Inimhääl: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib inimhäälest, kui kõnetrakti abiga tekitatud [[helidest]]; teiste hääle tähenduste kohta vaata [[Hääl (täpsustus)]]}}
{{See artikkel|räägib inimhäälest kui kõnetrakti abil tekitatud [[heli]]dest; teiste hääle tähenduste kohta vaata [[Hääl (täpsustus)]]}}


[[File:Human voice spectrogram.jpg|thumb|300px|Inimhääle salvestuse [[spektrogramm]], mis toob esile kõik harmoonikud.]]
[[File:Human voice spectrogram.jpg|thumb|Inimhääle salvestuse [[spektrogramm]], mis toob esile kõik harmoonikud.]]


'''Inimhääleks''' ehk '''hääleks''' on kõik inimeste poolt nende kõnetrakti abiga tekitatud [[heli]], sealhulgas kõne, laulmine, naer, nutt, jne.
'''Inimhääleks''' ehk '''hääleks''' on kõik inimese [[kõnetrakt]]i abil tekitatud [[heli]]d, sealhulgas kõne, laulmine, naer, nutt, jne.


== Inimhääle tekkemehhanism ==
== Inimhääle tekkemehhanism ==
11. rida: 11. rida:


[[Suu]] ümber paiknevad [[lihas]]ed muudavad häälepaelte tekitatud [[heli]] [[häälik]]uteks või [[muusikaline heli|muusikalisteks helideks]].
[[Suu]] ümber paiknevad [[lihas]]ed muudavad häälepaelte tekitatud [[heli]] [[häälik]]uteks või [[muusikaline heli|muusikalisteks helideks]].



==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 16. november 2018, kell 20:01

 See artikkel räägib inimhäälest kui kõnetrakti abil tekitatud helidest; teiste hääle tähenduste kohta vaata Hääl (täpsustus)

Inimhääle salvestuse spektrogramm, mis toob esile kõik harmoonikud.

Inimhääleks ehk hääleks on kõik inimese kõnetrakti abil tekitatud helid, sealhulgas kõne, laulmine, naer, nutt, jne.

Inimhääle tekkemehhanism

Inimhääl

Hääl tekib, kui kopsudest tulev õhk läbib häälepaelad, pannes need võnkuma. Häälepaelte võngete resonaatoriks on rindkere ja pea. Õõned ninas, kurgus ja rinnas aitavad helil resoneerida. Hääle kõrgus sõltub sellest, kui kiiresti häälepaelad võnguvad. Inimese hääl võib võtta erinevaid vorme. Inimhääl võib olla kõne, laulmine, naer, karje jne.

Suu ümber paiknevad lihased muudavad häälepaelte tekitatud heli häälikuteks või muusikalisteks helideks.

Vaata ka