Samuti on see kõik siit varem läbi käinud, sealhulgas siis, kui küsimuse all oli osalemine Vikipeedia pimendamise aktsioonis ehk kui päevakorral oli küsimus, kas me peaksime samuti selle vigase seaduseelnõu vastu häält tõstma.
Ühtlasi tuletan meelde, et Vikipeedia tegutseb täie teadlikkuse juures autoriõiguse seadusest ja me peame sellest rangelt kinni ning oleme selles osas märgatavalt hoolsamad kui kasvõi paljud meediaväljaanded. Ühtlasi on keskmine vikipedist autoriõiguse seadusega märkimisväärselt enam kursis kui keskmine inimene (sh keskmine autor). Seda enam, et Vikipeedia on paljude autorite looming, kel ka endal on seadusest tulenevad autoriõigused, aga kes on on neist avalikkuse hüvanguks olulise mahus loobunud. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 01:27 (EEST)[vasta]
Kui eestikeelses wikis klikkida loosungi-üleskutse peal, siis satutakse lehele, mis ei ole Vikipeedia, seega peaks sellel uuel lehel olema nii selgitus, mis on wikimedia ja wikimedia eesti ning lisatud kõik viited, et probleemist tekiks ülevaade, kõik see on hetkel tegematta, seega paistab tõesti välja kui tavaline poliitiline loosung-propaganda, ehk siis palun puudused parandada ja röömsalt edasi vikipeerida. suwa 12. september 2018, kell 11:15 (EEST)[vasta]
Vikipeedia on ka minu looming, seetõttu ärritabki mind see, et kommunärakad kasutavad minu loomingut minu vaadete vastaseks poliitpropagandaks. "On pikalt ja põhjalikult selgitatud, et millised probleemid on praeguse seaduseelnõu juures" = "teatud seltskond on targutanud teemal, mis nende jaoks subjektiivselt nende poliitilistest vaadetest lähtuvalt eelnõu juures ei meeldi". Minule (ja ilmselt paljudele veel - muidu poleks ju vastavat eelnõud koostatud) paljud need asjad aga just meeldivad. Mis tingimustel saab Vikipeediasse üles loosungi "On aeg uuendusteks. Ütle Euroopa Parlamendile, et pagulasseadus vajab parandust!" - ja suunata sellele klikkijad üleskutsele saata koheselt koju tagasi kõik "pagulased", kelle kodumaal kas või osal territooriumist ei käi sõjategevus, ning kehtestada EL välispiiri kaitse illegaalsete sissetungijate vastu?--80.235.107.168 12. september 2018, kell 12:15 (EEST)[vasta]
Mul on ainult kaks märkust (pluss kolmandaks väike sõbralik torge). Esimene on see, et Vikipeedia on siiski rohkem kui artiklid ja CC BY+SA litsents, mis lihtsalt on. Vikipeedia ja toetavate projektide süsteemi peab siiski ka keegi kuskil kuidagi jooksutama ja haldama -- ja kui hakata lähemalt vaatama, siis see on terve ökosüsteem, mis koosneb hulgast sõsarprojektidest ja Vikipeedia ise on ajas muutuv ning vajab pidevalt täiendusi, sj on selle aluseks avatud lähtekood, millel on hulk vastavaid litsentse nagu GNU GPL, lisaks jooksevad need kõik avatud platvormidel, millel on omad litsentsid ja avatud TCP/IP ja HTTP jmt protokollid -- ning lõpuks on kõige selle taga hulk väga erinevaid inimesi, kellel on kõigil ühine soov, et selline avaliku teadmuspanga ühisloome ökosüsteem jätkuks ja areneks. Kui keegi tuleb välja seadusandliku algatusega, mis seda ökosüsteemi õõnestab, siis ei piisa sellest, kui Vikipeediale pakutakse automaatfiltrite rakendamisel erandit. Tegu on tervikliku ökosüsteemiga, mille kõik osad on vajalikud. Vikiprojektide vedajad ja aktiivsed kaastöölised suudavad erinevalt lihtsurelikest tõlkida seadusandja ilusad deklaratsioonid praktika keelde ja nende mõju seal analüüsida. Küsimus pole mingi kitsa grupi poliitilistes vaadetes, vaid kõne all oleva reformi silmatorkavate puuduste vastu on võtnud sisuliselt kõik, kes pole pika ajalooga meediaettevõtjad, Eestist lisaks meile veel nt Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Startupijuhtide Klubi, Tartu Ülikooli keeletehnoloogid, Eesti Inimõiguste Keskus, Internet Society Estonia. Kommunärakad? Juhin tähelepanu, et Eestis pole üldiselt kombeks protestida -- kõik pigem hoiavad madalat joont, eriti ettevõtjad. Seega on olukord päris eriline ja ilmselt ka kriitiline. Teine asi on aga see, et teadlikuks kodanikuks olemisega on minu meelest vastuolus hoiak à la pärast seda direktiivi maailmalõppu ei tule ja CC ei kaota kehtivust, seega pole põhjust selle vastu olla. Kas maailmalõpu mitte tulemine on tõesti piisav, et olla esindajate tööga rahul? On olnud nii palju juttu sellest, et plaanitav direktiiv on vanade meediaettevõtete huvide poole kaldu, et paljud on hakanud võtma iseenesestmõistetavalt, et ainult nende huvide esindamine saabki olla EL autoriõiguse direktiivi eesmärk. Kui korraks end sellest harjumusest välja raputada ja mõtelda, missugust Internetti ja autoriõigust me tahame, siis ilmselt sooviksime näha, et autoriõigus kaitseks ka CC litsentside rikkumise eest ja vabakultuuri kuritarvitamise eest? Kas direktiiv teeb midagi sel suunal, mainib ta vabakultuuri ja loob tingimusi selle projektide edendamiseks? Ei, alles meie poolt tehtud kära peale lubati Vikipeediale ja GitHubile erandit. Aga selllised juhuslikud erandid ei päästa seda ökosüsteemi, millel infotehnoloogiline kommunism alates idufirmadest kuni telekomiettevõteteni püsib. Seepärast nõutaksegi meie kirjakampaanias nelja erandi kirjutamist EL direktiivi, mis pakuks midagi ka meile. See on tegelikult vähem kui tegelikult vaja oleks ning see on umbes pool sellest, mis oli Euroopa Parlamendi (seal on teatavasti kõik kommunistid!) algsetes ettepanekutes autorõiguse reformiks, mis edastati Euroopa Komisjonile suuniseks. Ehk kodanikena on meil õigus nõuda seda, mida me päriselt tahame ja me pea kellegi teise lohutamiseks nõudma midagi, mis meie jaoks adekvaatne pole. On poliitikute ülesanne see läbi rääkida ja teha avalikkusele selgeks, et saavutatud kompromiss on parim. Vähemaga pole põhjust leppida ja see suhtumine siin Eestis, et miski meist niikuinii ei sõltu on ilmselt üks kurja juur, mis ei lase meil poliitikutelt nende töö tegemist nõuda. Ja, olgu siis veel kolmandaks -- kui kommunärakate poliitpropaganda ei meeldi, siis võiks liituda MTÜ Wikimedia Eestiga ja algatada selle alt Wikimedia poliitikakujunduse seisukohtade ümbervaatamise. Kui ideed on head, siis on kindlasti võimalik need lauale tuua ja vajadusel saada üldkoosoleku heakskiit ning lõppeks muuta ära ka WMFi Vikipeediat kahjustavad põhimõtted (igaks juhuks rõhutan, et tegu on sarkasmiga). Aga -- ma olen nõus, et neid asju on vaja avalikkuses rohkem ja pidevalt arutada, sest muidu ei saa me ise ka lõpuks enam aru, mis on meile hea või halb või kes ja kuidas meid valitsevad. --Märt Põder (arutelu) 12. september 2018, kell 13:49 (EEST)[vasta]
Pikk jutt, sitt jutt. See, et üleskutset toetavaid kommuniste on ka teistes Eesti organisatsioonides, ei muuda seda poliitilist üleskutset vähem poliitiliseks. See üleskutse on sellele vaatamata väikese huvirühma seisukohtade kaitseks. See üleskutse on esitatud demagoogia ja populismi paremaid võtteid ära kasutades, suunates pealiskaudset kõrvaltvaatajat kommunärakaid toetavat spämmi genereerima. Spämm on jälk juba iseenesest, eriti nõme on suunata pahaaimamatut kõrvalseisjat spämmi tootma. Loosung ise aga on räiges vastuolus NPOV reegliga ega sobi siia keskkonda.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 14:03 (EEST)[vasta]
See üleskutse on sellele vaatamata väikese huvirühma seisukohtade kaitseks
[viide?] - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. september 2018, kell 14:41 (EEST)[vasta]
Aga sa esita parem viide selle kohta, et see üleskutse esindab enamiku eestlaste seisukohta. Oled vist selle loosungi üles seadmisega lähemalt seotud, ütle otse välja, mitme inimesega on konsulteeritud, ja saadud kinnitust, et sellise loosungi üles seadmine Vikipeediasse on hea mõte? Äkki Märt Põderi poolt eespool viidatud Üldkoosoleku protokoll annab vastuse, kui palju neid pooldajaid oli?--80.235.107.168 12. september 2018, kell 14:43 (EEST)[vasta]
Eestlasi esindavad Euroopa parlamendis sealsed saadikud. Eelmisel hääletusel leidis 6 Eesti saadikust 5, et automatiseeritud tsensuur ei ole hea mõte. Mõne inimese silmis olekski see ehk tõend, et enamik Eesti elanikest on tsensuuri vastu. Samas olen kindel, et 80.235.107.168 arvates tõestab see hoopis, et need 5 saadikut on kommunistid (kuna ta nähtavasti ei tea täpselt, mida see sõna tähendab, ning peab seda universaalseks sõimusõnaks kõigi talle ebameeldivate inimeste kohta). Eesti tänaseid hääletustulemusi ma veel ei tea. --193.40.13.163 12. september 2018, kell 14:58 (EEST)[vasta]
Miskipärast käivad Vkipeedia ülaservas oleva loosungiga suunataval lehel olevad punktid kõige muu, kui tsensuuri kohta. Pigem ikka stiilis "kunst kuulub rahvale!" kommunistlikud üleskutsed teiste loomingu tasuta kasutamisõiguse nõudmiseks jne. Sina mind ei tunne ega tea, kelle kohta ma mõistet kommunist kasutan, ja kelle kohta mitte. Hoia oma suumulk koomal selles osas! Siiamaani on aga eespool tõstatatud küsimuse vastuseks viidatud vaid viiele inimesele, kes ei toetavat tsensuuri, aga nende suhtumist poliitpropagandasse Vikipeedias me sellele vaatamata ei tea.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 15:20 (EEST)[vasta]
Kui sa 80.235.107.168 veel korra isiklikke rünnakutega välja tuled, siis blokeerin sind ära. Me ei pea siin lugema kellegi järjepidevat jauramist selle kohta, kuidas kõik on kommunistid ja peame oma suumulgud kinni hoidma.
Nagu eelnevalt välja toodud nii siinses arutelus kui ka varasemates, siis on selle eelnõu vastu teadlased, paljud ettevõtjad, vabakultuuri valdkonnas tegutsejad (sh Vikipeedia inimesed) ja viimastel andmetel isegi 5/6 Eestit esindavatest poliitikutest (võid veebist otsida ka nende sõnavõtte: mitmed neist on kirjutanud pikkasid artikleid ja põhjendanud, et miks see eelnõu on vigane ja tuleks saata ümbertegemisele). Samuti nagu ma ennist välja tõin, siis vikipedistid teavad nii mõndagi autoriõiguse seadusest ning suudavad aru saada, et sellises vormis ei kaitse see see sugugi autori huvisid. Mis sest, et nimi justkui sellele viitaks. Ning üldse on sinu eeldus, et Vikipeedia ja seda koostavad inimesed ei seisa autorite kaitsel väga ekslik. Ka selle üleskutse ülespanek on seotud sooviga kaitsta autorid selle eelnõu eest. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 15:32 (EEST)[vasta]
See blokeerimisähvardus on selge vastus selle kohta, kuidas loosungi toetajad tegelikult internetitsensuuri suhtuvad. Asi on klaar ka kõige pealiskaudsemale lugejale! Mis isiklikesse rünnakutesse puutub, siis mitu isikut siin mind kõikvõimalike nimetustega sõimanud on, alates kas või sinust endast? --80.235.107.168 12. september 2018, kell 15:37 (EEST)[vasta]
Lihtsalt vahekommentaarina (sisulisemalt on eespool juba kirjutatud): naljakas (aga mitte üllatav) on see nahaalsus ulguda (ja mängida ohvrit) siin küll demagoogia ja isiklike rünnakute teemal, kuid samas eirata asjaolu, et käesolevat diskusioonis alustasid oponentide sildistmist juba esimeses lausest, jätkates sama praktikat jõudsalt ka hiljem. Ja mis siis veel demagoogitsemisest rääkida. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. september 2018, kell 15:58 (EEST)[vasta]
Mis demagoogiat on selles, et juhid tähelepanu, et Vikipeedia keskkonda, kus kehtib neutraalsuse põhimõte ja kus ei tohi propageerida ühe või teise poole poliitilisi vaateid, on kõigile lehtedele paigutatud poliitiline üleskutse, mis on sellesse keskkonda absoluutselt sobimatu? Poliitadminni mõistet kasutasin selleks, et mind ära tuntaks (kuna mu ip on vahepeal muutunud, siis varasematest diskussioonidest vast kutsub esile mingeid mälestusi, neile muidugi, kes osalesid). Poliitilisi loosungeid veebilehele üles panev adminn ongi ju poliitadminn. --80.235.107.168 12. september 2018, kell 16:02 (EEST)[vasta]
Nagu öeldud, siis alustasid sa juba teemat sellega, et sõimasid siinsetel inimestel näo täis. Paljudes Vikipeedia keeleversioonides oleksid sa kohe esimese kommentaari peale pikaajalise blokeeringu saanud. Aga ega meie kannatus ei ole ka lõputu.
Vikipeediat loovad autorid, kellel on täielik õigus kaitsta enda teguviisi vigaste seaduseelnõude eest. Seda enam, kui keegi teine autoreid ei kaitse. Ning väita, et praegune olukord on kuidagi autoritele kahjulik ja see eelnõu seda parandab, on samuti poliitiline seisukohavõtt ning pealegi veel reaalsusest hälbiv. Leidub küllaga autoreid, kes sellest aru saavad (näide).
See ei ole siin küsimus inimese poliitilistest eelistustest. See on küsimus sellest, et milline on veeb lähitulevikus. Ja see mõjutab kõiki Vikipeedia autoreid.
Meenutan samuti, et praeguses olukorras on ainult üks arutelu osapool suutnud välja tuua adekvaatseid argumente ja teine mängib puhtalt emotsioonide peal. Ei tohiks olla üllatav, et Vikipeedia esindab siis tervemõistusliku lahendust. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 16:18 (EEST)[vasta]
Kus need adekvaatsed argumendid on? Kus need emotsioonid on? Õnneks kadus küll see jäle loosung ära, ehk hakkas kellegi viimaks häbi ja korjas selle ära, ehk sai tõesti tervemõistusliku lahendi?
Seoses propagandaloosungi kadumisega on teema päevakorrast maas. Seega lõpetan.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 16:24 (EEST)[vasta]
Hääletus oli täna lõuna ajal ära.
Tulevikus palun mitte võtta sõna teemal, millest väga midagi ei tea. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 16:35 (EEST)[vasta]
Palun, ära sildista! Sina ei tea absoluutselt, mida ma sellest teemast tean või mitte. Ma usun, et tunnen seda teemat paremini kui sina.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 16:47 (EEST)[vasta]
Et siis mille alusel täpselt sa teed oletuse, et ma tean sellest teemast vähem kui sina? (seda enam, et sa oled praktikas igas oma kommentaaris siin teisi sildistanud ja seega on see üleskutse, et sind ei sildistataks "natuke" nagu naeruväärne) Tuletan ka meelde, et oled teinud siinsamas väiteid nagu "See, et laia kasutajaskonnaga keskkonna haldurid hakkavad valima, millist poliitilist sõnumit levitada ja millist tsenseerida, on üks põhjuseid, miks uut seadust üldse karmistatakse" (ah tõesti jah?), "mingi kommunärakate seltskond on Vikipeedia kaaperdanud ja kasutavad seda nüüd oma valimispropagandaks" (solvang + kaks valeväidet) ja kõik need ülejäänud kenad kommentaarid, mida ülalt arutelust lugeda saab ja mis on kõike muud kui pädevad seisukohavõtud ja ei kirjelda mitte kuidagi tegelikku olukorda. Seega sa kas ei tea, et mida see eelnõu üldse endas sisaldab või sihilikult sogad vett. Kuna su kommentaarid on umbes sama eksitavad, kui selle eelnõu pooldajatel üldiselt(viide), siis ei ole sa just päris see inimene, kes võiks tulla siia väitma, et mida me peame sellest eelnõust arvama, kuidas peab Vikipeedia toimima ja üldse nõudma seda, et pidagu kõik lõuad, kes sinuga nõus ei ole. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 18:13 (EEST)[vasta]
Naeruväärne on see, et adminnid arvavad endal olevat õiguse mind sõimata ja ähvardades nõuda, et mina teisi ei sõimaks (umbisikuliselt konkreetset tegijat teadmata veebilehele plakati kleepijat poliitadminniks nimetada ei ole ju isiklikuks minev sõim - administraator on aus amet, nagu iga teine, liide poliit- viitab lihtsalt ameti poliitilisele kallutatusele), samas ise mind sõimates, sildistades, minu nimel ilma minu volituseta minule mitteomaseid väiteid konstrueerides ja minu suhtes isiklikuks minnes. Mina ei tulnud siia arutama selle seaduseelnõu plusse ja miinuseid ega andma eksamit sellest, kui palju ma sellest teemast tean. Mind häiris lihtsalt see loosungi vormis poliitagitatsioon end neutraalseks keskkonnaks tituleerivas Vikipeedias. See koristati õnneks ära. Miks aga Ivod jt püüavad teemat kogu aeg kõrvale juhtida, paisata isiklikuks minevat laimu ja muud soppa minu kui probleemi tõstataja suhtes? --80.235.107.168 12. september 2018, kell 22:18 (EEST)[vasta]
Sa vist päris täpselt ei adu, et mida sa oled siia kirja pannud. Nagu on korduvalt välja toodud, siis on sinu kommentaarid nõndavõrd probleemsed, et neile normaalselt vastata naljalt ei saagi. Seejuures on püütud sinuga ümber käia veel võrdlemisi tolereerivalt. Ära püüa siin ohvrit mängida, keda kõik ründavad, kui sa ise oled demonstreerinud enda vaenulikku hoiakut siinsete inimeste osas ning teemas mitteorienteerumist.
Siin tuleb eristada seda, et mida tähendab neutraalsus Vikipeedia sisu esitamisel (mis on meil üks alusreegleid) ja mida tähendab Vikipeedia tegijate seisukohavõtt vaba kultuuri ohustava seaduseelnõu osas (mis on hoopis eraldi teema). Kui nt keegi tuleb välja eelnõuga, mille sisuks oleks interneti keelustamine, siis see tähendaks, et selle kohta käivas vikiartiklis peaksime jah üdini neutraalsel kujul välja tooma, et mis see selline on, aga see ei tähenda, et inimestena me peaksime seda asja toetama ning ei võiks sellisele rumalusele vastu olla. Ivo (arutelu) 13. september 2018, kell 00:55 (EEST)[vasta]
Mis mul ikka aduda? Lauristini kasvandikud ajavad siin oma kommunismipropagandat ja blokeerivad kõik, kes juhivad tähelepanu sellele, et poliitpropaganda ei ole Vikipeedias kohane. Sellised ei saa ise arugi, mis on neutraalsus, sest ka artiklite sisus propageerivad nad oma poliitilisi vaateid. Eks küüditajatest esivanemate geenid istuvad nii sügavalt sees, et teisiti ei oskagi. Ise peavad end harituteks, kes võitlevat rumalusega!
Minul vaenulik hoiak? :) Hea Nali! Loe ajaviiteks läbi minu loodud teemast eespool olevad lõigud - kui palju vihkamist ja oponendile ära panemise iha sealt välja paistab! Aga olgu peale, pane see ip ka kinni ja mine vägiteost puhkama! Head ööd!--91.129.100.227 13. september 2018, kell 01:28 (EEST)[vasta]
Väike sotsioloogiline küsitlus: kas meil on siin keegi, kes on Lauristini juures õppinud? --82.131.40.240 13. september 2018, kell 08:44 (EEST)[vasta]
Millis(t)e Lauristini(de) juures? —Pietadè 13. september 2018, kell 13:58 (EEST)
Ei tea, Anonüümne Antikommunist ei öelnud. Ükskõik millise. --193.40.13.163 13. september 2018, kell 14:15 (EEST)[vasta]
Ta peab silmas Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedrit. Velirand (arutelu) 13. september 2018, kell 14:29 (EEST)[vasta]

