Püha Ema Teresa katedraal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. november 2018, kell 21:03

Püha Ema Teresa katedraal (albaania keeles Katedralja e së Shën Nënë Tereza në Prishtinë | serbia keeles Катедрала Мајке Терезе у Приштини) on suurim katoliiklik kirik Kosovo pealinnas Prishtinas. Sakraalhoone koos kellatorniga, kus asub linnavaateline platvorm, kuulub Prizren-Priština roomakatoliku peapiiskopkonna (ladina keeles Dioecesis Prisrianensis e Pristinensis) valdusesse. 2011. aastal ehitama hakatud katedraal on pühitsetud kosovoalbaania nunnale ja india misjonärile — 2016. aastal pühakuks kuulutatud Ema Teresale.

Ema Teresa

Pikemalt artiklis Püha Ema Teresa

Osmanite riigi haldusesse kuulunud Kosovo vilajetti pealinnas Üskübis (tänases Skopjes) sündinud kosovoalbaania päritolu Anjezë Gonxhe Bojaxhiu on nii Makedoonias ja Albaanias kui ka Kosovos eriliselt mälestusväärselt tunnustatud. Viimases kahes riigis on temale rajatud hulgaliselt väliskulptuure, tema järgi kannavad nime paljud asutused ja tänavad.

18-aastasena liitus ta katoliikliku Iirimaa pealinnas Loreto õeskonnaga. 1929. aastast alates pühendas ta Indias (eeskätt endise Briti India pealinnas Kolkatas) ülejäänud elu misjonäritööle roomakatoliku nunnana. Kuigi tema ema ja õed kolisid 1934. aastal Tiranasse, ei näinud ta enam neid kunagi, kommunistlik Albaania Rahvavabariik isoleeris ennast välismaailmast kuni Idabloki lagunemiseni 1991. aastal peaaegu täielikult. Siiski võttis ta nii-nimetatud Külma sõja aegadel osa palverännakutest ja missadest üle maailma, kuigi kohati tema meelestatust, praktikaid ja korruptsioonist lähtunud annetuste vastuvõtmist tugevalt kritiseeriti. Kõigest hoolimata leidis ta tunnustust paljude riikide administratsioonides, pälvides ka suurel hulgal meedia tähelepanu.

Tema teened etendasid kaalukat rolli seoses rahvusvaheliste suhetega Kosovo sõjas (1998–1999). 2008. aastal kuulutas albaanlastest ülekaaluka enamusega Kosovo elanikkond ennast endise Jugoslaavia pealinna Belgradi keskvõimust iseseisvaks. Iseseisvust on tunnustanud üle poole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidest.

1979. aastal pärjati teda Nobeli rahuauhinnaga.
2016. aastal kuulutati ta paavst Franciscus poolt pühakuks.

Vaata ka

@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 -aastasena liitus ta katoliikliku [[Iirimaa]] pealinnas [[Loreto õeskond|Loreto õeskonnaga]]. 1929. aastast alates pühendas ta [[India]]s (eeskätt endise [[Briti India]] pealinnas [[Kolkata]]s) ülejäänud elu [[misjonär]]itööle roomakatoliku [[nunn]]ana. Kuigi tema ema ja õed kolisid 1934. aastal [[Tirana]]sse, ei näinud ta enam neid kunagi, kommunistlik [[Albaania Rahvavabariik]] isoleeris ennast välismaailmast kuni [[Idablokk|Idabloki]] lagunemiseni 1991. aastal peaaegu täielikult. Siiski võttis ta nii-nimetatud [[Külm sõda|Külma sõja]] aegadel osa [[palverännak]]utest ja [[missa]]dest üle maailma, kuigi kohati tema meelestatust, praktikaid ja korruptsioonist lähtunud annetuste vastuvõtmist tugevalt kritiseeriti. Kõigest hoolimata leidis ta tunnustust paljude riikide administratsioonides, pälvides ka suurel hulgal meedia tähelepanu.
-Tema teened etendasid kaalukat rolli seoses rahvusvaheliste suhetega [[Kosovo sõda|Kosovo sõjas]] (1998–1999). 2008. aastal kuulutas [[Albaanlased|albaanlastest]] ülekaaluka enamusega [[Kosovo]] elanikkond ennast endise [[Jugoslaavia]] pealinna [[Belgrad]]i keskvõimust iseseisvaks. Iseseisvust on tunnustanud üle poole [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmesriikidest.
+Tema teened etendasid kaalukat rolli seoses rahvusvaheliste suhetega [[Kosovo sõda|Kosovo sõjas]] (1998–1999). [[2008]]. aastal kuulutas [[Albaanlased|albaanlastest]] ülekaaluka enamusega [[Kosovo]] elanikkond ennast endise [[Jugoslaavia]] pealinna [[Belgrad]]i keskvõimust iseseisvaks. Iseseisvust on tunnustanud üle poole [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmesriikidest.
 [[1979]]. aastal pärjati teda [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinnaga]].<br>