Aktiivne kuulamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
*[[kriis]]<nowiki/>is oleva inimesega, kui on oluline, et rääkija saaks sõnastada oma emotsioonid |
*[[kriis]]<nowiki/>is oleva inimesega, kui on oluline, et rääkija saaks sõnastada oma emotsioonid |
||
* vestluse kaudseks juhtimiseks |
* vestluse kaudseks juhtimiseks |
||
*varjatud info |
*varjatud info kättesaamiseks |
||
*[[Meeskonnatöö|meeskonna]] liikmete vajaduste ja soovide välja selgitamiseks |
*[[Meeskonnatöö|meeskonna]] liikmete vajaduste ja soovide välja selgitamiseks |
||
Redaktsioon: 24. november 2018, kell 20:28
Aktiivne kuulamine on kuulamisoskus, mis soodustab rääkija soovi ennast avada, oma teemadest rääkida.[1][2]
Aktiivne kuulamine sisaldab tavaliselt kolme tehnikat, milleks on:
- ukseavajad
- täpsustamine selguse suurendamiseks [3] ja
- ümbersõnastamine (sõnadega peegeldamine).
Aktiivne kuulamine on eriti sobiv[1][2]
- kui rääkija on rääkimisel tõrges, ei tea isegi, mida tahab vms.
- probleemide lahendamiseks, et saada infot rääkija soovidest, ideedest, vajadustest
- kui muud kuulamistehnikad (vaikne ja toetav-julgustav kuulamine) ei anna tulemust, suhtlemispartner vaikib või ei püsi teemas
- kui rääkija on väga häbelik, julgustamist vajav
- kriisis oleva inimesega, kui on oluline, et rääkija saaks sõnastada oma emotsioonid
- vestluse kaudseks juhtimiseks
- varjatud info kättesaamiseks
- meeskonna liikmete vajaduste ja soovide välja selgitamiseks
Kuna aktiivse kuulamise tehnikate kasutamine ergutab rääkijat ennast avama, siis ei tohi seda kuritarvitada. Ebaeetiline on seda kasutada, kui rääkija on nö nõrgemas või sundpositsioonis.
Aktiivne kuulamine on kehtestava käitumise oluline komponent. Kehtestav käitumine koosnebki selgest eneseväljendusest ja aktiivsest kuulamisest. Seda protsessi kirjeldab mh käiguvahetuse tehnika.