Kas keegi seletaks lihtsate sõnadega ja lühidalt, mille poolest käesoleva lehe esimeses teemas kasutusele võetud termin kummituskasutajad on vähem sõim kui poliitadminn? Rõve poliitpropaganda loosung on kahjuks tagasi pandud, ma järeldan sellest seda, et Europarlamendi hääletus ei läinud kommude ootuste päraselt.--91.129.111.67 13. september 2018, kell 14:54 (EEST)[vasta]

Kommentaari korras märgin ära, et see kõiki aina kommudeks ja kommunärakateks sõimav isik blokeeriti vahepeal ära. Iseasi, et kas võib-olla peab blokeeritavat IP-de vahemikku laiendama. Ivo (arutelu) 14. september 2018, kell 15:55 (EEST)[vasta]
Valetad! Esiteks pole siin kõiki aina kommudeks ja kommunärakateks sõimatud. Mõiste "kommu" käis üksnes kommunistlikke vaateid propageeriva seltskonna kohta. Teiseks pole siin kedagi ära blokeeritud. Blokeeriti mõned IP aadressid, mis aga ei takistanud Vikipeediasse kirjutamast.--80.235.107.168 20. september 2018, kell 13:21 (EEST)[vasta]
Kes on see "kommunistlikke vaateid propageeriv seltskond", keda siinses arutelus pidevalt kritiseeritakse? Vikipeedias on põhimõte, et käitutakase viisakalt ning ei tegelda isikliku rõõmu või kibestumise süüdimatu väljaelamisega. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. september 2018, kell 18:47 (EEST)[vasta]
Mida sa pead silmas "kommunistlikke vaateid propageeriva seltskonna" pihta esitatud pideva kriitika all? Seda, et vastustan Vikipeedia kasutamist poliitpropagandaks?--80.235.107.168 21. september 2018, kell 05:25 (EEST)[vasta]
Leian, et kumbki Sinu väide ei vasta tõele: 1. Hoolimata sellest, et Vikipeediat arendavad copyleft (st jutumärkides "kommunistlikul") alusel miljonid vabatahtlikud, on Vikipeedial kui platvormil selgelt olemas omanik. On täiesti normaalne, et omanik võib pöörduda kaastööliste poole abipalvega, kui ilmneb, et näiteks muudatused seadusandluses võivad kahjustada platvormi toimimist ja järelikult ka kaastööliste võimalusi kaastööd teha. Sellisel abipalvel ei ole poliitpropagandaga mingit pistmist. 2. Jutt müstilisest "kommunistlikke vaateid propageerivast seltskonnast" on antud kontekstis sisutu lahmimine. Usun, et saad sellest tegelikult ise ka aru ja ei osanud lihtsalt oma emotsioonile paremat sõnastust leida. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. september 2018, kell 12:51 (EEST)[vasta]
Sa vist ei saa lihtsalt probleemist aru. Uus andmekaitseseadus ei piira kuidagi copyleftimist, seega sinu miljonid vabatahtlikud kaastöölised ei puutu üldse asjasse. Kes tahab, saab endiselt vabalt teha tasuta kaastööd ükskõik kellele. Kommud tahavad aga, et kolmandate isikute autoriõigusega kaitstud teoseid võiks vabalt kasutada. Sellele on suunatud mitmed poliitpropaganda reklaami alt lingitud üleskutsed, näiteks panoraamivabaduse punkt. Seega ei ole tegemist sisutu lahmimisega vaid reaalsele probleemile tähelepanu juhtimisega.--80.235.107.168 22. september 2018, kell 19:05 (EEST)[vasta]
Hea näide on artikli Musofoobia juures toodud pilt. See on detail Cecilio Plá maalist. Kuigi Cecilio Plá Gallardo suri juba üle 70 aasta tagasi ja tema autoriõigus on aegunud, oleks viisakas autorile selgelt viidata, kui tema teost kasutatakse. Paraku nimetatud musofoobia artikli juures seda nähtavalt ei tehtud (autori nimi on küll põimitud failinimesse, mis aga artikli lugemisel silma ei jää). Mõni aga läheb tema teose ekspluateerimisega veelgi kaugemale, nt Alamy fotoladu müüb sellest maalist tehtud fotot üsna krõbeda hinna eest: https://www.alamy.com/stock-photo-terrores-femeniles-de-cecilio-pla-blanco-y-negro-19-10-1901-cropped-162157630.html --80.235.107.168 22. september 2018, kell 20:54 (EEST)[vasta]
Ja ma võin vastunäitena tuua artikli depressioon juurde lisatud pildi! Nagunii on pildi tegelik info (autor jms) in Commonsi leheküljelt kõigile huvilistele kergesti leitav. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. september 2018, kell 20:58 (EEST)[vasta]
Mis see vastunäide siia puutub? Vikipeedias avaldatud poliitreklaam nõudis ju muuhulgas vaba õigust, et kõiki teoseid, mis jäävad kellegi kaamera ette, võiks vabalt tasuta kasutada suvalisel viisil ilma autorile viitamatagi (panoraamivabadus), isegi kui autor veel elab, ilma temale sentigi maksmata. Poliitreklaam nõudis ka, et kellegi loodud teksti võib temale viitamata vabalt levitada ja oma ärilistes huvides kasutada, isegi siis, kui autor veel elab, ilma temale sentigi maksmata (meemiteema, ajaleheartiklite vahendamine jpt punktid). Jne. jne.--80.235.107.168 22. september 2018, kell 21:08 (EEST)[vasta]
Nagu juba öeldud: autorit puudutav info on Commonsis nagunii alati väljatoodud ja soovijatele lihtsalt leitav. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. september 2018, kell 21:11 (EEST)[vasta]
Vikipeedia lehel poliitpropagandana tehtud üleskutsetel oleks nende ellu rakendamisel olnud märksa laiem mõjuulatus kui Wikipedia või Commons. Need oleks kehtima hakanud kopeerimisele ükskõik, kelle poolt, ja ükskõik, mis muul eesmärgil. Nende üleskutsete sisu ole lühidalt - internetiajastul toimub niigi pidev autoriõiguste rikkumine muusika, tekstide, piltide jms kopeerimise näol, muutkem siis see tegevus vabaks.--80.235.107.168 22. september 2018, kell 21:18 (EEST)[vasta]
Täpsustan: "poliitreklaam nõudis ju muuhulgas vaba õigust, et kõiki teoseid, mis jäävad kellegi kaamera ette, võiks vabalt tasuta kasutada suvalisel viisil ilma autorile viitamatagi (panoraamivabadus)" on tegelikult valeväide. Euroopa Liidu liikmesriikides, kus kehtib panoraamivabadus (praegu nt Ühendkuningriik, Belgia, Holland, Saksamaa, Austria, Poola, Soome jts), põhineb see autoriõiguse direktiivis kirjeldatud erandil, mis ei vabasta avalikus ruumis alaliselt olevate teoste kujutiste kasutajaid autorile viitamise kohustusest. Eestis praegu kehtiva mitteärilise panoraamivabaduse kohta ütleb AÕS § 201 "Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine": "Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel." Wikimedia Eesti nimel Riigikogu kultuurikomisjonile esitatud seaduseelnõus seda lauset ei muudetud ning üldjoontes võib öelda, et ei saakski muuta, kuna autorile viitamise nõudest loobumine oleks vastuolus autoriõiguse direktiivi ja sellele aluseks oleva Berni konventsiooniga, millega Eesti on ühinenud. (Võib-olla juristid leiaksid mingi ettekäände, meie igatahes ei pidanud seda mõistlikuks. Vikipedistid hindavad korrektseid metaandmeid sama kõrgelt kui raamatukoguhoidjad.) Sellest, et panoraamivabaduse laiendamise korral ärilisele kasutusele ei kaoks viitamisnõue kuhugi, on otsesõnu kirjutatud eelnõu seletuskirjas ning selleteemalistes leheartiklites (kui mu mälu ei peta, siis Sirbis ja Postimehes, võib-olla mujalgi, vt viiteid nt artiklist Panoraamivabadus). Järelikult on kaks võimalust: meie armas anonüüm kas eksib (ja seega ei tunne teemat) või valetab teadlikult. Igal juhul soovitan enne järgmise filipika kirjutamist lugeda tähelepanelikult läbi Eesti AÕS koos kommentaaridega, ELi autoriõiguse direktiiv ja ilmselt tuleks kasuks, kui ka mõne välisriigi seaduste need paragrahvid, mis panoraamivabadust kirjeldavad (enamiku lingid leiab WIPO kodulehelt või Wikimedia Commonsi panoraamivabaduse lehelt). Hariv ja lõbus lugemine.
Mis puutub pildiautorite atributsiooni Vikipeedias, siis ausalt öeldes meeldiks mulle ka, kui seda tehtaks igal leheküljel. Mis sest, et on natuke tüütu, viite korrektse vormistamise saaks mehhaniseerida. (Pole tähtis, kas see on igas riigis kohustuslik, lihtsalt autorite suhtes oleks ilus.) Aga Wikimedia liikumises, Wikimedia Foundationis ja erikeelsetes Vikipeedia kogukondades on kujunenud arusaam, et atribueerimisnõude täitmiseks piisab lingist lehele, kus on kõik üksikasjalikud andmed, sh pildi üleslaadija ja litsents. Siiani ei ole minu teada keegi üheski riigis seda praktikat otseselt kohtus vaidlustanud. Minu poolest võiks, siis oleks suurem õigusselgus. Autoriõigusele spetsialiseerunud juristid, kellega olen sellest rääkinud, leiavad, et üldjoontes käivat nii kah (tuues analoogiaks raamatud, kus illustratsioonide autorid võivad vabalt olla loetletud kõik koos teose tagaotsas või, veel hullem, kümnendas köites). Kuni kohtulahendit pole (ja rangelt võttes ei selgitaks välisriigi kohtulahend meil Eestis midagi, vaja oleks kas kohalikku või üleeuroopalist lahendit), tuleb nähtavasti selle selgitusega leppida või siis proovida veenda vikipediste endid seda kommet vabatahtlikult muutma. Ja vikipedistid on vahel üsna põikpäised (mina sealhulgas).
Ega ma rohkem väga tuuleveskitega võidelda ei viitsi, nii et ei maksa oodata, et iga uut jauramist kommenteerima tulen. (Võrdluseks: Tiina Tammetalu kuulutas kultuurikomisjoni istungil sõna-sõnalt, et panoraamivabadus olevat "bolševism", "kommunism" ja "orjanduslik kord". Kas Suurbritannias, Austrias ja Soomes on praegu need kõik korraga või ükshaaval, ta ei täpsustanud. Selle kõrval on meie armas antikommunist veel täitsa vagurakene.) Lihtsalt see konkreetne vale panoraamivabaduse teemal vajas faktiparandust, ei saa lasta inimestel alati ka päris vabalt jama ajada. --Oop (arutelu) 24. september 2018, kell 02:29 (EEST)[vasta]
Ma ei viitsi seda pikka jura läbi lugedagi. Lükkan selle ümber reaalse näitega - olen viimase paari päeva jooksul kirjutanud mitmele Vikipeedias avaldatud maalile alla autori nime. Siin põhjendatakse, et Commonsis on ju kuskil kirjas, kes on teose autor. Aga nende artiklite vaatajatele autorit ei näidatud. See ongi see kommunism - tahate kasutada oma poliitreklaami ehtimiseks kellegi maali, aga autori nime juurde ei kirjuta - ütlete, et kel huvi, saab ju ise välja otsida. Näited: Louis XVI, Musofoobia. Seega pean tuuleveskitega edasi võitlema, sest kommunistid oma harjumusi ei muuda! Panoraamivabadusega käitutakse siin täpselt sama moodi! Paljud teosed fotodel on ilma autori mainimiseta. Ja Wikipedias on asjad veel suhteliselt korras. Kommude ettepanekud mõjutanuks aga elu ka väljaspool Wikipediat. Kuigi ma ei pea end eriliseks loojaks, olen leidnud kümneid veebilehti, kus muuhulgas levitatakse minu nõusolekuta minu teoseid, teenides sellelt raha, millest mina ei saa sentigi. Autoriõigusi on vaja karmistada ja Euroopa Liidu vastav direktiiv on samm õiges suunas! --80.235.107.168 24. september 2018, kell 22:56 (EEST)[vasta]
Sinu kommentaaridest ilmneb selgelt, et Sa ei tea vähimati ei autoriõigusest ega kommunismist. Seega ole parem sootumaks vakka, sest midagi tarka sa öelda ei oska. Seda enam, et talitled siin ainukese poliitpropagandistina. Ivo (arutelu) 25. september 2018, kell 01:27 (EEST)[vasta]
Vastupidi, autoriõigusest ei tea midagi teie. Kommunismist te ilmselt üht-teist teate, perekondlikel põhjustel. Millist poliitikat ma siis propageerin, et sa mind poliitpropagandistiks sõimad? Ma propageerin siin seda, et Vikipeedia adminnid ei kasutaks Vikipeediasse tuhandete vabatahtlike poolt lisatud sisu oma poliitiliste vaadete propageerimiseks, mis on risti vastupidi osa Vikipeediasse sisu loovate inimeste seisukohtadega. Kui Vikipeedia on mingi seltskonna poliitiliste ambitsioonide võimendamise kanal, siis tuleks see selliselt ka reeglitesse paika panna, siis igaüks teaks, kas ta tahab sellistel tingimustel panustada või mitte.--80.235.107.168 25. september 2018, kell 07:00 (EEST)[vasta]
Oop, ole nii lahke ja tsiteeri seda minu väidet, mille kohta sa kirjutasid, et ma kas eksin või valetan?--80.235.107.168 25. september 2018, kell 07:39 (EEST)[vasta]
Üks suvaline näide panoraamivabaduse kohta ka: Pirita tee (Pirita sild on autoriõiguse kaitse all olev objekt, mille autoriõigus ei tohiks olla veel aegunud, autorit ei mainita isegi Russalka pildi all jne). Teine näide: SEB Pank --80.235.107.168 25. september 2018, kell 08:04 (EEST)[vasta]
Veel üks näide panoraamivabaduse kohta: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Maarjam%C3%A4e,_Tallinn,_Estonia_-_panoramio.jpg - kuigi teosele endal on autori nimi, ei ole Commons seda avaldanud.--80.235.107.168 26. september 2018, kell 07:10 (EEST)[vasta]

Toon huvi ja järjepidevuse mõttes ära mõned IP-d ja ühe kasutajanime, mille alt kasutaja tegutsenud on: Eri:Kaastöö/84.50.182.154, Eri:Kaastöö/217.159.177.10, Eri:Kaastöö/217.159.177.69, Eri:Kaastöö/217.159.177.10, Eri:Kaastöö/90.191.198.230, Eri:Kaastöö/90.191.1g6.98, Eri:Kaastöö/90.191.199.140. Siin mõned näited iseloomulikust arutelustiilist: Arutelu:Eesti Rahvusringhääling, Arutelu:Tallinna Televisioon, Arutelu:Roheline ideoloogia, Arutelu:Rohelise erakonna algatusgrupp, Arutelu:Viht, Arutelu:Eesti Metsa Abiks, Arutelu:Range kaitse vajak, Arutelu:Sergei ja Julija Skripali mürgitamine, Arutelu:Elektroonilise hääletamise kriitika, Arutelu:Raudteetransport. Cumbril (arutelu) 17. september 2018, kell 22:20 (EEST)[vasta]

