Inimhääl: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. november 2018, kell 11:45

See artikkel räägib inimhäälest kui kõnetrakti abil tekitatud helidest; teiste hääle tähenduste kohta vaata Hääl (täpsustus)

Inimhääl ehk hääl on kõik inimese kõnetrakti abil tekitatud helid, sealhulgas kõne, laulmine, naer, nutt, karje jne.

Inimhääle tekkemehhanism

Inimhääl tekib kopsudest tuleva õhuvoo toimel, mis paneb häälepaelad võnkuma. Rindkere ja pea toimivad nende võnkumiste resonaatoritena.

Inimhääl tekib hingamis- ja hääleelundite koostöö tulemusena. Alghääl tekib juhul, kui hingamissüsteem tagab vajalikul hulgal ja piisava rõhuga õhku. Seejärel paneb õhk häälepaelad võnkuma. Alghääle kõrgus sõltub osalt sellest, kui kiiresti häälepaelad võnguvad. Kõri, neel, suuõõs ja ninaõõs omakorda muudavad ja võimendavad häält, andes sellele iseloomuliku kõla. Võngete resonaatoriteks on ka rindkere ja pea.

Suu ümber paiknevad lihased muudavad häälepaelte tekitatud heli häälikuteks või muusikalisteks helideks.

Häälehäired

Düsfoonia

Düsfoonia (ingl dysphonia) on häälehäire, mille puhul on kahjustunud hääle põhitooni kvaliteet, hääle tugevus, kõrgus, kõla, dünaamika ja/või stabiilsus.

Rinolaalia

Rinolaalia (ingl rhinolalia) on kõnepuue, mida iseloomustab ninaõõne ebanormaalne funktsioon kõnelemisel ning selle avaldumine hääle- ja hääldushäirena.

Vaata ka

hääl (muusikainstrument)

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 == Inimhääle tekkemehhanism ==
-[[File:Izdisaj.jpg|vasakul|thumb|{{PAGENAME}} tekib kopsudest tuleva õhuvoo toimel, mis paneb häälepaelad võnkuma. Rindkere ja pea toimivad nende võnkumiste resonaatoritena.]]
+[[File:Izdisaj.jpg|vasakul|thumb|{{PAGENAME}} tekib kopsudest tuleva õhuvoo toimel, mis paneb häälepaelad võnkuma. Rindkere ja pea toimivad nende võnkumiste resonaatoritena.|207x207px]]
-Hääl tekib, kui [[kops]]udest tulev [[õhk]] läbib [[häälepaelad]], pannes need võnkuma. Häälepaelte [[võnkumine|võngete]] [[resonaator]]iteks on [[rindkere]] ja [[pea]]. Õõned [[nina]]s, [[kõri|kurgus]] ja [[rindkere|rinnas]] aitavad [[heli]]l resoneerida. Hääle [[helikõrgus|kõrgus]] sõltub sellest, kui kiiresti häälepaelad [[võnkumine|võnguvad]]. Inimese hääl võib võtta erinevaid vorme. Inimhääl võib olla kõne, laulmine, naer, karje jne.
+Inimhääl tekib [[Hingamiselundkond|hingamis]]- ja [[Hääleelund|hääleelundite]] koostöö tulemusena. Alghääl tekib juhul, kui hingamissüsteem tagab vajalikul hulgal ja piisava rõhuga [[Õhk|õhku]]. Seejärel paneb õhk [[häälepaelad]] võnkuma. Alghääle [[helikõrgus|kõrgus]] sõltub osalt sellest, kui kiiresti häälepaelad [[võnkumine|võnguvad]]. Kõri, neel, suuõõs ja ninaõõs omakorda muudavad ja võimendavad häält, andes sellele iseloomuliku kõla. [[võnkumine|Võngete]] [[resonaator]]iteks on ka [[rindkere]] ja [[pea]].
 [[Suu]] ümber paiknevad [[lihas]]ed muudavad häälepaelte tekitatud [[heli]] [[häälik]]uteks või [[muusikaline heli|muusikalisteks helideks]].
+== Häälehäired ==
+=== '''Düsfoonia''' ===
+Düsfoonia (ingl ''dysphonia'') on häälehäire, mille puhul on kahjustunud hääle põhitooni kvaliteet, hääle tugevus, kõrgus, kõla, dünaamika ja/või stabiilsus.
+=== '''Rinolaalia''' ===
+Rinolaalia ''(''ingl ''rhinolalia)'' on kõnepuue, mida iseloomustab ninaõõne ebanormaalne funktsioon kõnelemisel ning selle avaldumine hääle- ja hääldushäirena.
 ==Vaata ka==