Inimhääl: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib häälest anatoomilises ja füsioloogilises mõttes; teiste tähenduste kohta vaata [[Hääl (täpsustus)]]}}
{{See artikkel|räägib inimhäälest, kui kõnetrakti abiga tekitatud [[helidest]]; teiste hääle tähenduste kohta vaata [[Hääl (täpsustus)]]}}


[[File:Human voice spectrogram.jpg|thumb|300px|Inimhääle salvestuse [[spektrogramm]], mis toob esile kõik harmoonikud.]]
[[File:Human voice spectrogram.jpg|thumb|300px|Inimhääle salvestuse [[spektrogramm]], mis toob esile kõik harmoonikud.]]

Redaktsioon: 16. november 2018, kell 16:32

 See artikkel räägib inimhäälest, kui kõnetrakti abiga tekitatud helidest; teiste hääle tähenduste kohta vaata Hääl (täpsustus)

Inimhääle salvestuse spektrogramm, mis toob esile kõik harmoonikud.

Inimhääleks ehk hääleks on kõik inimeste poolt nende kõnetrakti abiga tekitatud heli, sealhulgas kõne, laulmine, naer, nutt, jne.

Inimhääle tekkemehhanism

Inimhääl

Hääl tekib, kui kopsudest tulev õhk läbib häälepaelad, pannes need võnkuma.

Häälepaelte võngete resonaatoriks on rindkere ja pea.

Õõned ninas, kurgus ja rinnas aitavad helil resoneerida.

Hääle kõrgus sõltub sellest, kui kiiresti häälepaelad võnguvad.

Inimesel on hääle abil on võimalik kõnelda, laulda, naerda, kisendada jne.

Suu ümber paiknevad lihased muudavad häälepaelte tekitatud heli häälikuteks või muusikalisteks helideks.


Vaata ka