No püüdke ikka teemas püsida! Teil on kange tahtmine ikka isiklikuks minna ja rusikatega vehkida!--91.129.99.209 18. september 2018, kell 15:55 (EEST)[vasta]
Üldine kommentaar tehnilises küsimuses: checkuser'i õigusega inimesel on võimalik teada saada IP-aadress, mida registreeritud Vikipeedia kasutaja kasutab + muud tehnilist infot, mis veebibrauseri pöördumises sisaldub. Seda kasutatakse näiteks selleks, et aru saada, kas mitme eri kasutajanime all tegutseb üks ja sama isik. Anonüümse kaastöö puhul on kõik IP-aadressid juba ilma checkuser-i funktsiooni kasutamata niigi kõigile näha. Cumbril (arutelu) 5. oktoober 2018, kell 12:43 (EEST)[vasta]

Eriti oodatud

Tõdemus lehelt Oodatud leheküljed:

  • Jaan Hall ((201 linki)), sellenimelisi on palju², kes selle korda peaks tegema?—Pietadè 14. september 2018, kell 11:19 (EEST)
Nagu ikka. Aga täpselt ei saa praegu sotti, mis veel puudu jääb, sest "Lingid siia" ajakohastumine võtab veidi aega. Enamik viiteid on ju füüsikanobeli malli kaudu John L. Hallile, muid on väga vähe. --193.40.13.163 14. september 2018, kell 14:53 (EEST)[vasta]
No ja nii ongi, kui on nt 136 215 tuhat viidet artiklitest Halli Jaanile (kes võib ehk olla u 150 eri (ja artikliväärilise) artikli staatuses) Jaani; mina lahendasin "lihtsamalt" ja võtsin järgmise konkreetse inimese.
Ma olen seda juba ammu-ammu öelnud: kui teed nt enwi-s artikli ja lingid seal-sees u 1000 ei võimalusega isikule, siis on sul automaatselt arutelulehel märge palvega parandada oma viga.—Pietadè 14. september 2018, kell 15:25 (EEST)

Adminnide käitumine

Söandan oma u 54 790 redigeerimise alusel öelda/edastada, et etwi-s kipub mõne adminni käitumine tugevalt üle lubatud piiride minema, mõni (nt Pikne) kipub eneserahulduse saamiseks aiva kustutama, et teha kõik selliseks, nagu temale meeldib, sülitades ülejäänud keelte wikide kogemusele, siinsete wikilastega asju arutlemata (siin ju kõik lollid), mõni teine kustutab sisu, noh ei oskagi täpset põhjust lisada; lisaks, pean vajalikuks eemaldada juurdepääsust need adminnid, kes kasutavad nt selliseid väljendeid, nagu, "kui sa vait ei jää, siis blokeerin" jpm; see on õõvastav, vähemalt minule; ja, kuna tegemist ei ole nt belfi kommentaariruumi vms-ga, siis on selline käitumine reglementeeritult kõrvaldatav (access permits jne); olen vist midagi sarnast ka eelnevalt avaldanud. See siin on viimane, enne kui asi “kõrgemale” ehk tegelike otsustajateni läheb.
Ah ja, nt selliste kohta, nagu Pikne ja Oop (kes on vahetevahel ka aastaid eemal), on samuti reeglid, paigas, kehtestatud, samuti nende kohta, kes kuritarvitavad pöörduse õigusi (näide: kasutaja X lisab kommentaari, keegi võimalusi omav ja kasutada oskav vahetab X kasutaja Y kasutajaks jms) —Pietadè 14. september 2018, kell 14:17 (EEST)

kes kuritarvitavad pöörduse õigusi (näide: kasutaja X lisab kommentaari, keegi võimalusi omav ja kasutada oskav vahetab X kasutaja Y kasutajaks jms)
Kus seda tehtud on? - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 14. september 2018, kell 14:29 (EEST)[vasta]
Kui tegemist on nt nn poolsisehäkiga (nt mõni tegelane on jätnud turvaalased nõud-soovitused täitmata), egas see eriti muuda.—Pietadè 14. september 2018, kell 14:52 (EEST)
Hah-hah-haaa, esiteks ei ole see kuidagi avalikult aruteldav teema (à la, rindeteade: koordinaatidelt x,y avastasime ründe ja kõigile meie üksustele on antud käsk..., + Theresa May oli mu toas telekapurgis, kirjeldamas ühe riigi keemiarünnakut teise riigi vastu, hiljuti); lisaks, ma ei tee IGAST väärsusest kuvatõmmist, muu peale (linnulaulu kuulamine, elamine jms) kuluv aeg on minu jaoks olulisem. Pigem oli see mõeldud teadaandmisena, et "nad ei ole üksi",... ja ikka olla nii, et nagu "töö" nii ka "palk", kusjuures antud juhul on see viimane vähemalt kahemõõtmeline, hr Dostojevski vist kirjas „Kuritöö ja karistus“, loen läbi ja kirjan pikemalt (Peaksite niisiis teadma, et on olemas kaks võitlusviisi: üks seaduste, teine jõu abil; esimene on omane inimestele, teine loomadele; et aga esimesest sageli ei piisa, tuleb abi otsida teisest. Seetõttu peab valitseja oskama hästi kasutada nii inimest kui looma.).—Pietadè 14. september 2018, kell 14:48 (EEST)
Nagu tavaliselt, ei ole su jutust eriti täpselt aru saada, mida sa öelda tahad. Kas see on uue valimiskampaania algus, sa esitad end varsti adminiks ja püüad eelnevalt vastuhääletajaid kõrvaldada? Või on Pikne ja Oop sinu suhtes midagi uut kurja teinud? --193.40.13.163 14. september 2018, kell 15:16 (EEST)[vasta]
Sama siit, copy paste: "ei ole su jutust eriti täpselt aru saada, mida sa öelda tahad." — mis see MINA siia puutun? Üldiselt, juba aastaid ühe Euroopa keskmes oleva sõja vahendajana, algas 2014; pikne ja oop, mõlemad kannavad käsu-täitjate tunnusjooni, minu meelest muidugist KAPO valdkond; lisaks need minu kohustused, mida ma ei tohi avaldada allkirjastatud vaikimiskohustuse all, mida ennastki ei tohi avaldada (io like this)...
Lisa: Tuleb n päeval kodanik Ivan Ivanov vaatama Kilulinna torne, mistulemusel nt 2 torni (president, pm) kaovad, ja, sõbralik (võin eksida, aga, u 100 000 kg/tonni? surnud eestlaste maiseid jäänuseid)14. september 2018, kell 15:54 (EEST)
Mul on ka endal äärmiselt halb tunne, ma ei ole(?) tahtnud kõrvaldada, aga, sellist/seda otsust ei tehta IIALGI INDIVIIDI TASEMEL;
"mõlemad kannavad käsu-täitjate tunnusjooni, minu meelest muidugist KAPO valdkond" - kuule, ausalt, mine maga välja. --82.131.40.240 14. september 2018, kell 17:58 (EEST)[vasta]

Und on kõigil vaja, KAPOks ma muidugist ei nimetaks, pigem polpol-iks, minu 1. (2. ka, aga see seks) vanem "sooritas mu" (no kas pole tore keel) pärast "suurt" "sanatooriumi"puhkust karges kliimas (tuusiku pääl diagnoos § 58 1a); mis puudutab ainuisikulisi "troika" tasemel otsustusi siin, jään eelnevalt öeldu juurde (selle tõdemiseks pole vaja nt ca 10 a kestnud/kestvat purukainet/joobes olekut, pigem nt kõrvade ja nende vahelise ala kasutamist nt prillide kandmise kõrval ka a-ju kandmiseks/kasutamiseks (ma tõepoolest ei tea mahtu nt terabaitides, ega samaaegseid ühendusi jms)).—Pietadè 14. september 2018, kell 20:53 (EEST)
Ja, selline käitumine, kus kellelegi "antakse" "malk kätte", mida ta siis mingil ajal matsina kasutama/viibutama hakkab, on ...(...=täitke ise).—Pietadè 14. september 2018, kell 21:00 (EEST)

Pikse puhul viidi läbi usaldushääletus, milles jõuti tõdemuseni, et tema käitumisest on siiski pigem tulu kui kulu. Kui olukord on muutunud, ehk siis asi on kenasti näidetega varustatud jne. jne. ehk siis rahvale puust ette ja punaseks tehtud, ei ole keeldu minna katsele nr. 2. Oobi mainimene aga... no ei saand sotti mitte. Vaatasin viimaseid muudatusi: puha kategooriate värk, lisaks veel üks ÜLIHÄDAVAJALIK antivandalism, ehk siis pööras tagasi Hallsilma versioonis üleskutse... mis võis vabalt osaliselt olla üle-üleeelmise tulise arutelu ja kodanik anonüümiku pahameelepurske põhjuseks. - Melilac (arutelu) 15. september 2018, kell 08:29 (EEST)[vasta]

Administraator võib küll hoiatada blokeerimise eest, kui rikutakse reegleid või muid häid tavasid või kui kasutaja tegevus on Vikipeediale muul moel pigem kahjulik, ning kui on näha, et heaga ei saa. Lihtsalt siin on hoiatamiseks harvem vajadust kui suuremates vikides. Hoiatama peaks muidugi enamvähem tsiviliseeritud moel ja mitte lihtsalt siis, kui arutelus öeldi midagi, millega administraator ei nõustu. Selle vastu siin loodetavasti viimasel ajal eksitud pole.

Seega, Pietadè, kuna sa oled siinkohal võtnud nõuks jätkata varasemat ebamääraste süüdistuste, otseste valesüüdistuste ja muu laimu kampaaniat, siis on võimalik, et edaspidi tuleb kaaluda sinu blokeerimist. Sinuga on oldud kannatlik. Kui tahes suur redigeerimiste arv ei peaks tähendama, et sul on õigus siinset õhustikku sedasi mürgitada ega seda et mina või teised peaks enda aadressil selliseid asju taluma.

Mis kustutamisse puutub, siis kustutasin praegu siin lehel ülalpool viite sinu mõttejuppidele ja lingikogule, mille oled pealkirjastanud kui "Poliitika ja võim". Sellepärast, et see ei puutu Vikipeediasse. Pikne 16. september 2018, kell 19:56 (EEST)[vasta]

Artiklite illustreerimise ohtudest seenemürgituse näitel

Seen, mida iirlased loodetavasti ei kasvata.

Seenehooaeg müriseb metsades. Otsisin veebist üht seent ja leidsin Commonsist ilusa pildi, mida kasutab üksainus lehekülg: Kasutaja:Doomerant/Iirimaa_põllumajandus. Seal illustreerib see teadet, et iirlastel on arenenud seenekasvatus. No muidu oleks kõik kena, ainult et see konkreetne seen on soomusmampel, mis väidetavalt tekitab alkoholiga koos tarbides mürgituse. Vanasti, kui kõik inimesed veel karsked olid, peeti söödavaks, aga tänapäeval enam ei. Nii et ma hästi ei usu, et iirlased neid massiliselt kasvatavad, eriti kui nende kuulsaid joomakombeid meenutada. Õnneks on leht kasutaja nimeruumi jäänud, aga väike ilus näide mõtlematu illustreerimise ohtudest on see küll. Oleme üldiselt pisut hoolikamad ja mõtleme järele, enne kui suvalise asjassepuutumatu pildi haarame, eks? Eriti seentega. ;) --82.131.40.240 15. september 2018, kell 22:38 (EEST)[vasta]

Üsna lõbus leid, aitäh. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 16. september 2018, kell 23:57 (EEST)[vasta]

„Tädi Alma ematus“

Kuidas kogukond suhtub sellesse, kui võtaks infokastides kasutusele juba ammu "leiutatud" ja paljudes wikides kasutusel oleva "tehnika", et kõrvuti olevates lahtrites oleks line-height kompaktsem; praegu valdav tendents on kogu sisu panemine ühesuguse reavahega, mistulemusel on nt ühel real "Alma", sellele vastavas kõrvallahtris nt "TRÜ", ja järgmisele reale tuleb mater, mille kõrval on tühjus.—Pietadè 15. september 2018, kell 23:33 (EEST)

Leian, et ebavajalik ja muudab mallid koledaks, raskendades kohati ka lugemist. Liiga pikad read lühendatakse juba nagunii automaatselt. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 15. september 2018, kell 23:50 (EEST)[vasta]
Mis rea kõrgusesse puutub, siis siin panid sa praegu infokastis pildiallkirja read üsna üksteise otsa. Seda ei peeta üldiselt heaks stiiliks, vaata nt [1] või guugelda ise. Ridade murdumine on teine asi. Pikne 16. september 2018, kell 19:56 (EEST)[vasta]
Tänan osundamast! Peaks vaatama iwikidest, milline lähenemisviis on levinum.
Mis puudutab kasti veergudes olevaid kõrvuti lahtreid, siis arvan endiselt, et loetavuse huvides kõrvutiolevad lahtrid olema omavahel paremini seotud. „Kompaktkirjastamisel“ (DTP) peaks selle kohta ka reeglid kusagil olema.—Pietadè 16. september 2018, kell 20:14 (EEST)

Pakkumine Tartu ja Tallinna inimestele

Vaikselt lisandub uusi kaastöölisi ja eks sügisel tuleb taas hakata tegelema ka tudengitega. Küllap meil mõned mäletavad veel endagi varasest Vikipeedia kogemusest, et alguses on selline uude keskkonda tulek eriti keeruline. Et uutel tulijatel see lihtsamini sujuks, siis pakuksin välja, et saaks korraldada ühe 'sõbraliku tagasiside andmise õpitoa' Tartus ja Tallinnas, kus professionaal saaks anda nõu selles osas, et kuidas on kõige mõistlikum ja efektiivsem verivärskete kasutajatega suhelda. Huvilisi? Ivo (arutelu) 17. september 2018, kell 21:34 (EEST)[vasta]

„Pisi“muudatus

Vaatasin ühte lehte ja tekkis küsimus: kui pisi on pisi? (ja, kas pärispisi on väiksem kui pisem jne) ;-)—Pietadè 27. september 2018, kell 21:05 (EEST)[vasta]

Parveto, palun võta seadistuses Toimetamise lehel linnuke eest Märgi kõik parandused vaikimisi pisiparandusteks --Tiia (arutelu) 27. september 2018, kell 23:53 (EEST)[vasta]

Täpsustuslehekülgede stiil

Lp tähtsad ninad ja Lp suured ninad, ehk viitsite ilusate sügisilmade puhul kokuleppida stiilsuses, mida kasutate mõnetähelistel täpsustuslehtedel, eriti nendel, millede nimed kattuvad keemiliste elementide, ISO riigikoodide ja Internetivalduste nimedega! Näited

  • TG – netivaldus kasutusel, ISO nimetamatta
  • RU – viide netivaldusele;
  • Info – suunamine, kuid kirjutise päises puudub viide .info-le
  • AU – suunamine täpsustuslehele Au (täpsustus) ja viimases on mainitud nii .au netivaldus kui ka .au failiformaat

palun kokkuleppida ja leppe tulemused kirjalikult miskisse leitavasse ja loetavasse juhisesse salvesatada. suwa 28. september 2018, kell 14:50 (EEST)[vasta]

reeglite kirjalik fikseerimine üsna keerukas, sest väga palju on erandjuhtumeid. Huvilisel vaadata enwikit en:Wikipedia:Disambiguation#Disambiguation_pages. Igatahes rusikareegel on see, et kahe- ja kolmetähelistel lühenditel on üksainus täpsustusleht (TG ja Tg), välja arvatud nt Internetivalduste nimed. Samas, meil on massiliselt halbu lahendusi (nt ESI ja Esi, IPO ja Ipo).--Estopedist1 (arutelu) 1. oktoober 2018, kell 18:46 (EEST)[vasta]
kes teemale tahab läheneda süsteemselt siis vt: Kasutaja:Estopedist1/Kahetähelised akronüümid ja Kasutaja:Ahsoous/Kolmetähelised akronüümid--Estopedist1 (arutelu) 1. oktoober 2018, kell 19:32 (EEST)[vasta]

Muudatused vaha peal

Ma ei mäleta, kuskohas sai Mediawiki tekstide tõlkeid parandada, nii et kui keegi sinna satub, palun otsige üles fraas "Muudatust ei saa vahapeal tehtud redigeerimiste tõttu tühistada." ning tehke see, mida on vaja teha. Aitäh. --Ehitaja (arutelu) 3. oktoober 2018, kell 19:13 (EEST)[vasta]

Parandasin. Aitäh märkamast. Pikne 3. oktoober 2018, kell 22:24 (EEST)[vasta]

Eesti/Läti 100 artiklivõistlus

Kõik võivad julgelt oma artikleid võistluse lehele kirja panna. Oktoobris loodud ja oluliselt täiendatud Eesti-teemaliste artiklite eest ning novembris lisandunud ning täienenud Läti-teemaliste kirjutiste autoritele anname välja hulga auhindu. Ivo (arutelu) 9. oktoober 2018, kell 13:11 (EEST)[vasta]

Tallinna kirjeõhtu 20.10.2018

Kõik võivad liituda TLÜs toimuvale artiklite kirjutamise ja täiendamise õhtule, kus lisaks artiklite kirjutamisele pakutakse ka pitsat ja mahla. Üritus algab kell 19:00 ruumis M328.

Facebooki link: Vikipeedia kirjeõhtu. Ukangur (arutelu) 15. oktoober 2018, kell 17:50 (EEST)[vasta]

palun plokkida 62.65.216.89

palun panna võõraste poolt muutmise keelu alla mu kasutajaleht ja plokkida 62.65.216.89, s.t Lasnamäelt ex-Starmani võrgust praegune Elisa klient jne. vt ka https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaastöö/62.65.216.89. suwa 13. oktoober 2018, kell 21:17 (EEST)[vasta]

Miljon+

Kui võtta aluseks matemaatika, statistika ja terve mõistus, siis ma ei toeta Miljon+ projekti. Vikipeedia peaks kasvama jooksvalt koos adekvaatsusega ja täpsemate andmete avaldumisega ning mitte hüppama üle oma varju. Kui viimane imekombel õnnestub, mis siis saab?

