Ahhemeniidide riik: erinevus redaktsioonide vahel
+pilt |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Endine riik |
|||
| ⚫ | |||
|nimi = Ahhemeniidide riik |
|||
|lipp = |
|||
|lipp-tekst = |
|||
|vapp = |
|||
|vapp-tekst = |
|||
|tunnus = |
|||
|tunnus-tekst = |
|||
|asukoht = [[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|300px|]] |
|||
|asukoht-selite = Ahhemeniidide Pärsia suurriik 500 eKr |
|||
|algusaasta = [[550 eKr]] |
|||
|loppaasta = [[330 eKr]] |
|||
|valitsusvorm = [[Monarhia]] |
|||
|osa = |
|||
|ajalugu1 = |
|||
|pvm1 = |
|||
|ajalugu2 = |
|||
|pvm2 = |
|||
|riigikeel = |
|||
|peamised-keeled = |
|||
|pealinn = [[Babülon]], [[Pasargadae]], [[Ekbatana]], [[Susa]], [[Persepolis]] |
|||
|pealinn-koordinaadid = |
|||
|pealinn-nimi = |
|||
|riigipea = |
|||
|Riigipea-nimi = |
|||
|riigipea2 = |
|||
|Riigipea-nimi2 = |
|||
|religioon = [[Zoroastrism]] |
|||
|pindala = |
|||
|rahvaarv = |
|||
|rahvaloendus = |
|||
|rahvastikutihedus = |
|||
|rahaühik = |
|||
|eelnenud = |
|||
|eelnes = |
|||
|järgnevad = |
|||
|järgnes = |
|||
|hümn = |
|||
|hümn-liik = |
|||
|motto = |
|||
|lühend = |
|||
|kirjaoskus = |
|||
|põllumajandus = |
|||
|teenused = |
|||
|tootmine = |
|||
|ajavöönd = |
|||
|alaviide = |
|||
}} |
|||
'''Ahhemeniidide riik''' (suurriigina ka '''Pärsia suurriik''') oli esimene [[Iraan]]<nowiki/>i riik. Selle valitsejad olid [[Ahhemeniidid]], kelle järgi riiki nimetataksegi. |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | [[6. sajand eKr|6. sajand]]i lõpust kuni [[4. sajand eKr|4. sajand]]i teise pooleni eKr laius see tänapäeva [[Iraan]]i, [[Iraak|Iraagi]], [[Afganistan]]i, [[Usbekistan]]i, [[Türgi]], [[Küpros]]e, [[Süüria]], [[Liibanon]]i, [[Iisrael]]i ja [[Egiptus]]e alal. Suurima ulatuse saavutas impeerium umbes 500 eKr, mil ta hõlmas ka tänapäeva [[Liibüa]], [[Kreeka]], [[Bulgaaria]], [[Pakistan]]i, [[Sudaan]]i ning [[Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]] riikide alasid, kokku ligikaudu 8 miljonit km²{{lisa viide}}. |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
{{Sisukord paremale}} |
|||
Ahhemeniidide riik esineb Lääne ajalookirjutuses eelkõige [[hellenid|kreeklaste]] vastasena. Markantsemad sündmused on selles seoses [[Maratoni lahing]] [[490 eKr]] ja [[Salamise merelahing]] [[480 eKr]] [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdade]] ajal ning Aleksander Suure vallutusretk 334–330 eKr. Selline vaatenurk on varju jätnud Ahhemeniidide riigi olulise osa [[Lähis-Ida]] ajaloos ning uuemate uurimuste valguses ka [[Vana-Kreeka]] arengus. [[Vana Testament|Vanas Testamendis]] näidatakse pärslasi soodsas valguses: nad on [[juudid|juutide]] vabastajad ning nende religiooni ja kultuuri toetajad. 220 aastat kestnud Ahhemeniidide riigi tähtsus ajaloos on siiski palju suurem. Nimelt oli tegu esimese korraga ajaloos, mil kogu Lähis-Idal oli üks valitseja<ref> Hiljem oli see nii veel ainult 325. aasta paiku eKr, mil see oli Aleksander Suure [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] riigi osa, ning 620. aasta paiku pKr, mil [[Sassaniidide riik]] jõudis laieneda kogu Lähis-Idale.</ref>. Kultuurilised, teadusalased ja majanduslikud saavutused olid riigi enese seisukohast palju olulisemad kui sõjad kreeklastega ja ülestõusud provintsides. |
