Varangu lade: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
pilt kambriumi avamusalal, stratotüüp suudmest kaugemal
1. rida: 1. rida:
'''Varangu lade''' (varem ''Ceratopyge lade'') on [[ordoviitsium]]i ladestu regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]).<ref name="EE"/> Seda hakkasid esimesena eristama [[Ralf Männil]], [[Kaarel Orviku]], [[Karl Müürisepp]] ja [[Ago Aaloe]] aastal [[1958]]. Lademe [[stratotüüp]] asub [[Selja jõgi|Selja jõe]] kaldal,<ref>[https://stratotuup.ut.ee/o-varangu-selja-j%C3%B5e-paljand Varangu Selja jõe paljand]. Eesti stratotüüpsed paljandid, vaadatud 17.11.2018.</ref> lade on oma nime saanud [[Varangu (Haljala)|Varangu]] küla järgi jõe ääres.<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Varangu+lade</ref>
[[Pilt:Selja_jõgi.JPG|pisi|Selja jõe kaldad [[Selja jõe maastikukaitseala]]l on Varangu lademe stratotüübiks]]
'''Varangu lade''' (varem: ''Ceratopyge lade'') on [[Ordoviitsium]]i ladestu regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]<ref name="EE"/>. Seda hakkasid esimesena eristama [[Ralf Männil]], [[Kaarel Orviku]], [[Karl Müürisepp]] ja [[Ago Aaloe]] aastal [[1958]]. Lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]] on [[Selja jõgi|Selja jõe]] kaldad, lade on oma nime saanud [[Varangu (Haljala)|Varangu]] küla järgi jõe ääres.<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Varangu+lade</ref>


Varangu lade [[lamav kiht|lamab]] [[Alam-Ordoviitsium]]i ladestiku [[Pakerordi lade]]mel ja sellel [[lasuv kiht|lasub]] [[Hunnebergi lade]]. Lademe vanus on 486,2...483,4 miljonit aastat. Koos Pakerordi lademega kuuluvad nad [[Ölandi ladestik]]u Iru alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Tremadoci lade]].
Varangu lademe all [[lamav kiht|lamab]] [[alamordoviitsium]]i ladestiku [[Pakerordi lade]] ja sellel [[lasuv kiht|lasub]] [[Hunnebergi lade]]. Lademe vanus on 486,2...483,4 miljonit aastat. Koos Pakerordi lademega kuuluvad nad [[Ölandi ladestik]]u Iru alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Tremadoci lade]].


Ladet leidub vähesel määral [[Põhja-Eesti|Põhja]]- ja [[Loode-Eesti]]s<ref name="EE"/>. Esimene selle lademe kivimite esinemisala on poolkuu kujuline ala [[Paldiski]] ja [[Kunda]] vahel. Teine ja õhem selle lademe kivimite esinemisala asub [[Lihula]] ja Hiiumaa lõunaosa vahel.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda perekonna ''[[Obolus]]'' jäänuseid sisaldav [[Konglomeraat (geoloogia)|konglomeraat]].<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref>
Ladet leidub vähesel määral [[Põhja-Eesti|Põhja]]- ja [[Loode-Eesti]]s.<ref name="EE"/> Esimene selle lademe kivimite esinemisala on poolkuu kujuline ala [[Paldiski]] ja [[Kunda]] vahel. Teine ja õhem selle lademe kivimite esinemisala asub [[Lihula]] ja Hiiumaa lõunaosa vahel.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda perekonna ''[[Obolus]]'' jäänuseid sisaldav [[Konglomeraat (geoloogia)|konglomeraat]].<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref>


[[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Türisalu kihistu]] Tabasalu kihistik ja [[Zebre kihistu]] Kumbri ning Lutriņi kihistik. Lademe maksimaalne paksus Eestis on 3,3 m ([[Toolse]] kandis)<ref name="EE"/>.
[[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Türisalu kihistu]] Tabasalu kihistik ja [[Zebre kihistu]] Kumbri ning Lutriņi kihistik. Lademe maksimaalne paksus Eestis on 3,3 m ([[Toolse]] kandis).<ref name="EE"/>