Vikipeedia võlu ongi selle kompaktsus, mis määratleb tõepärasuse.

Kui te artiklite numbri kunstlikult suureks ajate, siis kust võetakse eesti keele kõnelejate hulgast vabatahtlik, teadmusjanuline, meelekindel, vaba entsüklopeedia nurgataguseid kui ka kodeerimist tundev silmamõõduga inimressurss, kes hiljem meeletutesse massidesse parandusi sisestama, sisu lisama ning seoseid tekitama hakkab? Kuigi hea taibuga kõnetajate arv langeb, nõutakse minimaalsete ressurside juures neilt siiski justkui välja maksimaalseid tulemusi? Tulge maa peale, pisikese satelliidi vennad, toetan agiilset ja vahetut arengut. Huvi ja tahe tekkib omast käest, mitte sotsiopaatsete “Kasud Sees” sõprade poolt peale surutuna. Loomulikkus kehtib ka päriselus.

Kordan üle, tänased väikesed vead võivad tulevikus tohututeks veamassideks osutuda. Kes neid hiljem pöörama hakkab? Seda teab kogenud kodeerija ja programmeerija, et vigasid sõelutakse välja infosüsteemi katsetamise alguses. Vaadake, kuidas need üksikud administraatorid, mõned kasutajad ja vähesed anonüümsed tegelased ennast salates tüpograafiaga maadlevad, tegu on ikkagi inimfaktoriga. Kui tahate püsivat arengut, peab infosüsteem tasakaalus ja korras olema, vaid sealt vahelt saavad nii-öelda uued võrsed välja kasvama hakata. 2020. aastal jõuab Vikipeedia ehk 225 000 peale, miljonist jauramata.

Areng on ka see kui üks samm edasi ja kaks tagasi, kolm edasi ja kuus tagasi, seitse edasi ja neliteist tagasi, jne — astutakse. Saate aru? Vikipeediat ja selle tuumikut parandatakse, vastavalt äranägemistele ja võimalustele. Areng võib iseendale peetuseks ja tähelepanu röövijaks saada, selle kese muutub seestudes üha raskemaks.

Milliste teemade arvelt peaks käesoleva kuupäeva seisuga paari aasta jooksul genereeritama 817 930 eestikeelset ja kvaliteetset artiklit? Kes seda peaks tegema, juba niigi läbikulutatud vikipedistid ja “sõbrad”? Iga artikliga jääb valik ju järjest vähemaks, neidki kirjutatakse tihti võõrkeelsete Wikipediate rangel eeskujul (võib-olla kohatult). Eesti keeltki ei viitsita kuigivõrd üldse uuendada, et meie kultuuriruumile hoomamatuid asjalugusid selgeks tegema hakata. Viimase 16 aasta jooksul on teadaolevas eesti keeles suudetud teemat arendada vaid 182 070 artikli all, sedagi koos sodi, prahi ja vahuga.

817 931 vs 182 070

Pean Miljon+ projekti absurdseks ehk kehtetuks, väheste orjanduseks, mitte paljude loovuseks. 80.235.30.93 17. oktoober 2018, kell 20:32 (EEST)[vasta]

Tõlkida ei tohi (Neptuuniumi sõnul on see leiutamine), oma peaga kirjutada ei tohi, maha kirjutada ei tohi; mõtelda ei tohi, uurida ei tohi, algatada ei tohi — vabandust, kes te olete ja mida te ootate, kuhu te jõuate, kas miljoniga plussi? Ei usu! Otsa lahti tegemise eest saab sõimata, mitte tänada. Ega vist, käärige siis edasi... 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 01:12 (EEST)[vasta]
Millel põhineb sinu arvamus miljon+ projekti alt tehtavast? Või kuidas oled sa nii kindel, et mida tegelikult sellega taodeldakse? Ja sa tead, et mis on seni saavutatud? Ma võiks igati õigustatult nõuda, et tee endale asi enne selgeks, kui siia lahmima tuled, aga sel oleks mõtet ainult siis, kui miljon+ ka tegelikult teemaks oleks. Sulle on see pigem lihtsalt hea asi, mida mõnitada, et nõuda eluõigust oma kaastööle. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 01:40 (EEST)[vasta]
Kus on avalik ja põhjalik teave esitatud või miks see ei ole kättesaadav? Milles seisneb kaasatus? Kuidas ma endale selle selgeks teen, et te jõuate 2020. aastaks, kuhu ja milleni; uue satelliidi lennutamiseni? Absurd! Näed, ma võtan arutlemise teemaks, tegin otsa lahti, sa sõimad mu kitsarinnaliselt läbi. Sa tead vägagi hästi, oled sinagi meelsasti kaasa aidanud, et mul ei ole enda kaastööle mitte-mingisugust õigust, see kõik on olnud soditav ja lammutatav.
Aga, mis projekt see Miljon+ siis on ikkagi? Käisid korraks varahommikul telekas ja näitasid kuidas kellegi kunstniku kohta lühireferaati (sic!, mille eest põhikoolis saaks hindeks 3) koostada ja mille infokillud üle interneti kokku pätsasid, nii aga... ...edasi?
Mõnitanud ja nõudnud? Otsustage siis ära, et kas Vikipeedias kirjutatakse referaate või artikleid! 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:20 (EEST)[vasta]
Ja no tõesti. Paluks mitte püüda salvestada kommentaare sõna-sõna haaval. Kui ühe korraga ei saa, siis ehk tasuks end enne kaineks magada. Ei ole ilus selline minu ad hominem, aga no veel jubedam on see viimaste muudatuste vandaliseerimine, mida sa siin niimoodi talitades teed. Oleks veel, et esimest korda Vikipeedias, aga sul on seda Vikipeedia kogemust päris hea hulk aastaid. Seda enam, et vikipedistidel on muud ka teha, kui pidevalt sinuga vaielda. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 01:40 (EEST)[vasta]
Ma toon probleeme välja. Tõesti ei tule ka sina karsklasele kaineks magamisest rääkima, nolk. Viimaste muudatuste vandaliseerimine, täpsusta?
Vabandust teiste ees, aga siin kirjutavadki inimesed inimestele. 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:20 (EEST)[vasta]
Eelkõige oleks vaja ikka aru saada, et millised on ootused entsüklopeedilisele sisule ja mis entsüklopeediasse ei sobi. Kui see on olemas, siis ei teki ka selliseid konflikte, mida sa oled tekitada suutnud. Ei tasu rünnata Vikipeedia tegijaid seepärast, et nemad siin korda püüavad hoida. Samuti ei aita sind kuidagi see, kui tahtlikult riidu kisud. Kui sa aga ise tekitad probleemset sisu ja norid tüli, siis ei tasu üllatuda, et sinu kaastöö ei ole teretulnud. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 01:40 (EEST)[vasta]
Palun andke siinkohal teada, et kus on Vikipeedia juhend selle kohta, et mida entsüklopeedias tõlgitakse, mida mitte ning kuidas üldse tõlgitakse? Ning millised eelised ja erandid kehtivad administraatori õigustega kasutajatele? 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:20 (EEST)[vasta]
Terminite tõlkimise kohta (pealkirjade kontekstis) võid lugeda siit: Vikipeedia:Artikli pealkiri. Adeliine 18. oktoober 2018, kell 10:26 (EEST)[vasta]
Näiteks mina ei pea Ameerika Ühendriikide hoonete ja eriti tänavate nimede tõlkimist kohaseks, see on absolutely silly. Kes ei tea, siis Singer Building on käändes Singer Buildingu-, mitte Singer Buildingi- (kentsakas oleks selle tõlkimine kui Singeri Hoone või veel eriti kui Laulja Hoone). Küll pean ma hoomatavuse seisukohast kohaseks otseseid tõlkeid tähestikest, mis ei ole ladina tähestikud (hiina, araabia, jne). Sel juhul tõlgitagu algupäraselt, mitte inglise keelest, see olgu vaid abiks. Samas leian, et geograafiliseid mõisteid saab tõlkida, kui need on loogiliselt eesti keeles tuletatavad. Miks ei või Atlantic Northeast olla Atlantiline kirre, kui tegu on otsetõlkega? Mis saab aga üldse asutuste nimetustega?
Vikipeedial peaks olema selge ja üldtunnustatud juhis. Muidu võetakse kuskilt artiklist vead üle ning hakatakse neid mujal massiivselt peegeldama. 2001:7D0:885A:FB80:955F:E506:F732:CF7 18. oktoober 2018, kell 17:01 (EEST)[vasta]
Nimes esineva sõna 'building' korrekte käänamine on siiski ka 'buildingi', aga vaata https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=389  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu18. oktoober 2018, kell 19:28 (EEST)[vasta]

„Tsitaatsõna tuleb eestikeelses tekstis kirjutada kursiivi ning käändelõpp lisada ülakoma abil: /building/’u (kaldkriipsud tähistavad siin meilivormis kursiivi). Kui tegu on nimega, siis Buildingu (ilma kursiivi ja ülakomata).“

Eesti Keele Instituut, 11. oktoober 2018.

Ära aja nimesid ja tsitaatsõnu sassi!

„Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita ega panda kursiivi, vaid kirjutatakse läbiva suurtähega nagu eesti nimesidki“