Ahhemeniidide riik esineb Lääne ajalookirjutuses eelkõige [[hellenid|kreeklaste]] vastasena. Markantsemad sündmused on selles seoses [[Maratoni lahing]] [[490 eKr]] ja [[Salamise merelahing]] [[480 eKr]] [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdade]] ajal ning Aleksander Suure vallutusretk 334–330 eKr. Selline vaatenurk on varju jätnud Ahhemeniidide riigi olulise osa [[Lähis-Ida]] ajaloos ning uuemate uurimuste valguses ka [[Vana-Kreeka]] arengus. [[Vana Testament|Vanas Testamendis]] näidatakse pärslasi soodsas valguses: nad on [[juudid|juutide]] vabastajad ning nende religiooni ja kultuuri toetajad. 220 aastat kestnud Ahhemeniidide riigi tähtsus ajaloos on siiski palju suurem. Nimelt oli tegu esimese korraga ajaloos, mil kogu Lähis-Idal oli üks valitseja<ref> Hiljem oli see nii veel ainult 325. aasta paiku eKr, mil see oli Aleksander Suure [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] riigi osa, ning 620. aasta paiku pKr, mil [[Sassaniidide riik]] jõudis laieneda kogu Lähis-Idale.</ref>. Kultuurilised, teadusalased ja majanduslikud saavutused olid riigi enese seisukohast palju olulisemad kui sõjad kreeklastega ja ülestõusud provintsides. |
||
| 22. rida: | 71. rida: | ||
=== Riigi teke === |
=== Riigi teke === |
||
[[Pilt:Pasargades cyrus.jpg|pisi|Kyros II haud Pasargadais]] |
[[Pilt:Pasargades cyrus.jpg|pisi|Kyros II haud Pasargadais]] |
||
[[Pilt:Naqsh-e Rustam necropolis in Iran.jpg|pisi|Nekropol Naqsh-e Rustam nelja ahhemeniidide kuninga kaljuhauaga]] |
[[Pilt:Naqsh-e Rustam necropolis in Iran.jpg|pisi|left|Nekropol Naqsh-e Rustam nelja ahhemeniidide kuninga kaljuhauaga]] |
||
Pärsia rahva päritolu on tänini täpselt selgitamata. Oletatakse, et pärslased jõudsid [[Iraani mägismaa]]le 2. aastatuhandel eKr suurema [[Iraani rahvad|Iraani rahvaste]] rändega, teiste seas koos [[meedlased|meedlaste]] ja [[baktrialased|baktrialastega]]. Tänapäeva teaduses on enam-vähem üldtunnustatud, et ''parsua''-nimeline rahvas [[Urmia järv]]e ümbrusest, kelle olemasolu tõendab [[Assüüria]] raidkiri, on pärslastega identne, sest kahe ühenimelise ja poliitiliselt sarnase riigi samaaegset olemasolu peab enamik uurijaid väga ebatõenäoliseks ning rännud on kronoloogiliselt hästi jälgitavad. [[Eelam]]i päritolu kirjutiste põhjal on kindel, et 7. sajandil eKr olid pärslased Persises. On ebatõenäoline, et sel ajal oli olemas ühtne Pärsia kuningriik. Tõenäoliselt elasid piirkonnas pärsia mägihõimud, kes olid osalt Eelami, osalt Meedia võimu all. |
Pärsia rahva päritolu on tänini täpselt selgitamata. Oletatakse, et pärslased jõudsid [[Iraani mägismaa]]le 2. aastatuhandel eKr suurema [[Iraani rahvad|Iraani rahvaste]] rändega, teiste seas koos [[meedlased|meedlaste]] ja [[baktrialased|baktrialastega]]. Tänapäeva teaduses on enam-vähem üldtunnustatud, et ''parsua''-nimeline rahvas [[Urmia järv]]e ümbrusest, kelle olemasolu tõendab [[Assüüria]] raidkiri, on pärslastega identne, sest kahe ühenimelise ja poliitiliselt sarnase riigi samaaegset olemasolu peab enamik uurijaid väga ebatõenäoliseks ning rännud on kronoloogiliselt hästi jälgitavad. [[Eelam]]i päritolu kirjutiste põhjal on kindel, et 7. sajandil eKr olid pärslased Persises. On ebatõenäoline, et sel ajal oli olemas ühtne Pärsia kuningriik. Tõenäoliselt elasid piirkonnas pärsia mägihõimud, kes olid osalt Eelami, osalt Meedia võimu all. |
||
| ⚫ | |||
=== Meedia vallutamine === |
|||
Meedia riik, mis paljude uurijate arvates oli pigem lõtv konföderatsioon, ulatus [[Iraani mägismaa]] idaosas asuvast hägusast piirist [[Mesopotaamia]]ni ning [[Halys]]e jõeni (tänapäeval [[Kızılırmak]]), mis alates 580. aastast eKr moodustas ametliku piiri [[Lüüdia]] riigiga. [[Kambyses I]] ajal tekkis nähtavasti midagi pärslaste kohaliku ülemvõimu sarnast, millele toetudes astus [[Kyros II]] [[553 eKr]] meedlaste vastu. Lahingus [[Pasargadai]] all võitsid pärslased meedlasi. Aastal [[550 eKr]] vallutas Kyros, kes ei nimetanud end ise Ahhemeniidiks, vaid [[Teispiidid|Teispiidiks]] ([[Teispes]]e järeltulijaks), Meedia pealinna [[Ekbatana]], kus kuulutas end lisaks Pärsia kuninga tiitlile [[meedlaste kuningas|meedlaste kuningaks]]. |
