Liitmine: erinevus redaktsioonide vahel
ka Pärdi lugu |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib tehtest; Arvo Pärdi teose kohta vaata [[Summa (Pärt)]]; Soome küla kohta vaata artiklit [[Summa (küla)]]; |
{{See artikkel| räägib tehtest; Arvo Pärdi teose kohta vaata [[Summa (Pärt)]]; Soome küla kohta vaata artiklit [[Summa (küla)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[liitmine (täpsustus)]].}} |
||
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} |
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} |
||
'''Liitmise''' all mõeldakse algses tähenduses üht [[binaarne algebraline tehe|binaarset tehet]] [[arv]]udega (üht [[aritmeetiline tehe|aritmeetilist tehet]]). |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
Näiteks liitmistehtes |
|||
: <math>2 + 3 = 5</math> |
: <math>2 + 3 = 5</math> ([kaks pluss kolm võrdub viiega], [kaks pluss kolm on viis]) |
||
on liidetavateks [[arv]]ud 2 ja 3 ning liitmistehte tulemiks ehk summaks on arv 5. |
on liidetavateks [[arv]]ud 2 ja 3 ning liitmistehte tulemiks ehk summaks on arv 5. |
||
[[Naturaalarv]]ude ''m'' ja ''n'' summa leitakse nii: kui [[loendamine|loendamisel]] on jõutud arvuni ''m'', loendatakse veel ''n'' arvu. Arv, milleni jõutakse, ongi nende arvude summa. |
|||
⚫ | |||
Mõiste on üle kantud ka teistele [[matemaatiline objekt|matemaatilistele objektidele]], näiteks [[maatriks]]itele ja [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]idele. Liitmiseks võidakse nimetada ka mis tahes binaarset tehet, mida tähistatakse liitmismärgiga (tavaliselt on see tehe [[assotsiatiivsus|assotsiatiivne]] ja [[kommutatiivsus|kommutatiivne]]). Liitmise saab üldistada ka mis tahes lõplikule arvule operandidele. |
|||
⚫ | |||
== Omadused == |
== Omadused == |
Redaktsioon: 17. november 2018, kell 18:18
See artikkel räägib tehtest; Arvo Pärdi teose kohta vaata Summa (Pärt); Soome küla kohta vaata artiklit Summa (küla); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge liitmine (täpsustus). |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).
Liitmistehte operande nimetatakse liidetavateks ja liitmistehte tulemit summaks. Liitmise tehtemärgina ehk liitmismärgina kasutatakse sümbolit + (pluss). Näiteks liitmistehtes
- ([kaks pluss kolm võrdub viiega], [kaks pluss kolm on viis])
on liidetavateks arvud 2 ja 3 ning liitmistehte tulemiks ehk summaks on arv 5.
Naturaalarvude m ja n summa leitakse nii: kui loendamisel on jõutud arvuni m, loendatakse veel n arvu. Arv, milleni jõutakse, ongi nende arvude summa.
Mõiste on üle kantud ka teistele matemaatilistele objektidele, näiteks maatriksitele ja funktsioonidele. Liitmiseks võidakse nimetada ka mis tahes binaarset tehet, mida tähistatakse liitmismärgiga (tavaliselt on see tehe assotsiatiivne ja kommutatiivne). Liitmise saab üldistada ka mis tahes lõplikule arvule operandidele.
Binaarse liitmise pöördtehe on lahutamine.
Omadused
Kommutatiivsus
Liitmistehte üheks oluliseks omaduseks on selle tehte kommutatiivsus, mille järgi kehtib iga kahe liidetava jaoks võrdus
Assiotsiatiivsus
Liitmistehte assiotsiatiivsus tähendab, et kehtib
Assiotsiatiivsusest järeldub koos kommutatiivsusega, et summa ei sõltu liidetavate järjekorrast.
Unaarne liitmistehe informaatikas
Paljudes programmeerimiskeeltes esineb lisaks binaarsele liitmisoperatsioonile ka unaarne liitmisoperatsioon, millega märgitakse väärtuse üks liitmist operandile.
Näiteks programmeerimiskeeles C saab tehte
i++;
tulemusena muutuja i ühe võrra suurema väärtuse.