Nõus, et enamasti hoonete ja tänavate nimesid ei peaks tõlkima. Mõnel juhul on aga tavaks tõlkida, nt 5. avenüü. Praegu on sõna "tänav" tõlgitud nt Khayyāmi tänav, Estonská tänav, Tallinskaja tänav, mis samas tunduvad niimoodi loomulikud. Mitteladina tähestikust tuleb latiniseerida, mitte tõlkida, kui juba eestikeelset varianti ei ole. Otsetõlge on eesti keelde uue nime juurutamine, milleks Vikipeedia pole mõeldud. Nõus, et sellel teemal võiks juhend olla. Adeliine 18. oktoober 2018, kell 17:15 (EEST)[vasta]
Olen nõus, et selline juhis tuleks igati kasuks. Nõus isegi selles osas, et ilmselt pole hullu kui juurutatud tõlke puudumisel "South East England"-ist saab "Kagu-Inglismaa", kuid hakata nullist ise tõlkeid leiutama näiteks Great Plains-ile, Newcastle upon Tyne-ile või Four Corners-ile – no ei ole päris sama asi. Umbkaudse tõlke võib ehk n-ö "mitteametlikuna" lisada näiteks sulgudesse (vt nt Artists Rifles).- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. oktoober 2018, kell 18:24 (EEST)[vasta]
Kus on Vikipeedia To-Do List (vajalike toimingute nimekiri)? See, et probleemidega kohe ja kasvõi käesolevalgi aastal tegelema ei pea, ei tähenda, et neid sõelutuna kindlalt ülesse ei märgita.
Samuti peab Vikipeedial olema oma enda kohane eesti keele ortograafiat seletav kogumik. Te ei saa eeldada, et inimesed neid poodi ostma lähevad (saavad otsa) või internetti lammutama hakkavad. Olgem ausad — sajad tuhanded eestlased ja meie/nende/nonde head sõbradki ei tea Eesti Keele Instituudist või õigekeelsussõnaraamatutest, seletavast sõnaraamatust või sõnastikest erilist muhvigi.
80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 18:59 (EEST)[vasta]
Mida mõtled to-do listi all? Kas midagi sellist: Vikipeedia:Tegemist ootavad tööd? Adeliine 18. oktoober 2018, kell 19:11 (EEST)[vasta]
Tarvilike toimingute nimekiri, mis ei ole otseselt seotud artiklitega. See on selleks, et kui üks vastavaid teemasid/juhiseid ei ole võimeline arendama, siis saab seda teine edasi teha. Selleks ongi dokumentatsioon. Sinna võib kohe kanda: 1) Tõlkimise juhise, 2) Ortograafia juhise (Vikipeediale ja selle kokkulepetele kohane), ... 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 22:51 (EEST)[vasta]
Sinusugusega ei ole mõtet jaurata. Sa pm ei ole võimeline aru saama sellest, mida sulle räägitakse, sest sa lihtsalt ei taha aru saada. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 02:26 (EEST)[vasta]
Miljon- 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:30 (EEST)[vasta]
Teen teile ettepaneku lisada avalehe päisesse pöördvõrdeline arvesti, mis loendab 1000001-st puuduolevaid artikleid. Tean, et see on võimalik vastavaks kodeerida või programeerida, et inimestel oleks üldse eesmärk silme ees.
Käsilolevaid artikleid: 182 105
Puuduolevaid artikleid: 817 896
Kaastöölisi sel kuul: 597
Teemaportaalid
Miks käidi välja 2020. aasta — see on ju inimestega manipuleerimine, neile valetamine? Mõistan justkui, et paljude emake on Tartu Ülikool. Kõige lihtsaima tehte alusel, ilma seda väänamata, jõuab Vikipeedia miljoniga plussi 2091. aasta 21. mail 44 minutit pärast päikese tõusu Narvas. 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 22:41 (EEST)[vasta]
Kui kellelgi on vaja tõestada, et leidub inimesi, kes ei ole võimelised mõistma metafoore, siis võib siia linkida. Praktilises mõttes on miljon artiklit lähiaastatel teostatav üksnes automaatika abiga, nii nagu mitmes vikis ongi juba toodetud nt eluslooduse liikide artikleid masinloetava andmestiku alusel, aga see tekitaks ilmselt omajagu vastuseisu. Ent kui võtta seda ilusa metafoorina, siis on see hea eesmärk, mille poole optimistlikult püüelda ja praktiline saavutatatus ei olegi oluline. --Ehitaja (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 17:45 (EEST)[vasta]
Mis metafooridest Sa jahud, siin on konkreetselt tegu heausksete inimestega manipuleerimisega, valetades neile saavutamatute eesmärkide täitmisest?! Miks nad peaksid oma aega, vahendeid ja tervist kulutama olematu tulemuse saavutamise peale — mida nad vastu saavad? Kuidas saab Tartu Ülikool endale demagoogiat üldse lubada, ja kes vastutab? Mille eest te auhindu üksteisele jagate?
See on umbes sama, et 182 cm pikkuselt inimeselt oodatakse õuna alla toomist puuladvast, mis on hoomamatult 10 m kõrgusel. Talle andakse ülesandeks õun alla tuua 2 minuti jooksul, kuigi tõenäoliselt suudaks ta allatoomise välja nuputada tunni ja 13 minuti jooksul. Samuti ei seletata talle võimalikke abivahendeid, käsundatakse justkui vaid, et: “Kasva ISE”! Arusaamatuks jääb, et kas talle on näiteks batuudi kasutamine võimaldatud ja sellega kaasnev ohutus tagatud?
Ja nüüd tuleb Kruusamägi mulle kaineks magamisest rääkima, öeldes, et minu kaastöö ei pruugigi tegelikult ülse teretulnud olla. Kui kogu see jama on ilukirjanduslik suhtekorraldus (2020. aastal möödub siiski 100 aastat Tartu rahulepingust), siis mul ei olegi teiega enam midagi rääkida. Vastuoluline ja hülgav kollektiivsus. Häbi või asi! 2001:7D0:885A:FB80:8405:85F7:DCC8:EA1F 19. oktoober 2018, kell 21:04 (EEST)[vasta]
Miks sa siin niimoodi karjud? Kas sa tahad, et Vikipeedia saaks paremaks või mitte? Kui tahad, siis arutame rahulikult ja keskendume sellele, mida saab ära teha, selle asemel, et leida põhjendusi, miks midagi teha ei saa. Adeliine 19. oktoober 2018, kell 21:18 (EEST)[vasta]
Millisel määral ma karjun (et ISE suurte tähtedega kirjutasin)? Kui inimestelt midagi oodatakse, siis on neil õigus teada, et millega nad ennast seovad ja mida see kõik üldse kujutab. Inimestelt ei saa oodata, et nad päriselu kõrvalt ka kellegi Mania Grandiosa unelmaid hakkavad täitma.
Olen palju kordi Vikipeediat proovinud paremaks saada, mida on pidevalt tagasi lükatud.
Mina ei ole teile ühtegi põhjendust leidnud, et miks midagi teha ei saa. Pigem tean kindlalt, et siin saab väga palju ära teha ja korda saata ning palju huvitavamalt kui teistes Wikipediates. Aga, paljusid lihtsalt ei huvita. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 21:31 (EEST)[vasta]
Vikipeedia kaastöölised teevad kaastööd enda ja lugejate jaoks, mitte kellegi kolmanda eesmärkide täitmiseks. Projekti käigus tehakse koolitusi ja luuakse juhendmaterjale, et uued kaastöölised teaksid Vikipeediast rohkem. Mh seda, et nad ei tee kaastööd kellegi kindla isiku või rühma eesmärkide täitmiseks, vaid üldiseks hüvanguks. Adeliine 19. oktoober 2018, kell 21:49 (EEST)[vasta]
Mina jällegi leian, et ka meil tuleks analoogset lähenemist eluslooduse liikide puhul võimalikult ruttu rakendada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 19. oktoober 2018, kell 17:57 (EEST)[vasta]
Nüüd võib hakata lugema sekundeid, kuni tuleb esimene röögatus: "Ei, ennem surm!" --Ehitaja (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 18:21 (EEST)[vasta]
Nt rootsikeelses Vikipeedias on 3,7 miljonit artiklit. Kui me tekitame ainult 1/10 neist artiklitest automaatselt, mis neil seal automaatselt loodud on, siis on meil järgmise aasta lõpuks kaugelt üle poole miljoni artikli isegi olukorras, kus kaastööliste ega nende tehtava kaastöö arv ei kasva. Praktikas on aga tänane aktiivsete kaastööliste arv juba poole võrra suurem, kui see veel mõne aasta eest oli. Seega on kampaania selgelt mõju avaldanud.
See 2020 oli oluliselt varasem, kui see mida mina seal algselt välja pakkusin. Seega võin nõustuda sellega, et see on liigoptimistlik. Küll aga mitte sellega, et "see on inimestele valetamine" jms väited. Samuti oleks see eesmärk automaatse artikliloomega kergesti teostatav, aga meil lihtsalt ei ole vaja päris nii palju automaatselt genereeritud artikleid. Ivo (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 21:20 (EEST)[vasta]
Teen teile ettepaneku omal näppudel (naturaalselt) 200 000 peale jõuda ja siis miskit automaatikat katsetama hakata. Ma ei tea, et mida see endast kujutab. Aga, nägin umbes kuu tagasi, kuidas üks keel traavis nädala jooksul paarkümmend tuhat artiklit edasi. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 22:04 (EEST)[vasta]
Seda ma olengi nuputanud, et milline see rootsi haritlaskond peab küll olema, kes nii usinalt artikleid kirjutab. Arvasin, et seal on koolides õpilastele antud ülesandeks Wikipediat täiendada. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 22:08 (EEST)[vasta]
Nt rootsikeelses Vikipeedias on neid botiartikleid üle kolme miljoni (mis minu arvates on küll liiast, mis liiast). Siin on mõned näited, mida juhusliku artikli lingiga välja võtsin: Hålen, Jämtland, Porotrichodendron lindigii, Kōtal-e Zanah Khān, Cerro Roldans Bell, Hansenia. Kohati on asi küll natuke lappesse läinud. Nt sv:Desa Pasirtanjung (administrativ by i Indonesien, lat -6,34, long 107,21) jne. Seda enam oleks mõistlik piiri pidada ja genereerida ainult neid artikleid, mida muidu kaastöölised mingi hetk niikuinii looksid ja kus on olemas piisavalt kvaliteetne lähteandmestik. Aga nende samade artiklite käsitsi tegemine on paras kilplaste töö.
Kusjuures eestikeelne Vikipeedia on seni üks vähestest suurematest keeleversioonidest, mis ei ole automaatset artikliloomet kasutanud. Ivo (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 22:50 (EEST)[vasta]
Olge head, võtke palun arvesse, et ärge mitte kunagi hakake Vikipeediat promoma põhi- ja algkooli õpilaste seas. Las nemad arenevad, kuidas vaja — kutsuge seda lapsepõlveks või kuidas vaja. Kui ise leivad, koos sõpradega-vanematega-õpetajatega leivad, siis leiavad. Gümnaasiumiõpilased on võimelised oma valikuid juba väheke suunama, laiemat pilti haarama ja oma vaimset tervist hoidma. Laps ei pea kõike kohe ja peast teadma, siin on ka sellist teksti, mis mujal oleks kohatu või isegi lubamatu. Vikipeedias on palju asjatundmatuid vigasid ja võltsinformatsiooni, ja laps ei pea läbi moonutuste kasvama või vastavalt oma enda maailmapilti kokku hakkama panema. Võtke arvesse... 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 23:01 (EEST)[vasta]
Sest, olgem ausad, Vikipeedia tõmbab isegi kogenud kasutajatel nii-öelda ajud krussi. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 23:37 (EEST)[vasta]
Põhikooli lõpuklassidele oleme küll lähenenud, algkoolile vist mitte eriti. Promomine pole päris õige sõna. Ikka selgitamine, mis puhul ja milleks ja kuidas kasutada, mitte et ärgu jumala eest kasutagu. Sest kasutavad niikuinii. Õpetajad-vanemad ei tea ka tihti Vikipeediast täit tõde, vikipedistidena peame ikka ise ringi käima ja rääkima. Adeliine 19. oktoober 2018, kell 23:57 (EEST)[vasta]
Pidasin silmas kaastöö peale surumist või nendelt selle ootamist. Tunnistagem, et Vikipeedia kirjutamine on suhteliselt autistlik ja introvertne teguviis. Laps ei pea sellesse kinnistuma. Mõelge, kui laps tahab endast niigi parimat anda (isegi Nublust kirjutades) ja sellest räigelt nii-öelda kustutuskummiga üle käiakse ja sinna otsa veel sõimatakse (nagu Oop ühe arvatava neiu puhul tegi). Noor kirjutab enda vahetust maailmast, ta ei hooma kuristiku äärelt teadmuse sügavustest erilist muhvigi. 80.235.30.93 20. oktoober 2018, kell 00:19 (EEST)[vasta]
Sõimamise osas nõus. Tolle artikliga võrreldes on siia ikka märkimisväärselt nõmedamaid asju kirjutatud ja selline reaktsioon oli pehmelt öeldes kummaline. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 20. oktoober 2018, kell 00:28 (EEST)[vasta]
Jaa, loomulikult, põhikooliõpilaselt ei saa nõuda Vikipeediale piisavat artikliloome taset. Aga kui nende seas on helgeid päid, kes küünivad tõesti juba keskkooli või üliõpilaste tasemele ja soovivad sellist hobi pidada, siis miks mitte. Kui me mõne selliseni jõuame, võib-olla on sellest ikkagi rohkem tulu kui tüli. Toetada ja tagasisidet anda tuleb ka targalt, jah. Aga enda vahetust maailmast kirjutajaid on ka täis kasvanute seas... Adeliine 20. oktoober 2018, kell 00:41 (EEST)[vasta]
Arvasin tõsimeeli, et rootsi Wikipedia kirjutamine oli massiliselt kooliõpilaste kanda jäetud. Sellel ei olnud muud seletust. Ma ei tea automatiseerimisest tuhkagi, aga see seletab tšetšeeni Википеди paarikümne tuhande artikli lisandumist ühe nädala jooksul. Saan ma õigesti aru, et automatiseeritud robotkirjutamine ongi Miljon+ müsteeriumi võti? 80.235.30.93 20. oktoober 2018, kell 01:07 (EEST)[vasta]
Automaatne artikliloome on täpselt see viis, kuidas me saame oma eluaja jooksul siin miljoni artiklini jõuda (s.t. ei pea ootama selle saavutamist aastal 2090). Kui rääkida aga kampaania eesmärgist, siis selleks on laiendada nende inimeste ringi, kes teavad kuidas Vikipeedia toimib ja saada rohkem kaastöölisi ning ühtlasi tõsta seeläbi Vikipeedia kvaliteeti. Kuna nn tavainimene vaatab esimese asjaga artiklite arvu, siis lihtsalt seepärast tuleks ka selles osas midagi ette võtta. Ühtlasi võiks see "suure eesmärgi pakkumine" näidata, et eestikeelne Vikipeedia ei pea olema mingi väike ja tähtsusetu jublakas ingliskeelse kõrval. Muuhulgas on nõnda kampaania tulemusel muutunud palju tõelähedasemaks keskmise eestlase oletus selle kohta, et palju on eestikeelses Vikipeedias artikleid.
Mina isiklikult ei pea realistlikuks, et allapoole ülikooli taset oleks mõistlik inimesi vikiartikleid kirjutama panna. Leidub küll küllaga neidki õpilasi, kes sellega edukalt toime tuleksid ja seda nautida võiksid, aga kohe kindlasti ei tohi seda lasta kõigil kohustuslikus korras teha. Nõnda on ka Vikipeedia tutvustamine seni olnud eelkõige suunatud üliõpilastele. Ivo (arutelu) 20. oktoober 2018, kell 02:44 (EEST)[vasta]
Mis fetish teil see inimeste kirjutama panemisega on? 2001:7D0:885A:FB80:E4FC:A36D:708C:B731 20. oktoober 2018, kell 05:51 (EEST)[vasta]
Mis fetiš on mõnel inimesel naiste sünnitama panemisega? See on lihtsalt väljend, ei midagi vägivaldset. Adeliine 20. oktoober 2018, kell 11:07 (EEST)[vasta]
Rahu, ainult rahu. Üks provotseerib, teised lähevad provokatsioonidega kaasa. Säilitage külma närvi ja lubage anonüümikul rahu meeles auru välja lasta.--VillaK (arutelu) 20. oktoober 2018, kell 18:17 (EEST)[vasta]
Millistes kategooriates automatiseeritud robotkirjutamist saab rakendada? Hetkel saan aru, et need on geograafia ja bioloogia. 2001:7D0:885A:FB80:CCA1:D3C2:4F80:C255 21. oktoober 2018, kell 00:23 (EEST)[vasta]
Täpsustan, et kui te inimestelt kaasatust ootate, siis nad tahavad ilmtingimata vastu usaldust (ka anonüümsetena) ning ülevaadet sellest, et mis on toimumas. Keegi ei pühenda ennast eriliselt teadmatusse. Tean, et kogenud kasutaja isegi kerge märkus või parandus, võib tuju aastateks nullida. Seega, head tahet ei tohi vägistada, rõvedustest keeldumine on samas samuti inimlik. Ehk on aeg Miljon+ veebilehte ümber kirjutama hakata. Paljud saaksid teid toetada, aga nad ei ole sellest teadlikud, samuti ei pruugi ka nende võimed olla hinnatud — mõtestamata ressurss. Ikka ISE, ikka ISE, ikka ISE. Olen kindel, et te hakkate peagi Vikipeedia olemust (AHHAA, EHHEE, IHHII, OHHOO, UHHUU, ÕHHÕÕ, ÄHHÄÄ, ÖHHÖÖ, ÜHHÜÜ) ümber hindama, ja olgu see seletav, huvitav ning sisukas! Aga, vabasid käsi ei tohi siduda, neil on enda toimetused... 2001:7D0:885A:FB80:CCA1:D3C2:4F80:C255 21. oktoober 2018, kell 00:23 (EEST)[vasta]
Olgu, ma ei võta enam sõna (loodetavasti mitmeid kuid). 80.235.30.93 21. oktoober 2018, kell 02:03 (EEST)[vasta]

Puuduv mall

Puudub Mall:Riik/Venemaa SFNV/lipp. Oleks vaja näiteks artikli Balti laevastik infokastis. Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik (Venemaa SFNV, ka Vene SFNV) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 (mitte segi ajada Vene NFSV-ga!). Ursus scribens (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 10:37 (EEST)[vasta]

Kui sa tunned, et neid malle on juurde vaja, siis sa saad ju need ka ise luua. Mallid on põhimõtteliselt täiesti sarnane vikitekst nagu artiklid.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu18. oktoober 2018, kell 12:12 (EEST)[vasta]

Vikipeedia omistab mulle muudatusi, mida mina pole teinud

Tegin artiklis Ogapõskne vähk täna, 25. oktoobril 2018, kell 20:07 paar muudatust: "veekogude" (kuna ohustatud ei ole ainult üks veekogu), "elupaikade" (kuna ohustatud ei ole ainult üks elupaik), "toodi" (lähtuvalt meie asukohast Euroopas) ja viisin ühe lause võrra ettepoole lause "Lisaks hävivad ogapõsksed vähid võõrliikide sissetoomise ning laia leviku tõttu" (et tekst ladusam oleks). Ometi näitab Vikipeedia ajalugu, nagu oleks ma mudinud ära hulga sise ja välislinke, millega ma paraku ei ole tegelenud. Miks nii? --80.235.107.168 25. oktoober 2018, kell 20:44 (EEST)[vasta]

Võib-olla alustasid redigeerimist vanema redaktsiooni pealt. Sel juhul näitab ka hoiatust: "Ettevaatust: Redigeerid praegu selle lehekülje vana redaktsiooni. Kui selle salvestad, lähevad kõik vahepealsed muudatused kaduma." --Pelmeen10 (arutelu) 25. oktoober 2018, kell 23:37 (EEST)[vasta]
Võibolla tõesti! Tänan selgitava vihje eest! Mul oli see leht tõesti mitmes tääbis lahti ja ühes võis see olla selle seisuga, mis oli ootamatult minule omistatud muudatuste eelne. Ju ma tääbide vahel klõpsates sattusin kogemata vana seisuga tääbile ja tegin oma parandused ekslikult seal. --80.235.107.168 26. oktoober 2018, kell 19:17 (EEST)[vasta]

Logod Vikipeedias

Arutelu algas siin
Kaubamärgiseadus § 14.

Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes, käsiraamatutes, õpikutes, erialakirjanduses või muudes publikatsioonides, sealhulgas elektroonilistes, peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgiomaniku nõudel oleks kaubamärgi juures hoiatustähis. Kui publikatsioon on juba avaldatud, võib kaubamärgiomanik nõuda hoiatustähise kasutamist järgmises väljaandes.
Kas sellest võib välja lugeda, et koos hoiatustähisega võib logosid Vikipeediasse laadida? Mina ei loe välja, et see keelatud oleks. Ühesõnaga kui logo on Vikipeedias (ilma hoiatustähiseta) avaldatud, võib kaubamärgi omanik küsida hoiatustähist. Seega on ju logode kustutamine üle pingutatud. Kas on vaja küsida juriidilist abi, või keegi reaalselt oskab öelda kuidas peaks käituma? (PS: paluks mitte varasematele aruteludele linkida, kui seal nö absoluutset tõde selgunud pole) --Pelmeen10 (arutelu) 28. oktoober 2018, kell 20:34 (EET)[vasta]
Tasub meeles pidada ka järgnevat Commons:Threshold of originality. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 28. oktoober 2018, kell 21:20 (EET)[vasta]
Traditsiooniliselt on Vikipeedia seisukohalt esmatähtsaks peetud asjaolu, et suur(em) osa kaubamärke on ka autoriõiguse mõistes teosed ning kui neid pole just otseselt litsentsi alusel või seadusega vabaks antud, ei ole meil õigust neid Vikipeedias kohustuslike vabakasutuslitsentside all avaldada, võimaldades lugejatel kaubamärgipiltide edasist kasutamist. Just selles punktis on ka originaalsus oluline: kui kaubamärgi väljanägemine on triviaalne, saab väita, et see pole teos ja autoriõigus seda ei kaitse (ehkki see pole väga hea kriteerium, sest eri riikides tõlgendatakse originaalsusnõuet üpris erinevalt). Kaubamärkide kaitse kaubamärkidena on teine teema ning tavaliselt meil sellele eriti tähelepanu pööratud pole, sest autoriõiguslikud piirangud on laiemad ja üldjuhul ei peeta avaldamist teatmeteoses kaubamärgi kaitse sisuliseks rikkumiseks (kaubamärgid kaitstakse konkreetsete klasside piires, mis enamasti ei ole entsüklopeediad). Ma ei tea ühtki juhtumit, mil Eestis oleks keegi tulnud oma kaubamärgi juurde hoiatustähist nõudma - kuid vastu võib muidugi väita, et ei ole tuldud, sest autoriõiguse tõttu meil kaubamärke praktiliselt polegi. Inglise vikis on leitud, et kaubamärke saab näidata USA seadustes määratletud nn õigustatud kasutuse alusel (ehkki see ei kehti enamikus muust maailmast, kus inglise vikit loetakse), aga Euroopa autoriõiguses niisugust imelooma pole ja meie sellele toetuda ei saa. --Ehitaja (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 01:23 (EET)[vasta]
(1) Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele:
1) mille autoriks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik;
2) mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigi territooriumil või mis on avaldamata, kuid asuvad Eesti Vabariigi territooriumil, sõltumata teoste looja kodakondsusest või alalisest elukohast;
3) mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule.
(2) Teostele, mis on esmakordselt avalikustatud välisriigis või mis on avalikustamata, kuid asuvad välisriigi territooriumil ja mille autoriks on isik, kelle alaline elukoht või asukoht on välisriigi territooriumil, ning millele ei laiene käesoleva paragrahvi 1. lõike punkt 3, kohaldatakse käesolevat seadust ainult juhul, kui see riik garanteerib samasuguse kaitse Eesti Vabariigi autorite teostele ja teostele, mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigis.
Tekkis küsimus, kas on selliseid riike, kes ei garanteeri Eesti autorite ja teoste kaitset? --Pelmeen10 (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 06:16 (EET)[vasta]
Jah, seda ei tee ametlikult Myanmar, Laos, Kambodža, Paapua Uus-Ginea, Sierra Leone, Uganda, Mosambiik, Iraan, Iraak, Araabia Ühendemiraadid, Etioopia, Kuveit, Eritrea, Somaalimaa, Afganistan ja Turkmenistan. Mitteametlikult võib riike, millel Eesti autorite teoste kaitsest sooja ega külma pole, olla teisigi (selles on tihti süüdistatud näiteks Hiinat), aga ametlikult nad seda teevad. - Melilac (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 09:16 (EET)[vasta]
Oih, Taiwan ja Sao Tome ja Principe jäid nimekirjast ennist välja. - Melilac (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 09:20 (EET)[vasta]
Aga see kõik ei tähenda muidugi seda, et sealsete autorite õiguste kaitsmine vikipeedias poleks moraalses mõttes viisakas. - Melilac (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 09:22 (EET)[vasta]

Vanad anonüümsed Eesti lehepildid Vikipeedias

(Hoiatus: järgnev jutt on keeruline ja paneb normaalsetel inimestel pea valutama. Lugege omal riisikol.) Hiljuti tekkis pisike ja üsna spetsiifiline autoriõiguslik probleem. Nimelt ütleb Eesti autoriõiguse seadus: "§ 40. Autoriõiguse kehtivus anonüümselt või pseudonüümi all avalikustatud teosele. Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid." Niisiis on teos, mis avaldati anonüümselt või pseudonüümselt enam kui 70 aastat tagasi (tehniliselt võttes 71, sest iga aasta teosed vabanevad järgmise aasta 1. jaanuaril) ja mille autor on tänini teadmata, Eesti seaduste järgi vaba ja selle võib Vikipeediasse üles laadida. Nende hulka võib kanda näiteks perioodilistes väljaannetes avaldatud tekstid ja fotod. (Muide: kui teos loodi tööülesannete täitmise korras, kehtib selle autoriõiguse samamoodi 70 aastat avalikustamisest, aga § 41 alusel, nii et praktilist vahet pole.) Konks peitub aga selles, et 1994. aastal sõlmitud Marrakeši kaubandusleping rakendati USAs nii (en:Uruguay Round Agreements Act), et hulga väljaspool USAd loodud teoste autoriõigus taastati ja, kui pikk ja segane jutt kokku võtta, nõuab Commons, et välismaine sisu pärineks ajast enne 1923. aastat. Meile siin Eestis on 1923-1947 loodud sisu kultuurilooliselt jube oluline, aga selle Commonsisse laadimine on praktiliselt välistatud. Ei saa isegi otseselt väita, et tegu oleks "mittevaba sisuga", kuna Eesti ja Euroopa Liidu reeglite järgi on tegu täiesti vaba materjaliga, piiratud on selle kasutus vaid USAs. Siit tuleneb praktiline küsimus: ehk oleks mõistlik teema kuskil eraldi lehel kenasti lahti kirjutada ja teha hääletus, mis kehtestaks teise kohaliku erandi panoraamivabaduse kõrvale? Erandit tuleks kasutada muidugi ettevaatlikult, et tegelikult tuntud autori teost kiirustades anonüümseks ei loetaks, ning Commonsisse laadimise välistamiseks tuleks teha analoogne mall olemasolevale mallile KunstiteoseFoto. Aga Eesti ajaloole mõeldes võiks praktiline kasu artiklite illustreerimisel olla siiski suur. Miinuspoolelt: mõnel inimesel käiks ettevaatus teoste anonüümseks kuulutamisega kahtlemata üle jõu, nii et selle malliga teoseid tasuks hoolikalt kontrollida ja uute lisandumise üle arvet pidada. Arvamusi? --Ehitaja (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 02:09 (EET)[vasta]

Poolt. Andres (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 08:24 (EET)[vasta]
Poolt. Adeliine 29. oktoober 2018, kell 10:19 (EET)[vasta]
Poolt. --Juhan121 (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 10:27 (EET)[vasta]
Poolt - Melilac (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 16:59 (EET)[vasta]

Minu arusaamise järgi päris nii see ei ole: see ei puuduta teoseid, mis on avaldatud Eestis anonüümselt aastatel 1923–1945 ning teoste puhul, mida see puudutab, pole oluline, mis põhjusel on autoriõiguse kehtivus lõppenud. Ma selgitasin mõne aasta eest lühidalt, kuidas mina asjast aru saan: Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 23#URAA (samas viide inglise viki pikemale lektüürile).