Lade [[paljandumine|paljandub]] näiteks [[Pakri neem]]el, [[Keila-Joa]]l, Varangus, [[Aseri]]s<ref name="EE"/>.
Lade [[paljandumine|paljandub]] näiteks [[Pakri neem]]el, [[Keila-Joa]]l, Varangus, [[Aseri]]s.<ref name="EE"/>


Lademe kivimkoosseisus on peamiselt halli [[aleuriitsavi]]<ref name="EE"/>. Kohati esineb selles ka [[püriit]]i ja [[glaukoniit]]i. Lademe keskmised kihid moodustab suure püriidisisaldusega [[liiv]].
Lademe kivimkoosseisus on peamiselt halli [[aleuriitsavi]].<ref name="EE"/> Kohati esineb selles ka [[püriit]]i ja [[glaukoniit]]i. Lademe keskmised kihid moodustab suure püriidisisaldusega [[liiv]].


== Viited ==
== Viited ==
16. rida: 15. rida:
<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 650.</ref>}}
<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 650.</ref>}}
{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
|colspan=5|<center>'''Eesti ordoviitsiumi stratigraafiline skeem'''</center>
|colspan=5 style="text-align:center"|'''Eesti ordoviitsiumi stratigraafiline skeem'''
|-
|-
!|[[Ladestu]]!!|[[Ladestik]]!!|[[Lade]]!!|kivimiline koostis [[avamus]]el||paksus
!|[[Ladestu]]!!|[[Ladestik]]!!|[[Lade]]!!|kivimiline koostis [[avamus]]el||paksus
|-
|-
|colspan=5|<small><center>[[Silur|järgnev]]</center></small>
|colspan=5 style="text-align:center"|<small>[[Silur|järgnev]]</small>
|-
|-
{{Ordoviitsium}}
{{Ordoviitsium}}
|colspan=5|<small><center>[[Kambrium|eelnev]]</center></small>
|colspan=5 style="text-align:center"|<small>[[Kambrium|eelnev]]</small>
|-
|-
|}



[[Kategooria:Lademed]]
[[Kategooria:Lademed]]

Redaktsioon: 17. november 2018, kell 22:12

Varangu lade (varem Ceratopyge lade) on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Seda hakkasid esimesena eristama Ralf Männil, Kaarel Orviku, Karl Müürisepp ja Ago Aaloe aastal 1958. Lademe stratotüüp asub Selja jõe kaldal,[2] lade on oma nime saanud Varangu küla järgi jõe ääres.[3]

Varangu lademe all lamab alamordoviitsiumi ladestiku Pakerordi lade ja sellel lasub Hunnebergi lade. Lademe vanus on 486,2...483,4 miljonit aastat. Koos Pakerordi lademega kuuluvad nad Ölandi ladestiku Iru alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Tremadoci lade.

Ladet leidub vähesel määral Põhja- ja Loode-Eestis.[1] Esimene selle lademe kivimite esinemisala on poolkuu kujuline ala Paldiski ja Kunda vahel. Teine ja õhem selle lademe kivimite esinemisala asub Lihula ja Hiiumaa lõunaosa vahel.[4] Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda perekonna Obolus jäänuseid sisaldav konglomeraat.[5]

Litostratigraafiliselt vastavad sellele Türisalu kihistu Tabasalu kihistik ja Zebre kihistu Kumbri ning Lutriņi kihistik. Lademe maksimaalne paksus Eestis on 3,3 m (Toolse kandis).[1]

Lade paljandub näiteks Pakri neemel, Keila-Joal, Varangus, Aseris.[1]

Lademe kivimkoosseisus on peamiselt halli aleuriitsavi.[1] Kohati esineb selles ka püriiti ja glaukoniiti. Lademe keskmised kihid moodustab suure püriidisisaldusega liiv.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 EE 12. köide, 2003: 650.
  2. Varangu Selja jõe paljand. Eesti stratotüüpsed paljandid, vaadatud 17.11.2018.
  3. http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Varangu+lade
  4. Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
  5. Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
Eesti ordoviitsiumi stratigraafiline skeem
Ladestu Ladestik Lade kivimiline koostis avamusel paksus
järgnev
eelnev