Kontakti lõpetamine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Psühholoogiline kontakt''' on kahepoolne akt, mis hõlmab keskendumist suhtlemispartnerile ja veendumust, et tema vastab omapoolse keskendumisega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Watzlawick, P., Bavelas, J.B., Jackson, D.D.|pealkiri=Pragmatics of Human Communication: A Study of Interactional Patterns, Pathologies and Paradoxes|aasta=1967|koht=|kirjastus=Norton Co|lehekülg=}}</ref>
'''Psühholoogiline kontakt''' on kahepoolne akt, mis hõlmab keskendumist suhtlemispartnerile ja veendumust, et tema vastab omapoolse keskendumisega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Watzlawick, P., Bavelas, J.B., Jackson, D.D.|pealkiri=Pragmatics of Human Communication: A Study of Interactional Patterns, Pathologies and Paradoxes|aasta=1967|koht=|kirjastus=Norton Co|lehekülg=}}</ref>


Kontakti lõpp on väga oluline hetk. '''Kontakti lõpetamine''' hõlmab endas eelkõige vestluspartnerile ja omavahelisele suhtele keskendumist. Kuigi kontakti lõpus tehakse ka teemakohaseid kokkuleppeid ja kokkuvõtteid, on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu inimesele ja väärtustada toimunud kontakti. Kui Teie järgmise kohtumise emotsionaalseks fooni loob (vähemalt alguses) seekordse kohtumise lõpumulje, mida nimetatakse ka lahkumismulje efektiks. Seetõttu võiks kontakti lõpp olla meeldiv, sõbralik ja teisest hooliv. Uurijad [Alber, Kessler] on välja toonud viis põhilist komponenti postiivselt mõjuva kontakti lõpetamise jaoks: kokkuvõte (''content summary statement''), lõpetamise selgitus (''justification''), positiivne kommentaar tagasisidena (''positive affect statement''), järjepidevuse märkimine (''continuity'') ja heaolu soovimine (''well-wishing'').<ref>{{Raamatuviide|autor=Albert,S., Kessler, S.|pealkiri=Ending social encouters|aasta=1978|koht=Journal of Experimental Social Psychology, Volume 14, Issue 6, November|kirjastus=|lehekülg=541-553}}</ref>
Kontakti lõpp on väga oluline hetk. '''Kontakti lõpetamine''' hõlmab endas eelkõige vestluspartnerile ja omavahelisele suhtele keskendumist. Kuigi kontakti lõpus tehakse ka teemakohaseid kokkuleppeid ja kokkuvõtteid, on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu inimesele ja väärtustada toimunud kontakti.


Järgmise kohtumise emotsionaalse fooni loob (vähemalt alguses) seekordse kohtumise lõpumulje, mida nimetatakse ka [[Lahkumismulje efekt|lahkumismulje]] efektiks. Seetõttu võiks kontakti lõpp olla meeldiv, sõbralik ja teisest hooliv.
Soovitused kontakti lõpetamiseks<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jalak,K., Kõiv,K.|pealkiri=Nõu andjast nõustajaks|aasta=2001|koht=|kirjastus=Self II|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Tamm, J.|pealkiri=Suhtlemistreeningu materjalid - kontaktioskused|aasta=2018|koht=|kirjastus=Käsikiri|lehekülg=}}</ref> :

Uurijad on välja toonud viis põhilist komponenti postiivselt mõjuva kontakti lõpetamise jaoks: kokkuvõte (''content summary statement''), lõpetamise selgitus (''justification''), positiivne kommentaar tagasisidena (''positive affect statement''), järjepidevuse märkimine (''continuity'') ja head soovid (''well-wishing'').<ref>{{Raamatuviide|autor=Albert, S., Kessler, S.|pealkiri=Ending social encouters|aasta=1978|koht=Journal of Experimental Social Psychology, Volume 14, Issue 6, November|kirjastus=|lehekülg=541-553}}</ref>

Soovitused kontakti lõpetamiseks<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jalak, K., Kõiv, K.|pealkiri=Nõu andjast nõustajaks|aasta=2001|koht=|kirjastus=Self II|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Tamm, J.|pealkiri=Suhtlemistreeningu materjalid - kontaktioskused|aasta=2018|koht=|kirjastus=Käsikiri|lehekülg=}}</ref> :


