Inimhääl: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P siselinke |
|||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
[[File:Human voice spectrogram.jpg|thumb|Inimhääle salvestuse [[spektrogramm]], mis toob esile rohke [[Osaheli|osahelide]] hulga.]] |
[[File:Human voice spectrogram.jpg|thumb|Inimhääle salvestuse [[spektrogramm]], mis toob esile rohke [[Osaheli|osahelide]] hulga.]] |
||
'''Inimhääl''' ehk '''hääl''' on kõik inimese [[kõnetrakt]]i abil tekitatud [[heli]]d, sealhulgas [[kõne]], laulmine, naer, nutt, karje jne. |
'''Inimhääl''' ehk '''hääl''' on kõik inimese [[kõnetrakt]]i abil tekitatud [[heli]]d, sealhulgas [[kõne]], [[laulmine]], naer, [[nutt]], [[karje (hääl)|karje]] jne. |
||
== Inimhääle tekkemehhanism == |
== Inimhääle tekkemehhanism == |
||
Redaktsioon: 18. november 2018, kell 22:02
|
See artikkel räägib inimhäälest kui kõnetrakti abil tekitatud helidest; teiste hääle tähenduste kohta vaata Hääl (täpsustus) |
Inimhääl ehk hääl on kõik inimese kõnetrakti abil tekitatud helid, sealhulgas kõne, laulmine, naer, nutt, karje jne.
Inimhääle tekkemehhanism
Inimhääl tekib hingamis- ja hääleelundite koostöö tulemusena. Alghääl tekib juhul, kui hingamissüsteem tagab vajalikul hulgal ja piisava rõhuga õhku. Seejärel paneb õhk häälepaelad võnkuma. Alghääle kõrgus sõltub osalt sellest, kui kiiresti häälepaelad võnguvad. Kõri, neel, suuõõs ja ninaõõs omakorda muudavad ja võimendavad häält, andes sellele iseloomuliku kõla. Võngete resonaatoriteks on ka rindkere ja pea.
Suu ümber paiknevad lihased muudavad häälepaelte tekitatud heli häälikuteks või muusikalisteks helideks.