Inimhääl: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib inimhäälest kui kõnetrakti abil tekitatud [[heli]]dest; teiste hääle tähenduste kohta vaata [[Hääl (täpsustus)]]}}
{{See artikkel|räägib inimhäälest kui kõnetrakti abil tekitatud [[heli]]dest; teiste hääle tähenduste kohta vaata [[Hääl (täpsustus)]]}}


[[File:Human voice spectrogram.jpg|thumb|Inimhääle salvestuse [[spektrogramm]], mis toob esile rohke [[Osaheli|osahelide]] hulga.]]
[[File:Human voice spectrogram.jpg|thumb|Inimhääle salvestuse [[spektrogramm]], mis toob esile rohke [[Osaheli|osahelide]] hulga.|304x304px]]


'''Inimhääl''' ehk '''hääl''' on kõik inimese [[kõnetrakt]]i abil tekitatud [[heli]]d, sealhulgas kõne, laulmine, naer, nutt, jne.
'''Inimhääl''' ehk '''hääl''' on kõik inimese [[kõnetrakt]]i abil tekitatud [[heli]]d, sealhulgas kõne, laulmine, naer, nutt, jne.


== Inimhääle tekkemehhanism ==
== Inimhääle tekkemehhanism ==
[[File:Izdisaj.jpg|192px|right|thumb|<center> {{PAGENAME}}]]
[[File:Izdisaj.jpg|192px|right|thumb|<center> {{PAGENAME}} tekib kopsudest tuleva õhuvoo toimel, mida häälepaelad võnkuma paneb. Rindkere ja pea toimivad nende võnkumiste resonaatoritena.]]


Hääl tekib, kui [[kops]]udest tulev [[õhk]] läbib [[häälepaelad]], pannes need võnkuma. Häälepaelte [[võnkumine|võngete]] [[resonaator]]iks on [[rindkere]] ja [[pea]]. Õõned [[nina]]s, [[kõri|kurgus]] ja [[rindkere|rinnas]] aitavad [[heli]]l resoneerida. Hääle [[helikõrgus|kõrgus]] sõltub sellest, kui kiiresti häälepaelad [[võnkumine|võnguvad]]. Inimese hääl võib võtta erinevaid vorme. Inimhääl võib olla kõne, laulmine, naer, karje jne.
Hääl tekib, kui [[kops]]udest tulev [[õhk]] läbib [[häälepaelad]], pannes need võnkuma. Häälepaelte [[võnkumine|võngete]] [[resonaator]]iks on [[rindkere]] ja [[pea]]. Õõned [[nina]]s, [[kõri|kurgus]] ja [[rindkere|rinnas]] aitavad [[heli]]l resoneerida. Hääle [[helikõrgus|kõrgus]] sõltub sellest, kui kiiresti häälepaelad [[võnkumine|võnguvad]]. Inimese hääl võib võtta erinevaid vorme. Inimhääl võib olla kõne, laulmine, naer, karje jne.

Redaktsioon: 17. november 2018, kell 17:35

 See artikkel räägib inimhäälest kui kõnetrakti abil tekitatud helidest; teiste hääle tähenduste kohta vaata Hääl (täpsustus)

Inimhääle salvestuse spektrogramm, mis toob esile rohke osahelide hulga.

Inimhääl ehk hääl on kõik inimese kõnetrakti abil tekitatud helid, sealhulgas kõne, laulmine, naer, nutt, jne.

Inimhääle tekkemehhanism

Inimhääl tekib kopsudest tuleva õhuvoo toimel, mida häälepaelad võnkuma paneb. Rindkere ja pea toimivad nende võnkumiste resonaatoritena.

Hääl tekib, kui kopsudest tulev õhk läbib häälepaelad, pannes need võnkuma. Häälepaelte võngete resonaatoriks on rindkere ja pea. Õõned ninas, kurgus ja rinnas aitavad helil resoneerida. Hääle kõrgus sõltub sellest, kui kiiresti häälepaelad võnguvad. Inimese hääl võib võtta erinevaid vorme. Inimhääl võib olla kõne, laulmine, naer, karje jne.

Suu ümber paiknevad lihased muudavad häälepaelte tekitatud heli häälikuteks või muusikalisteks helideks.

Vaata ka