* Lõpeta kontakt rahulikus tempos. Kui kiirustad, siis teine võib seda tõlgendada hoolimatuse ja mitteaustamisena. Ta võib tunda end ärakasutatuna, seepärast võta aega, et põhjalikult lõpetada.
* Lõpeta kontakt rahulikus tempos. Kui kiirustad, siis teine võib seda tõlgendada hoolimatuse ja mitteaustamisena. Ta võib tunda end ärakasutatuna, seepärast võta aega, et põhjalikult lõpetada.
* Mõtle lõpetamise kehakeelele. Märka, kui teine pool annab nihelemise või kellale vaatamisega märku soovist lõpetada. Võid ka ise anda kehakeelega lõpetamisest märku, aga tee seda delikaatselt ja sujuvalt, mitte järsult. (nt. pilkkontakti sageduse vähenemine, kella vaatamine, tõusmiseks valmistumine vms)
* Mõtle lõpetamise kehakeelele. Märka, kui teine pool annab nihelemise või kellale vaatamisega märku soovist lõpetada. Võid ka ise anda kehakeelega lõpetamisest märku, aga tee seda delikaatselt ja sujuvalt, mitte järsult (nt pilkkontakti sageduse vähenemine, kella vaatamine, tõusmiseks valmistumine vms).
* Kasuta positiivseid fraase, mis annavad märku lõpetamisest, ja samas rõhuta nendega, et see oli tore kohtumine (''Sinuga oli väga hea rääkida… kahjuks pean nüüd otsad kokku tõmbama… Väga hea oli koos olla ja asju arutada… Kell on juba nii palju saanud ja kahjuks on mul aeg minema hakata…'').
* Kasuta positiivseid fraase, mis annavad märku lõpetamisest, ja samas rõhuta nendega, et see oli tore kohtumine (''Sinuga oli väga hea rääkida… kahjuks pean nüüd otsad kokku tõmbama… Väga hea oli koos olla ja asju arutada… Kell on juba nii palju saanud ja kahjuks on mul aeg minema hakata…'').
* Korda üle kohtumise teemal kokku lepitu (nt ''Võtan selle raamatu homme sinu jaoks kaasa'' … '' Kohtume siis esmaspäeval kell 11'').
* Korda üle kohtumise teemal kokku lepitu (nt ''Võtan selle raamatu homme sinu jaoks kaasa'' … '' Kohtume siis esmaspäeval kell 11'').
12. rida: 16. rida:
* Lõpeta kontakt hea sooviga (nt ''Kena päeva!  Põnevat reisi! Jõua hästi koju'' jms).
* Lõpeta kontakt hea sooviga (nt ''Kena päeva!  Põnevat reisi! Jõua hästi koju'' jms).


On tähele pandud, et kui suhtlemispartner märkab /tajub lõpetamissignaale, siis vastab ta tavaliselt oma poolt sarnastega.<ref name=":0" />
On tähele pandud, et kui suhtlemispartner märkab /tajub lõpetamissignaale, siis vastab ta tavaliselt omalt poolt samasuguste signaalidega.<ref name=":0" />


== Kasutatud kirjandus ==
== Kasutatud viited ==

Redaktsioon: 23. november 2018, kell 21:58

Psühholoogiline kontakt on kahepoolne akt, mis hõlmab keskendumist suhtlemispartnerile ja veendumust, et tema vastab omapoolse keskendumisega.[1]

Kontakti lõpp on väga oluline hetk. Kontakti lõpetamine hõlmab endas eelkõige vestluspartnerile ja omavahelisele suhtele keskendumist. Kuigi kontakti lõpus tehakse ka teemakohaseid kokkuleppeid ja kokkuvõtteid, on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu inimesele ja väärtustada toimunud kontakti.

Järgmise kohtumise emotsionaalse fooni loob (vähemalt alguses) seekordse kohtumise lõpumulje, mida nimetatakse ka lahkumismulje efektiks. Seetõttu võiks kontakti lõpp olla meeldiv, sõbralik ja teisest hooliv.

Uurijad on välja toonud viis põhilist komponenti postiivselt mõjuva kontakti lõpetamise jaoks: kokkuvõte (content summary statement), lõpetamise selgitus (justification), positiivne kommentaar tagasisidena (positive affect statement), järjepidevuse märkimine (continuity) ja head soovid (well-wishing).[2]

Soovitused kontakti lõpetamiseks[3][4] :

  • Lõpeta kontakt rahulikus tempos. Kui kiirustad, siis teine võib seda tõlgendada hoolimatuse ja mitteaustamisena. Ta võib tunda end ärakasutatuna, seepärast võta aega, et põhjalikult lõpetada.
  • Mõtle lõpetamise kehakeelele. Märka, kui teine pool annab nihelemise või kellale vaatamisega märku soovist lõpetada. Võid ka ise anda kehakeelega lõpetamisest märku, aga tee seda delikaatselt ja sujuvalt, mitte järsult (nt pilkkontakti sageduse vähenemine, kella vaatamine, tõusmiseks valmistumine vms).
  • Kasuta positiivseid fraase, mis annavad märku lõpetamisest, ja samas rõhuta nendega, et see oli tore kohtumine (Sinuga oli väga hea rääkida… kahjuks pean nüüd otsad kokku tõmbama… Väga hea oli koos olla ja asju arutada… Kell on juba nii palju saanud ja kahjuks on mul aeg minema hakata…).
  • Korda üle kohtumise teemal kokku lepitu (nt Võtan selle raamatu homme sinu jaoks kaasa Kohtume siis esmaspäeval kell 11).
  • Meenuta kontakteerumise võimalusi (mobiilinumber jms)
  • Lõpeta kontakt hea sooviga (nt Kena päeva!  Põnevat reisi! Jõua hästi koju jms).

On tähele pandud, et kui suhtlemispartner märkab /tajub lõpetamissignaale, siis vastab ta tavaliselt omalt poolt samasuguste signaalidega.[3]

Kasutatud viited

  1. Watzlawick, P., Bavelas, J.B., Jackson, D.D. (1967). Pragmatics of Human Communication: A Study of Interactional Patterns, Pathologies and Paradoxes. Norton Co.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. Albert, S., Kessler, S. (1978). Ending social encouters. Journal of Experimental Social Psychology, Volume 14, Issue 6, November. Lk 541-553.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. 3,0 3,1 Jalak, K., Kõiv, K. (2001). Nõu andjast nõustajaks. Self II.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Tamm, J. (2018). Suhtlemistreeningu materjalid - kontaktioskused. Käsikiri.