Teiseks, ma avaldasin varasemas kommentaaris küll lootust, et teosed, mida see puudutab, sobiks erandi alusel eesti Vikipeediasse laadimiseks, aga nüüd ma olen üsna kindel, et üldjuhul see nii ei ole. Nimelt peab teose kasutus olema kooskõlas ka Ühendriikide seadusega, millest tulenevalt pole need teosed vabad. Seda tulenevalt Wikimedia üldistest litsentsipõhimõtetest ning sama asi on üle korratud ka Wikimedia URAA-teemalises seisukohas. Pikne 29. oktoober 2018, kell 11:00 (EET)[vasta]

ainus lahendus on see, et Wikimedia Eesti kogub sihipäraselt raha ja hakkab pidama oma serverit, mis on füüsiliselt ja õiguslikult EV õigusruumis ning laeb vajalikud pildid sinna, sest EU ja USA erinevused EV seadustest jäävad :) suwa 29. oktoober 2018, kell 11:36 (EET)[vasta]
Eri vikides on kogukonnad võtnud vastu mitmesuguseid kohalikke erandeid. Osa neist on USA seadustes kaetud spetsiifiliste klauslitega, osa aga tugineb USA poolel õigustatud kasutusele. Põhimõtteliselt võiks kogukond kinnitada erandi tingimusel, et erandi rakendus peab jääma õigustatud kasutuse piiresse, nii nagu seda mõistetakse USAs (nt isikuartikli illustreerimiseks üks foto on lubatav, viis ei ole). Tõsi, see reegel jääb meile siin üsna ähmaseks, aga ega ta ameeriklaste jaoks palju selgem ole. Autoriõiguse juristid nendivad sageli, et õigustatud kasutus ulatub üksnes niikaugele, kuni keegi on valmis kohtukulusid kandma. Nii et teatud piirides oleks selline erand siiski praktiliselt rakendatav, terve mõistuse ja mõningase ettevaatuse abiga. Iseküsimus on, kas me usume, et Vikipeedia kasutajail jätkub tervet mõistust. --Ehitaja (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 16:36 (EET)[vasta]
Arvestades seda, et enamikel kasutajatest puuduvad reaalselt võimalusedki taoliste fotodega tegelemiseks usun ma, et antud küsimuse puhul ei tohiks probleemi tekkida. - Melilac (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 16:59 (EET)[vasta]
Sellistes fotodes pole midagi ebatavalist. Siinse teemapüstituse ajendas üsna rutiinne soov isikuartiklisse pilt lisada. Ainus seni leitud pilt A. F. Tombach-Kaljuvallast on artiklis ja väga võimalik, et kustutatakse varsti Commonsist maha - ülaltoodud põhjustel. Pseudacorus (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 17:56 (EET)[vasta]
Kui see pilt on avaldatud anonüümselt, siis selle autoriõiguse kehtivus ei pikenenud URAA tõttu, kuna 1. jaanuaril 1996 kehtis autoriõigus Eestis 50 aastat pärast teose avaldamist (s.t autoriõiguse kehtivus oli selleks ajaks juba lõppenud). Panen selle pildi juurde sobivama märgise. Pikne 29. oktoober 2018, kell 18:28 (EET)[vasta]
Paistab, et see pilt siiski pole anonüümne. Fotises on autoriks märgitud J. Rambach, kes on arvatavasti Johannes Rambach, kelle autoriõiguse kehtivus on lõppenud nii Eestis kui ka Ühendriikides. Pikne 30. oktoober 2018, kell 17:57 (EET)[vasta]
Põhimõtteliselt puutub selle probleemiga kokku peaaegu igaüks, kes otsib võimalust illustreerida Eesti sõjaeelse iseseisvusaja (või ka sõjaaja) teemalisi artikleid. Eesti seaduste järgi oleks justkui okei, aga kasutada ikka ei saa. Ma pole päris kindel, et ameeriklaste silmis märgisevahetus üksi olukorra sisuliselt lahendab, kuna siinne pikenemine ja sealne lepingu tõlgendus ei pruugi olla üksüheses vastavuses. (Praegu pole mul mahti URAA nüanssidesse väga põhjalikult süveneda.) Kui see olukorra lahendab, siis pole muidugi kohalikku erandit vajagi, piisab pelgalt kohasemast märgisest, mille kohta võiks siinseid kasutajaid vaid teavitada. --Ehitaja (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 00:26 (EET)[vasta]
Jah, paistab et jaapani Vikipeedias on URAA-ga seoses selline erand. Aga nagu öeldud, URAA tõttu pikendatud taastatud autoriõiguse kehtivusega teoste suhtes üldjuhul erandit kohaldada ikkagi ei saaks. Saaks kohaldada ainult siis, kui see on tõesti motiveeritud. Näiteks ajalehetekstide avaldamine selle erandi alusel oleks siin kohane väga harva, kui üldse kunagi, kuna tekstidele on artikli sisus harilikult piisav viidata ja kui mõne lause täpne sõnastus on oluline, siis seda on piisav tsiteerida. Kuna tegu on vanade piltidega, siis on ka portreede puhul sageli võimalik, et leidub mõni mõned aastad vanem pilt samast isikust, mis mittevaba pilti vabalt asendada võiks. Muude vanemate piltide puhul, mida tavapärasemalt üles on laaditud, nagu näiteks linnavaated, poleks ilmselt ka sageli arusaadav, miks konkreetse teksti juures peaks olema just sellise vanusega pilt või miks just selle autori pilt. Siis, see erand puudutaks seni vaid neid Eesti päritolu teoseid, mille autoriõiguse kehtivus on lõppenud eelmisel ja sel aastal.
Nii et sellisest erandist oleks arvatavasti rohkem segadust kui tulu. Kasutuse motiveeritust, nii kooskõlas seadusega kui ka Wikimedia litsentsipõhimõtetega tuleks hinnata tõesti eraldi iga kasutuse puhul. Kogemuse põhjal ütleks ma, et see erand poleks praktiliselt rakendatav just sellepärast, et ettevaatusest ei taheta siin seoses autoriõigusega harilikult midagi kuulda, hea kui õnnesub teha nii, et poleks otsest vastuolu autoriõigusega.
Kui hääletada, siis ma soovitan hääletada läbimõeldud lahenduse üle. Mitte ideekavatsuse üle. Muidu jääb asi poolikuks, nii nagu on juhtunud arhitekuuriteoste kujutistega, mille kasutust peaks Wikimedia litsentsipõhimõtete järgi piirama konkreetsed kriteeriumid, mida meil jätkuvalt pole. Arvatavasti tuleks siis üle võtta inglise viki mittevaba sisu kriteeriumid (ja seonduv atribuutika) selle klausliga, et neid kohaldatakse teostele, mille autoriõiguse kehtivus on Eestis lõppenud (ja küllap ka senistele arhitektuuriteoste kujutistele). Pikne 29. oktoober 2018, kell 18:28 (EET)[vasta]
Nagu eespoolt näha, oligi siinne küsimus selle järele, kas üldse tasuks probleemile lahendust otsida. Eespool kirjutatust jääb mulje, justkui lahendaks kogu probleemi pelgalt märgisevahetus, kuna URAA pikendus Eesti kohta ei käi ja kogu lugu. Kui nii ka päriselt on, siis on see muidugi eesti Vikipeediale väga kasulik, anonüümsete fotod sõjaeelsest Eestist on meie jaoks korralik aardelaegas. Ma tahaksin ses lahenduses ainult kindel olla - tundub liiga ilus, et reservatsioonideta uskuda. --Ehitaja (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 00:26 (EET)[vasta]
Lisan selle alajaotuse esimese postituse juurde, et pildid, mis näivad anonüümsed, s.t mille juures pole autori nime, võivad käia "Autoriõiguse seaduse" § 12 lg 1 p 2 alla: autor otsustab, et teos avaldatakse ilma tema nimeta. Anonüümseks tunnistamiseks on vaja läbida pikk tee, et jõuda orbteoseni, mis oli varem kirjas umbes § 85 ja edasi, aga on praegu vist mingis eraldi aktis - igatahes olen seda seaduseelnõud näinud. Nii et vist ei ole muud võimalust, kui oodata 70 aastat. Ssgreporter (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 00:39 (EET)[vasta]
Tegelikult on orbteoseks tunnistamine ja anonüümsus kaks eri asja. Orbteos on kaitstud autoriõigusega teos, mille autoriõiguse omanikku pole Rahvusvaraamatukogul hoolsa otsinguga leida õnnestunud; autor võib täiesti teada olla, lihtsalt kadunud või surnud ja pärijad teadmata, või pärijad surnud ja nende pärijad teadmata. (Orbteoste kohta käib AÕS ptk 4, § 272 kuni § 278.) Anonüümselt avaldatud teost, mille avaldamisest on möödas 70 aastat, autoriõigus ei kaitse. Jah, autoril on õigus avaldada teos anonüümselt. Aga kuni ta ei ole oma teose autorsust avaldanud (algses avaldamiskohas või mujal avalikkuse ees), siis kehtib selle kohta § 272 "Orbteos" lõige 6: "Anonüümselt või pseudonüümi all loodud teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 29 2. ja 3. lõiget ning § 621 3. lõiget." § 29 2. 3. lõike kohaselt "Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik." Ja § 40 määrab õiguste kehtivusaja: "Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid." Seega: 1) autoril on õigus avaldada teos anonüümselt, see on tema vaba valik ja siis tuleneb kõik järgnev (70 aasta lugemine avaldamisest, mitte tema surmast); 2) kui 70 aasta jooksul pole autorsus avalikuks saanud, siis on teos vaba ja hilisemat ümbermõtlemist eriti pikaealistele pole ette nähtud; 3) anonüümsete teoste puhul ei ole tuvastamiseks kehtestatud samasugust hoolika otsingu kohustust nagu orbteoste puhul; ei ole ka samasuguseid kasutuspiiranguid (mis muudavad orbteoste tuvastamise sisuliselt mõttetuks, sest keegi teine peale avaliku sektori mäluasutuste neid ikka kasutada ei saa ja noil on õigus oma kogusid tutvustada niikuinii). --Ehitaja (arutelu) 31. oktoober 2018, kell 00:09 (EET)[vasta]
URAA pikendus käib küll Eesti teoste kohta, aga kaugeltki mitte sellisel määral nagu siin teemapüstituses väidetud. Siin pole selgitatud, millest kahtlus, et see võiks käia Eestis enne sõda avaldatud anonüümsete teoste kohta. Veelkord, keda asi rohkem huvitab ja kes tahab asjast lihtsa vaevaga sotti saada, siis soovitan lugeda siit: en:Wikipedia:Non-U.S. copyrights#Restored copyrights. Pikne 30. oktoober 2018, kell 09:50 (EET)[vasta]
Tõlgin ühe lause sealselt lehelt:
If the work was in the public domain in the source country "through expiration of term of protection" on the URAA date (January 1, 1996 in most cases) the U.S. copyright is not restored. Kui teos oli URAA kuupäeval (01.01.1996) päritoluriigis avalikus omandis autorikaitse kehtivuse perioodi lõppemise tõttu, siis USA-s selle teose autorikaitset ei taastatud.
Ehk siis 1.01.1996 kehtis Eestis autorikaitse periood 50 aastat (autori surmast või anonüümse teose avaldamisest) ja seega enne 1946 loodud anonüümsed teosed olid sellel päeval avalikus omandis nii Eestis kui ka USA-s. Eestis perioodi pikendamine 70 aastale teeb praeguse seisuga suht sama välja, sest praeguseks on enne 1946. aastat loodud teoste jaoks ka 70 aastat möödas. Kas saan õigesti aru? Adeliine 30. oktoober 2018, kell 10:37 (EET)[vasta]
Ma ei tea, kas ma saan õigesti aru, mida eelviimase lausega silmas pead. Üldjoontes jah, need teosed, mille autori surmast või mille anonüümselt avaldamisest oli 1996. aastal möödunud 50 aastat, on nüüdseks möödunud ka 70 aastat.
Ma vist tekitasin segadust, kui rääkisin autoriõiguse kehtivuse pikendamisest. Täpsemalt, URAA tõttu taastati 1996. aastal mõnede teoste autoriõiguse kaitse USA-s sedasi, et see kehtib seal kauem kui Eestis (95 aastat pärast avaldamist). Aastast 2000 alates kehtib autoriõigus Eestis 50 aasta asemel 70 aastat, aga see ei puutu USA-s õiguste taastamise juures tagantjärele enam asjasse. Pikne 30. oktoober 2018, kell 15:16 (EET)[vasta]
Seega tegelik probleem on hoopis teostega, mis 1996. aastal veel ei olnud Eestis avalikku omandisse jõudnud ja millele seati USAs 95-aastane autorikaitse? See tähendab siis seda, et 1947 Eestis anonüümselt avaldatud teos on Eestis nüüd juba avalikus omandis, aga USA-s mitte kuni aastani 2043? Adeliine 30. oktoober 2018, kell 15:52 (EET)[vasta]
Jah. Pikne 30. oktoober 2018, kell 16:18 (EET)[vasta]
No kuna wikipedia on rahvusvaheline, siis pole neid vaja puutuda, see tagab ka lisakaitse kuritarvituste eest (saab ju taolisi fotosid laadida üles ka eesti wikipediasse ilma commonsi vahenduseta ja hiljem ka commonsisse lisada). Commonsi erand peaks siis kehtima anonüümsete teoste jaoks, mis on avaldatud enne aastat 1946.- Melilac (arutelu) 31. oktoober 2018, kell 10:27 (EET)[vasta]
Üldiselt tasuks vaadata üle Commonsi litsentsimärgised - nende kirjeldused ei ole Eesti kontekstis kasutamiseks alati väga selged - ja teha Eesti kontekstis kasutamist kommenteeriv vaheleht. Olen täiesti kindel, et keskmise tavakasutaja jaoks on nende valik märksa segasem kui meile. --Ehitaja (arutelu) 1. november 2018, kell 13:19 (EET)[vasta]
Ei. USA-s ja mujal maailmas (v.a. paar riiki) kehtib lühema kestvusaja reegel: Kui teos läks Eestis avalikku omandisse 70+1 aastat tagasi, siis teos on ka USA-s avalikus omandis. 95 aastat (kas avaldamisest või autori surmast) kehtib vaid USA-s avaldatud teoste kohta. -Mardus /arutelu 9. november 2018, kell 14:18 (EET)[vasta]
Sa ajad midagi sassi. USA-s kehtib küll välismaal avaldatud teatud teoste suhtes tähtaeg 95 avaldamisest (mitte autori surmast, vt siit tabelist). Jutt oli sellest, et see tähtaeg ei kehti siis, kui 1. jaanuaril 1996 oli autoriõiguse kehtivus teose päritoluriigis lõppenud. Artikkel, millele viitad, ütleb et lühem tähtaeg kehtib USA-s ainult neile samadele teostele, mille autoriõiguse kaitset ei taastatud 1. jaanuaril 1996, ning muul juhul USA-s lühema tähtaja reeglit vastupidi pole. Pikne 9. november 2018, kell 15:49 (EET)[vasta]
Muide, sellest ma nüüd ikkagi aru ei saanud, et kui konkreetse foto autorit poleks leitud (nähtavasti mõne Rahvusarhiivi kirje juures on oletatav autor mainitud ja mõne juures pole - ja teadmata jääb, millel anonüümse arhiivitöötaja oletus algselt põhines), siis milline oleks ikkagi pidanud olema see sobivam märgis, millest Pikne eespool kõmises? ("Panen selle pildi juurde sobivama märgise.") Oleks väga praktiline teada, kas selliste fotode küsimuse saab pelgalt märgisega lahendada või ei saa. --Ehitaja (arutelu) 6. november 2018, kell 17:48 (EET)[vasta]
Sobivam märgis, mille lisasin, on c:Template:PD-1996. Lisasin selle eeldusel, et teos avaldati anonüümselt aastal 1934. Sama märgis sobib ka siis, kui autor pole anonüümne ja suri aastal 1936. Mõlemal juhul oli 1. jaanuaril 1996 teose päritoluriigis (Eestis) autoriõiguse kehtivus lõppenud. See märgis näitab, miks on teos Ühendriikides avalikus omandis. Eraldi tuleb näidata, miks on päritoluriigis teose autoriõiguse kehtivus lõppenud. Selleks on siis kas c:Template:PD-old-70 (autor teada) või c:Template:PD-anon-70-EU (avaldatud anonüümselt). Kui tarvis on märgiseid PD-1996 ja PD-old-70, siis nende asemel saab kasutada ka märgist c:Template:PD-old-70-1996. Pikne 6. november 2018, kell 18:24 (EET)[vasta]

"Isa, anna neile andeks, nad ei tea, mida nad teevad" (Luuka 23:34)

Pildil on äikesetorm ehk pikne, aga kindlasti mitte londiste ehk õige nimega vants. Üldsegi on tegemist originaaluurimusega, sest pildistatut ei ole läbi vaadanud eel- ja järelretsenseeritav (teadus)ajakiri, millele saaks viidata. Elevandi kõrval peaksid ilmselt seisma ka noodsamad retsensendid koos pildistatava ladinakeelse nimetusega. Retsensendid peaksid käes hoidma ka oma isikut tõendavat dokumenti, et mingit pettust asjas poleks.

Kunagi sel suvel palusin mulle tuttaval inimesel laadida Vikipeediasse üksjagu dokumente. Ilmneb, et hiljaaegu on kasutaja Pikne neist üsna palju vikisse sobimatuks tunnistanud ja ära visanud:

  • 20.10.2018, kell 11:59 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:Reimo Raiveti kiri Harri Värsile 27.10.2017.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
  • 20.10.2018, kell 11:59 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:170811120437 0001.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
  • 20.10.2018, kell 11:59 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:15230104810 Vastuskiri.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
  • 20.10.2018, kell 11:58 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:16-900.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
  • 20.10.2018, kell 11:58 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:Saaga digikujutiste kasutamine publitseerimiseks HV.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
  • 20.10.2018, kell 11:58 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:3-17-1171 m menetluse lõpetamine.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
  • 20.10.2018, kell 11:57 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:3-17-1171 m Harri Värs (menetlusse).pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
  • 20.10.2018, kell 11:57 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:26.07.2017 RA tsenseeritud 3-17-1171.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
  • 20.10.2018, kell 11:57 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:3-17-1171 m Harri Värs (MK menetlusse).pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis artiklites kasutust ei leia)
  • 20.10.2018, kell 11:56 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:20.06.2017 RA tsenseeritud 3-17-1171 m Harri Värs (tagastada).pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis artiklites kasutust ei leia)
  • 20.10.2018, kell 11:56 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:3-15-2739.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis artiklites kasutust ei leia)

Esimesena tahaksin ma teada asjaolu, et mitu päeva võib fail olla ilma artiklisse lisamata, enne kui tsensori karm käsi neid likvideerima asub? Sooviksin teada ka, kas selline reegel on üleüldse mõistlik, kui kettaruumi on suhteliselt piiramatult?
Mulle jääb ka selgusetuks, et kui artiklis Riigikohus on lause "Riigikohus otsustab asjade menetlusse võtmise vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Riigikohus otsustab asjade menetlusse võtmise või võtmata jätmise Riigikohtu määrusega", siis miks ei sobi sinna näiteks fail 16-900.pdf? Või kui 16-900.pdf sinna ei sobi, siis millal kavatseb Pikne sinna ise mõne Riigikohtu seda väga spetsiifilist (menetlus)toimingut ilmestava pildi lisada?
Sama jutt kõigi nende 3-17-1171 määrustega. Meil on artiklid kohtumäärus ja määruskaebus. Vähe sellest, et need artiklid on pinnapealsed, ei nähtu nendest mitte ühtegi dokumenti, mis lugejale olukorda visuaalselt lahti mõtestaks.
Pikne, kirjutasid ka, et fail "P6hja ringkonnaprokuratuuri kiri Harri V2rsile 05.01.2018.pdf" on originaaluurimus. Mul on sulle kurb uudis, aga tegelikult on kõik pildid originaaluurimused. Või millises (usaldusväärses, teisi ju Pikne ei tunnista) allikas on kirjas, et siin, https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/de/Piiripatrull_teenistuskoeraga.jpg, on Eesti piirivalvurid? Võib-olla on hoopis Venemaa Föderatsiooni "rohelised mehikesed"? Millises allikas on kirjas, et siin (link: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Arseniy_Yatsenyuk.jpg) on Arseni Jatsenjuk? Vaata images.google.com ja võrdle seda ning teisi pilte temast näiteks Priit Pikamäega või Mart Normetiga. Nad võiksid täiesti vabalt olla üksteise dublandid. Kui ikka ei usu, siis guugelda näiteks "Jaan Pillesaar" ja "Norman Aas". Ma võiksin seda nimekirja veel jätkata.
Ma ei teagi, kuidas nüüd edasi. Minu meelest ei saa seda olukorda lahendada andresluurelikult, et "siin pole mõistlikku kahtlust". Aga vististi tuleb hävitustööga jätkata ja kõik failid ära visata. Kurb, aga mis ikka... --kanakukk (arutelu) 2. november 2018, kell 15:42 (EET).[vasta]

Ma lisasin 1. augustil üleslaadija arutellu märkuse (Kasutaja arutelu:NCCR PULL), millele ta ei vastanud ligemale kolme kuu jooksul. Kusjuures ta tõenäoliselt nägi seda märkust, kuna ta on hiljem kaastööd teinud. Seega, ma ei arva, et ma oleksin kiirustades tegutsenud. Kindlat tähtaega meil sellisteks asjadeks pole. Kettaruum ei puutugi asjasse. Esmane kustutamise põhjus on see, et Vikipeedia ei ole isiklikuks kasutamiseks mõeldud veebiruum (Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole).
Need dokumendid paistavad olema ühe isiku isiklik kirjavahetus eri asutustega ja paar selle isikuga seotud kohtumäärust. Google'i järgi ei ole tegu tuntud isikuga ja samuti pole need kohtuasjad või algatamata kohtuasjad mingit laiemat tähelepanu pälvinud. Sellepärast ei ole selge, kus või miks neid pilte kasutada võiks. Alati on võimalus ka pärast kustutamist selgitada, miks just üks või teine pilt on konkreetse artikli illustreerimiseks siiski vajalik, ja siis saab pildi vajadusel taastada. Selleks et vältida arusaamatusi ja et näidata nende piltide vajalikkust, on arvatavasti kõige lihtsam teha alustuseks valmis artikkel, mille illustreerimiseks on neid pilte tarvis. (Loodetavasti siis selline artikkel, mida tähelepanuväärsuse puudumise tõttu peagi kustutamiseks ei esitata.)
Ma ei tea, miks riigikohtu artiklis peaks olema ära toodud tervikuna terved kohtuotsused, isegi kui tegu oleks mõne tähelepanuväärse kohtuasjaga, rääkimata ühest suvalisest kohtumäärusest, millel kuigivõrd sisu pole. Seda, milline peaks olema artikli Riigikohus sisu ja milliseid illustratsioone on sinna vaja, on arvatavasti sobilikum arutada selle artikli arutelus.
Kommentaari teises pooles viitad nähtavasti minu märkusele siin: Arutelu:Kaur Kenderi kriminaalasi. Dokument, millele seal viitan, on jätkuvalt alles. Võimalikust originaaluurimusest räägin ma seal seoses sellega, mida selle dokumendiga seoses artikli tekstis öeldud pole, aga võiks öelda (s.t miks see dokument artiklis üldse ära on toodud). Ma ei ole dokumendi tõesust kahtluse alla seadnud.
Kuna sa keskendud siin peaasjalikult kustutaja ründamisele, selle asemel, et sisuliselt nende piltide kasutamist selgitada, siis mulle tundub, et nende piltide allesjätmiseks ega taastamiseks ikkagi põhjust pole. Teinekord, kui on tahtmist konstruktiivseks aruteluks, siis võib selliseid asju püüda esialgu arutada ka üleslaadija või kustutaja arutelus. Pole tarvis asja alustuseks suure kella külge panna. Pikne 2. november 2018, kell 18:44 (EET)[vasta]

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Söandan lisada siia video, loodusjõududest (PS! Kõik osalejad, ema ja laps, on “alasti”, s.o viewer discretion is...) (selle alla käib vist ka „Pikne“ nime all esineja, looduse ‘produktina’, nagu me k6ik; a propos, see et mu “esivõsas” Vaba-- nimelisi olemas on, ei ärgita mind mingit erakonda veel kuhugi kaebama)...
...mõte selles, et ei ole ühtegi asja, mis ei ole jäänud "paika loksumata" , ja hiljem, tagasi pinnale tulnuna, sama teed kordamata jätnud...—Pietadè 6. november 2018, kell 18:07 (EET)

Ma ei kujuta hästi ette, kui Savisaar või Kender tuleksid Vikipeediasse oma kriminaalasja materjale üles laadima, siis me saadame nad minema, väites, et need dokumendid, need kirjad, mida nad siia salvestada kavatsevad, on isiklikku laadi. Ma ei kujuta hästi ette, kui siia tuleb mõni inimene, kes on töötanud mõne vähetuntud küla meiereis (kõrtsis, tehases, kaevanduses, muuseumis, misiganes ettevõttes), laeb üles pildi selle ettevõtmisega seotud hoonest ja veel mingeid dokumente selle asutusega seoses, siis pildi me jätaksime alles, aga dokumendid me kustutaksime ära. Ma ei kujuta hästi ette, kui keegi leiab näiteks kirjavahetuse Anna Haava ja Konstantin Pätsi vahel, siis me kustutame need siia üleslaadimisel viimseni ära. Oletame, et ma olen toosama Reimo Raivet, kelle kohta ka siin üks fail oli. Saan presidendilt teenetemärgi, mille kohta antakse mulle ka dokument. Ma laen selle Vikipeediasse üles, sest niisugust siin veel ei ole, aga saaksin Pikselt noomida, sest see on isiklik kirjavahetus minu ja presidendi vahel? Tõsiselt ka või?
Tunnistan ausalt, et igapäevaelus tegutsedes ei õpi ma esmalt pähe Riigi Teatajat, ma vaevu-vaevu olen lugenud liikluseeskirju. Juhtimisõigus on täitsa olemas, aga sõna-sõnalt paragrahvide ettelugemisega ei tuleks küll toime. Püüan ellu jääda sisemisest tunnetusest, intuitsioonist, vaistust, talupojatarkusest. Ma ei suuda tabada seda loogikat, miks ei tohi Vikipeediasse üles laadida isiklikku kirjavahetust. Rääkimata siis sellest rõhuasetusest, et see on isiklik, mis on vist midagi väga-väga halba? Ma saaksin veel aru argumendist, et nende materjalidega pole tõesti mitte midagi peale hakata, aga sel puhul tuleks ju mõni teine "paragrahv" leida?!
Andres, kellel on bürokraadi staatus, kirjutas 28. mail 2014, et "administraatorid peaksid tegema kvaliteetsemat tööd, sest nende järgi otsustatakse Vikipeedia üle". Ta kirjutas seda siis, kui algatas usaldushääletuse Bioneer1 asjus (mis minu tagasihoidliku arvamise järgi on üsna isiklik kriitika, verbaalne ründamine inimese vaimse võimekuse osas, ja isegi kui nii otse välja ei öelda, siis selline alltekst käib ju asjaga paratamatult kaasas). Eesti Vabariigi välisministeeriumi saadikud tegelevad konsulaarküsimuste kõrval ka näiteks meie ettevõtjate tutvustamisega maailmale, nende abistamisega vajalike kontaktide leidmisel teenuste-toodete eksportimiseks. Majandusküsimustega tegelemist diplomaatide hulgas on tähtsustanud näiteks Margus Tsahkna [2], aga ka logistikalahendustega tegeleva IT-firma GoSwift tegevjuht Hannes Plinte [3]. Diplomaatide tegevuse järgi otsustatakse Eesti üle.
Kaheldamatult on Vikipeedia eesmärk vahendada teadmisi, informatsiooni. See on postulaat ja see ei ole vaidluse all. Ilmselge on ka asjaolu, et kui mingisugune teave ei läbi tsensuuri, siis ei ole informatsioon enam terviklik. Minu meelest ei astunud Pikne mitte ühtegi olulist sammu selleks, et toimida Vikipeedia huvides, st et informatsiooni oleks siin rohkem, mitte vähem. Inimesel, kes on aastaid failide kustutamisega tegelenud, tulnuks selgitamistöö kindlasti hästi välja, sest pideva praktika käigus ju indiviid kordab endale neid reegleid, millest ta juhindub? Minu meelest ei pea uued ega vanad kaastöölised tõestama, kas informatsioon sobib entsüklopeediasse. Hoopis saadik peaks ära näitama et ei sobi, õieti vastupidi, leidma võimalusi teabe talletamiseks. Informatsiooni kustutamine teadmiste allikast peaks olema viimane abinõu. Lahendusele orienteeritus on klienditeeninduse ABC. Aga siin nimetati seda "asja suure kella külge panemiseks".
Jah, seda teadet üleslaadija arutelulehel luges nii minu vend, kes muidugi ka minu tähelepanu sellele juhtis. Nagu mu kaastöölogist selgub, siis annan oma panuse siia pigem harva, sest 24 tundi on piiratud ressurss ja kõik muud tegevused söövad seda vähest jõudsalt. Vikipeedia on minu jaoks hobi ja ma lihtsalt ei jõudnud sulle seal midagi vastata. Tõtt öelda ega vist osanukski, sest mulle jääb siiani selgusetuks, miks nende failide kustutamisvajadus on ilmselge ja nende võimalik kasutamisvajadus 99,9999 protsenti perspektiivitu? Teisalt, ma ei pidanud nende failide vajalikkuse üle arutlemist kuskil nurga taga sellepärast õigeks, et tõusetus küsimus Vikipeedia põhialustest. Sobilike ja sobimatute meediumite üle arutlemine ei ole ju mingi tühi-tähi, vaid fundamentaalne aspekt, milles selgusele jõuda? Pealegi on niisuguseid arutelusid üsna raske leida. Ma soovisin, et kõigil oleks võimalus sõna sekka öelda. Muide, siinkohal tahaksin välja pakkuda, et kui meil on olemas lehekülg Vikipeedia:Pressiülevaade, siis peaks olema sarnane ülevaatlik artikkel nendest aruteludest, kus vaieldakse teiste põhialuste üle, nt viidatavate allikate sobilikkus, tähelepanuväärus (vt nt Arutelu:Olga Nõmm, Arutelu:Ida-Virumaa_mõisad_ja_mõisnikud).
Ma ei tea, kas kõik peavad nüüd hakkama tõestama, miks mingid failid on olulised, aga et mul on tekkinud soov algatada usaldushääletus, ja et koguneks ikkagi rohkesti poolthääli, siis palun väga:
  • Fail:Reimo Raiveti kiri Harri Värsile 27.10.2017.pdf sobib minu arvates artiklitesse Kaur Kenderi kriminaalasi, sest politseiametnik, kes kirjanikule detsembris 2014 kirjutas ja helistas, et Kenderi teos "UNTITLED-12" on oma olemuselt seadusevastane, tunnistas nüüdsama, et seda kirja tal enam alles ei ole. Tähendab, politseiametnik, kes noomib teisi seaduse rikkumise eest, rikkus ise seadust :). See muidugi ei tähenda, et kriminaalmenetlus ise oli tingimata seadusvastane, aga teatud tooni sisendab küll. Ja kui selliseid rikkumisi-küsitavusi, lohakust ja hooletust ilmneb rohkem kui küll, ikka uuesti ja uuesti, siis võiks lugejas mingisuguse arvamuse tekitada.

Alternatiivselt sobiks see fail formaalselt ka artiklitesse Reimo Raivet, avaliku teabe seadus, teabenõue või juurdepääsupiirang (Pikne, näed seda märget "asutusesiseseks kasutamiseks"?), aga miks mitte ka dokument. Kui veel lõõpida, siis ka näiteks puhtsüdamlik ülestunnistus või miks mitte ka riigireetmine? Ma ei kujuta küll ette, kuidas sobivad kokku politseiametniku vanne "juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest /---/ rakendada võimu õiglaselt /---/" (1991. aastal veel koguni "vajaduse korral anda oma elu rahva ja Eesti Vabariigi eest"), põhiseaduse preambula "kõikumatus usus ja vankumatus tahtes" ning ilmne seaduserikkumine? Või seadustega meelevaldselt ümberkäimine tugevdab riiki? Ei olegi reetmine?

Jah, sellest failist ei tule välja, et Reimo Raivet vastas pöördumisele seoses kriminaalasjaga nr 1-15-11024, aga kas meil on iga mõisa ja elusolendi juures üksikasjalik selgitus, et kes nad on ja mis nad on? Kuidas me teame, et see on kaheteljeline vagun, mida kasutati küüditamiseks? Üleslaadija võib ju ka väita, et seal on kujutatud äikesetormi või hoopis kaubanduskeskust?

  • Fail:15230104810 Vastuskiri.pdf jätk kuriteoteatele Nabokovi "Lolita" kohta prokuratuuris. Sobib eelnimetatud artiklitesse.
  • Fail:Saaga digikujutiste kasutamine publitseerimiseks HV.pdf vot selle faili kustutamisega võiksin isegi nõustuda. Formaalselt ta ju sobiks artiklisse dokument, aga palju neid kolme lõviga A4-sid sinna ikka laadida? Formaalselt sobiks ta ka näiteks avaliku teabe seadus#ametlik kinnitus. Fail ise on muidugi tähelepanu vääriv, sest on selgesõnaline kinnitus, et teatud tingimusi täites, ei tee Rahvusarhiiv takistusi nende poolt digiteeritud materjalide kasutamiseks. Formaalselt sobiks ta ju ka artiklisse Saaga, aga võib-olla panna ta kuskile OTRS-i? Samas mulle jätab OTRS sellise natuke nurgataguse mulje, minu arvates peaksid volikirjad ilma sisselogimata ja e-kirju saatmata avalikud olema. Niisiis, mina ei peidaks teda. Kindlasti ei kustutaks ma teda OTRS-i laadimata.
  • Fail:3-17-1171 m menetluse lõpetamine.pdf ja kõik need teised määrused sobivad näiteks kohtumenetlusega seonduvasse artiklisse, ma ei tea kaebus või haldusasi äkki? Alles siin toimus ju mingisugune "korjandus", kus TÜ õigustudengid koostasid artikleid. Meil ei ole üksikasjalikku artiklit kohtuasja lahendamisest. Minu meelest on see imal, kui ma pean tõestama, et kohtumenetlust illustreerivad dokumendid on vajalikud. Jah, lõpplahendeid on Riigi Teataja täis. Hiljaaegu vaatasin, et üle viiesaja tuhande (500 000) dokumendi. Aga need on lõpplahendid. Vahepealseid toiminguid saab arvatavasti küsida kohtukantseleist ja kuuldavasti see väga lihtne ülesanne ei ole. Samas, miks neid hakata küsima, kui nad on siin olemas? Formaalselt sobiksid need failid ka artiklisse avaliku teabe seadus, kohtumäärus, määruskaebus, aga küllap ka kohtumenetlus#resolutsioon jne.

Muidugi ei ole nende materjalide avaldamine just nimelt selles keskkonnas ei minu ega ka kellegi teise jaoks elu ja surma küsimus. Blogi tegemine on tänapäeval lihtne ja kui peaks tekkima suur soov edvistada või tõestada, et Eestis on justiitsmaffia ilminguid, siis ei hakka keegi siin küll päevade kaupa vaidlema. Aga minu meelest tuleks tsensoritel ikka kõvasti rohkem selgitustööd harrastada, sest mitte keegi ei soovi teha asju, mille keegi lihtsalt lakooniliselt ja küsitavatel põhjustel prügikasti tõstab. Seda enam, et justkui esineb soov jõuda miljoni väärt sisuga interaktiivse artiklini? --kanakukk (arutelu) 11. november 2018, kell 03:12 (EET).[vasta]

Kanakukk, milleks usaldushääletus? Käivita parem hääletuste leheküljel nende failide taastamise hääletus. Kui poolthääli tuleb ülekaalukalt, siis ei jää adminnidel muud üle kui kustutatud failid taastada. Muide, meil on 33 kaastöölist, kelle relvastuses on taastamise nupp. Seega, selle taha asi ei jää. Otsustab hääletuse käik. --Hirvelaid (arutelu) 11. november 2018, kell 09:22 (EET)[vasta]

Jutt oli Vikipeedia kasutamisest isiklikuks otstarbeks seoses isiklike materjalide üleslaadimisega. Kui mõne tuntud isiku isiklik kirjavahetus või temaga seotud dokument on laiemat tähelepanu pälvinud ning väärib Vikipeedias käsitlemist ja tsiteerimist, siis see on teine asi. Siin eeskätt polnud tegu selliste materjalidega.

Tundub, et siin on osalt probleem Vikipeedia aluspõhimõtete mittetundmises. "Originaaluurimuse keeld" pole siin lihtsalt sõnakõlaks. Sel on selge eesmärk tagada Vikipeedia usaldusväärsust. Asju tuleb Vikipeedias käsitleda nii nagu seda sekundaarsetes allikates on tehtud. Kui isik pole pälvinud avalikku tähelepanu seoses võimalikku riigireetmisega, siis Vikipeedia tõesti ei ole koht, kus avaldada sellesisulisi tõendeid (Reimo Raiveti kiri Harri Värsile 27.10.2017.pdf) ja kus tulla välja originaalsete väidete või vihjetega. Pilte seejuures reeglina ei peeta originaaluurimuseks, kui just pilt ei illustreeri või esita originaalseid ideid (vt en:WP:OI).

Vikipeedia ei ole igasuguse mingil moel kättesaadavaks tehtud informatsiooni valimatu kogum. Siia kuulub entsüklopeediline käsitlus asjade kohta. Entsüklopeediline käsitlus ütleb seda, mis on oluline või märkimisväärne, see on tasakaalustatud ja nagu öeldud, tugineb (usaldusväärsetele) sekundaarsetele allikatele. See seab paratamatult piirid sellele, millist informatsiooni Vikipeedias ära tuua. Kust piir jookseb on kohati vaieldav, aga see ei tähenda iseenesest seda, et piiri pole, nii nagu eespool kõneleja jutust justkui välja tuleb. Viitan taas lehele Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole.

Vikipeediasse laaditud pildid on reeglina artiklites kasutusel. Sellised pildid, mis võib-olla tulevikus kasutust leiavad, võiks laadida Commonsisse, pildipanka, kus erinevalt Vikipeediast püütakse teha pildid leitavaks. Seejuures isegi Commonsis nõutakse, et pilt oleks tõesti kasulik ja et seda sobib kasutada hariduslikul eesmärgil (vt c:COM:EDUSE). Näiteks ei ole iseenesest mõistetav, et igat dokumenti on vaja sellepärast, et see sobiks illustratsiooniks artiklisse dokument või mõnel muul otsitud põhjusel.

Kui on tõesti nii, et see konkreetne kaebus "Lolita" kohta on avalikku tähelepanu pälvinud, siis võikski olla see ühes allikatega konkreetselt välja toodud, selle asemel, et asi umbmääraselt õhku rippuma jätta. Faili juures polnud selle kohta midagi kirjas. Lihtsalt fail oli üles laaditud ühes pundis teiste sarnaste dokumentidega, mis üldjoontes illustreerivad seda, et kellelegi (mittetuntud isikule) meeldib igasuguste asjade peale erinevatesse kohtadesse kaevata. Või siiski, kui tegu pole üleslaadija enda kirjaga, siis on tõenäoliselt probleem autoriõigusega. Kaebus arvatavasti pole haldusdokument, mida autoriõigus ei kaitse ja selle kasutamiseks on tarvis luba. Peale selle sisaldab sama PDF mahukaid väljavõtteid Nabokovi teosest, mis samuti pole vabalt kasutatavad (kui fail uuesti üles laadida, siis tuleks need välja jätta).

OTRS on mõeldud eelkõige lubadele, mis puudutavad konkreetsete teoste kasutust. Selles Rahvusarhiivi kirjas (Saaga digikujutiste kasutamine publitseerimiseks HV.pdf) tsiteeritakse lihtsalt asutuse kodulehelt üldist juttu ja konkreetsete teoste autoriõiguse seisundist see ei räägi. Mina ei tea, mis sellega OTRS-is peale hakata. Kui üleslaadija usub, et sellest on OTRS-is kasu, siis ta võib ise selle sinna edastada. Pikne 12. november 2018, kell 19:49 (EET)[vasta]

Ma igaks juhuks pean mainima, et kõnealuste piltide Commonsisse üleslaadimine ei ole hea mõte. Iga päev esitatakse seal hulk faile kustutamiseks põhjusega "kasutamata .pdf-fail, hariduslik väärtus kahtlane". Ja nädal hiljem kustutaksegi ära, kui endiselt kasutamata on. Taivo 14. november 2018, kell 16:19 (EET)[vasta]

Vikipeedia Vastupidavaima Vandaali auhind

Ma ei tea, kes on ses suhtes päriselt parim kandidaat, aga hetk tagasi blokeeritud töll käib samal aadressilt hõredalt, kuid järjekindlalt juba aastast 2005. Minu meelest on see täitsa muljetavaldav saavutus, enamikul adminidestki on vähem staaži. Äkki võiks vandaalidele ka mingi auhinna tekitada, valida aastakümne vandaali vms? Eriauhindadega näiteks vandaalitsemise eest ajaloo või botaanika vallas. --Oop (arutelu) 8. november 2018, kell 14:20 (EET)[vasta]

Tõenäoliselt avalikumat sorti arvuti. Adeliine 8. november 2018, kell 15:42 (EET)[vasta]
IP-aadressidega on see häda neh, et koolide arvutiklassid annavad samast kohast tõenäoliselt pea igal uuel aastal mõne uue vandaalihakatise. - Melilac (arutelu) 8. november 2018, kell 22:21 (EET)[vasta]
% Abuse contact for '195.250.188.0 - 195.250.188.255' is 'abuse@telia.ee'
inetnum: 195.250.188.0 - 195.250.188.255
netname: EE-EDUNET-TLNKOOLID
descr: Tallinn Schools
descr: Tallinn
descr: Estonia
country: EE
admin-c: ET332-RIPE
tech-c: ET332-RIPE
status: ASSIGNED PA
mnt-by: ESTPAK-MNT
created: 2004-03-17T09:32:11Z
last-modified: 2016-01-20T16:50:37Z
source: RIPE Filtered
role: ESTPAK NOC
org: ORG-EEA1-RIPE
address: Telia Eesti AS
address: Mustamae tee 3, Tallinn
address: Estonia
abuse-mailbox: abuse@telia.ee
phone: +372 602 5252
admin-c: RNZ525-RIPE
tech-c: RNZ525-RIPE
nic-hdl: ET332-RIPE
mnt-by: ESTPAK-MNT
created: 2002-01-10T08:04:31Z
last-modified: 2017-05-30T18:22:56Z
source: RIPE Filtered

--kanakukk (arutelu) 12. november 2018, kell 15:43 (EET).[vasta]

Tihkelt kinni sõlmitud pael nimega "Vikipeedia" eesti haridustöötajate meeltes

Tsitaat (autor teada): "29.10 koolitusel üks muusikaõpetaja ehmus kuidagi väga ära nendest Vikipeedia linkidest ja ütles, et nende koolis on Vikipeedia kasutamine õppetöös (koolis) keelatud, ebausaldusväärne ja kõik võivad mida tahes sinna kirjutada ja kuidas on üldse võimalik ja lubatud, et sellises projektis [Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile ja selle vaste e-koolikotis] on Vikipeedia nii massiliselt lingitud õppematerjalidesse!? Sellest tekkis kohe päris tuline vaidlus, moodustusid kaks leeri: ühed, kes pooldasid (küll rohkem ainealast Vikipeediat) ja teised, kes vangutasid pead ja ütlesid, et nemad ei hakka kasutama, kui sellised lingid sees on. Vastasin, et artiklid on modereeritud, autorid on need üle vaadanud ja muist ka ise koostanud, adudes, et vastasseis on nii fundamentaalne ja ainuke lahendus on lisaks e-Koolikoti koolitusele koolitada õpetajad ka Vikipeedia kohta :) Sest arusaam mingisugusest sogasest umbluust, mida kõik võivad oma suva järgi kujundada, on niivõrd tugevasti juurdunud..." Mida ikkagi teha, et sõlmida lahti "Vikipeedia"-nimeline pael eesti haridustöötajate ajudest?--Andrus Kallastu (arutelu) 9. november 2018, kell 10:34 (EET)[vasta]

Ilmselt tuleks inimesi õpetada vikipeediat sügavamalt kasutama - see tähendab seletamist, kuidas reaalselt esinevatest probleemidest üle saada, ehk siis tutvuma muudatuste ajalooga jne. Öelda, et artiklid on modereeritud olukorras, kus kõik võivadki reaalselt sinna mida tahes kirjutada, oleks eksitav, kui inimene satub mõnd artiklit vaatama vandaali ja administraatori/muu asjatundliku parandaja vahel - ent see ei tohiks anda põhjust pidada modereeritavat asja ebausaldusväärseks, kuna ka vandaali poolt "redigeeritud" teksti puhul on modereeritud tekst kättesaadav ning väga lihtsasti taastatav. -Melilac (arutelu) 9. november 2018, kell 11:11 (EET)[vasta]
Kui ma oleks ise õpetaja, siis mul oleks ka päris raske kasutada õppetöös Vikipeedia artikleid otsese õppematerjalina (niiöelda õpikutekstina), sest ma peaks iga artikli ise läbi töötama (lugema), et veenduda selle sobivuses oma õpilastele. See nõuab rohkem aega ja paremaid erialaseid teadmisi võrreldes sellega, kui ma võtan ette õpiku, mille autor on tuntud ja usaldusväärne. Oletame nüüd, et üks tuntud ja usaldusväärne erialainimene annab nimekirja Vikipeedia-artiklitest, mille ta on ise läbi töötanud ja mida ta võib, käsi südamel, õpilastele kasutamiseks soovitada. Heal tasemel artiklid reeglina meil aja jooksul halvemaks ei lähe (seda tuleb kindlasti õpetajatele rõhutada). Ette võib tulla vandaalitsemisi, mis tavaliselt on väiksemahulised ja ajutised (ning artiklite hulka arvestades mingis konkreetses artiklis ka väga väikse tõenäosusega juhtuvad). Selles osas tuleb õpetajaid ja õpilasi hoiatada ja õpetada, mida teha. Ma pakukski, et tuleb teha kahte asja: õpetajatele rääkida, kuidas Vikipeedias üldiselt asjad käivad ja siis presenteerida kindlat esinduslikku artiklikogumit, mida autoriteet soovitab. Adeliine 9. november 2018, kell 14:04 (EET)[vasta]
Olen nõus, et probleem on põhimõtteline ning lühidalt kokku võetav võimetusse informatsiooni kriitiliselt hinnata. Samas suhtumine "koolis on Vikipeedia kasutamine õppetöös keelatud" seda vajalikku võimet ka kuidagi ei suurenda. Tekib paratamatu küsimus: milline on sellise sinisilmse õpetuse üldine kvaliteet?--Andrus Kallastu (arutelu) 9. november 2018, kell 17:01 (EET)[vasta]
Probleem jaguneb kolmeks: 1) Vikipeedia artiklite kvaliteet on ebaühtlane (mõnel pole vigagi, mõni ajab nutma), seega peaks lugeja suutma artiklit kriitiliselt hinnata; 2) samas tuleb kriitiliselt hinnata iga allikat (kõikuva kvaliteediga on ka üldajakirjanduse teadusuudised, entsüklopeediad nagu ENE ja TEA, rääkimata nõukogudeaegsest kirjandusest); 3) allikakriitilist mõtlemist koolis ei õpetata ja see on nõrk kogu ühiskonnas, sh õpetajatel. Need, kes Vikipeedia mainimise peale hädaldama ja kätega vehkima hakkavad, neelavad tihtipeale ajakirjanduses või muudes teatmikes pakutava igasuguse kriitikameeleta alla. Aga me elame ühiskonnas, kus ei ole püha tõe ministeeriumi, mis lihtkodanikud mõtlemisest vabastaks ja neile eelseeditud pudi väljastaks. Nii et Vikipeediat eraldi abistavat kiirmõjuga imerohtu ei ole, harida tuleb tervet ühiskonda. --Ehitaja (arutelu) 10. november 2018, kell 02:03 (EET)[vasta]
Ma nagu kusagilt lugesin, et kohtud on koolidega koostöös hakanud andma õpilastele võimalust analüüsida kohtuasjasid, mis on keerukamad, eesmärgiga õpetada neid suhtuma a: pakutavatesse materjalidesse ehk tunnistustesse kriitiliselt ja b: nägema seda, et paljudel juhtudel ei ole ühel pool tõe monopoli. Sel juhul teatavast vanuseastmest ikkagi õpetatakse, aga millal see ühiskonnale omaseks saab (ja kui edukalt materjal omandatakse naabermaadelt pealetungida võiva allikakriitikata suhtumise pealetungi ajal), on iseasi. Tegeleda saab õpetajatega, õpetades neid õpilasi õpetama nii, et need õpiks materjali omandamise kõrvalt ka õppima.- Melilac (arutelu) 10. november 2018, kell 10:14 (EET)[vasta]

Tahan olla administraator

Tekst on viidud lehele Vikipeedia:Administraatorikandidaadid. --Andrus Kallastu (arutelu) 19. november 2018, kell 13:53 (EET)[vasta]

Inimene peab saama, mida palub

Et teisiti arvajail oleks võimalus väljendada oma nõustumatust ja teema üle arutleda, kuid ei jääks võimalust väita, et midagi on salajas hoitud: lugesin kodanik nr 80.235.30.93 sõnavõttu administraatorikandidaatide arutelulehe ajaloost: "Kellele ma allkirjastan, mingitele absurdsete nimedega tuhajuhanitele? Ma ei saa siit Vikipeediast mitte-kui-midagi; ainult elektriarved, arvuti kulumise ning üleüldist mõnitamist ja kaastöö rõvedat hävitamist, boonuseks une- ja isiksushäired; tervisekahjud. Milleks? Ikka selleks, et mingi rahastunud jobu saaks kuskil kuurortis seemneid närida ja telefonist tarkust näppida ja siis mullivannis omistatud tarkusega mööda ilma lällata. Käige tõega persse (palve blokeerida mu IP-aadress aastani 2091)!!" (Minu rõhutus.) Kuna ta ise seda nii kindlakeelselt soovib, on juba pikemat aega üle kogu Vikipeedia räusanud, ropendanud ja lärmanud ning korduvatele blokkidele ja korralekutsumistele vaatamata ei ilmuta mingit tahtmist oma väljenduslaadi korrigeerida, tulin inimese soovile vastu. Kindlasti tuleb siia nüüd keegi, kes leiab, et vaesekesele on hirmsasti liiga tehtud ja minu kõrval on ta õrn lilleke (argumentum ad hominem on niivõrd klassikaline võte, et selleta jääkski hinge tühi ja nukker tunne). Olgu lahke, platvorm on avatud. Aga enne bloki eemaldamist soovitaksin siiski mõnd aega arutada, mis on need tingimused, mille täitmise korral blokeerima peaks - või kas leidub ehk keegi, kelle meelest ei tohiks üldse kunagi kedagi blokkida. Niisiis, reibas jauramine alaku! --Oop (arutelu) 20. november 2018, kell 14:07 (EET)[vasta]

Pildifailide (automaatsed?) tõlked eesti vikilehtedel

Tavaliselt lähen pildifailide infolehti vaatama otse Commonsisse ja ignoreerin eesti viki lehti. Täna jäin eksikombel vaatama ja olin suhteliselt üllatunud: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Johannes_op_Patmos_Saint_John_on_Patmos_Berlin,_Staatlichen_Museen_zu_Berlin,_Gemaldegalerie_HR.jpg Tsiteerin: "Kirjeldus Southern Netherlandish maalikunstnik ja drawer", "Object type maal / Tahvelmaal", "Kirjeldus Front of a two-sided painting", "Depicted people Apostel Johannes Maarja", "Pealiskirjad Signature all paremal". Masin võib olla tuim, aga loll ta ise olla ei oska, selleks peab inimene aitama. Äkki saaks midagi ette võtta, et lugejatele päris jama ei näidataks? Ma võin nüüd koolihariduse poole kaldus olla, aga minu meelest on korralik ingliskeelne tekst ikkagi parem kui säherdune poolkeelne sodihunnik, mis ka umbkeelset lugejat tegelikult kuidagi ei aita. --Ehitaja (arutelu) 25. november 2018, kell 12:50 (EET)[vasta]