[[Meedia riik]], mis paljude uurijate arvates oli pigem lõtv [[konföderatsioon]], ulatus [[Iraani mägismaa]] idaosas asuvast hägusast piirist [[Mesopotaamia]]ni ning [[Halys]]e jõeni (tänapäeval [[Kızılırmak]]), mis alates 580. aastast eKr moodustas ametliku piiri [[Lüüdia]] riigiga. [[Kambyses I]] ajal tekkis nähtavasti midagi pärslaste kohaliku ülemvõimu sarnast, millele toetudes astus [[Kyros II]] [[553 eKr]] meedlaste vastu. Lahingus [[Pasargadai]] all võitsid pärslased meedlasi. Aastal [[550 eKr]] vallutas Kyros, kes ei nimetanud end ise Ahhemeniidiks, vaid [[Teispiidid|Teispiidiks]] ([[Teispes]]e järeltulijaks), Meedia pealinna [[Ekbatana]], kus kuulutas end lisaks Pärsia kuninga tiitlile [[meedlaste kuningas|meedlaste kuningaks]]. |
||
=== Lüüdia vallutamine === |
|||
Kyros nõudis Lüüdia kuninga [[Kroisos]]e kohalikelt asevalitsejatel, et need allutaksid end tema riigile, kuid enamik neist ei teinud seda. Kroisos, kes nähtavasti tahtis Meedia ülemvõimu langusest kasu lõigata, ületas oma sõjaväega Halyse ja võitles järgnenud [[Pteria lahing]]us pärslaste kuninga vastu. Et võitlus ei leidnud lahendust ja talv oli tulekul, tõmbus Kroisos tagasi oma pealinna [[Sardes]]esse, mille pärslased varsti ootamatult sisse piirasid ja (tõenäoliselt) 541 eKr (või juba 546 eKr) vallutasid. Kroisose saatus on teadmata, Vana-Kreeka ajaloolased esitavad vastuolulisi andmeid. Tõenäoliselt sai ta surma ning hilisemad teated, nagu oleks Kyros talle armu andnud, on õpetlaste leiutis. |
Kyros nõudis [[Lüüdia]] kuninga [[Kroisos]]e kohalikelt asevalitsejatel, et need allutaksid end tema riigile, kuid enamik neist ei teinud seda. Kroisos, kes nähtavasti tahtis Meedia ülemvõimu langusest kasu lõigata, ületas oma sõjaväega Halyse ja võitles järgnenud [[Pteria lahing]]us pärslaste kuninga vastu. Et võitlus ei leidnud lahendust ja talv oli tulekul, tõmbus Kroisos tagasi oma pealinna [[Sardes]]esse, mille pärslased varsti ootamatult sisse piirasid ja (tõenäoliselt) 541 eKr (või juba 546 eKr) vallutasid. Kroisose saatus on teadmata, Vana-Kreeka ajaloolased esitavad vastuolulisi andmeid. Tõenäoliselt sai ta surma ning hilisemad teated, nagu oleks Kyros talle armu andnud, on õpetlaste leiutis. |
||
Lüüdia võimu all olid tollal ka kreeklaste asulad [[Väike-Aasia]] läänerannikul, millest tähtsaim oli [[Mileetos]]. Neil "[[Joonia]]" linnadel oli Lüüdias eristaatus, mis peegeldus muu hulgas ka selles, et Lüüdia kultuur oli lähenemas Kreeka omale. Nii olevat Kroisos [[Herodotos]]e sõnul enne oma sõjakäiku pärslaste vastu küsinud nõu [[Delfi oraakel|Delfi oraaklilt]] (sellel teatel võib tõepõhi all olla, kuigi sel kujul nagu Herodotos ta tubli 100 aastat hiljem kirja pani, ei ole lugu kuigi usutav). Kui pärslased Lüüdia riigi purutasid, tundsid kreeklased, et nende eristaatus on ohus, ja paljud neist osutasid pärslastele vastupanu (erandiks oli [[Mileetos]]). Neist ei olnud aga pärslaste ülekaalukatele jõududele vastast ja linn linna järel langes piiramise või pistise abil pärslaste võimu alla. Seal määrasid pärslased tihti valitsejateks neile ustavad kreeklastest türannid. |
Lüüdia võimu all olid tollal ka kreeklaste asulad [[Väike-Aasia]] läänerannikul, millest tähtsaim oli [[Mileetos]]. Neil "[[Joonia]]" linnadel oli Lüüdias eristaatus, mis peegeldus muu hulgas ka selles, et Lüüdia kultuur oli lähenemas Kreeka omale. Nii olevat Kroisos [[Herodotos]]e sõnul enne oma sõjakäiku pärslaste vastu küsinud nõu [[Delfi oraakel|Delfi oraaklilt]] (sellel teatel võib tõepõhi all olla, kuigi sel kujul nagu Herodotos ta tubli 100 aastat hiljem kirja pani, ei ole lugu kuigi usutav). Kui pärslased Lüüdia riigi purutasid, tundsid kreeklased, et nende eristaatus on ohus, ja paljud neist osutasid pärslastele vastupanu (erandiks oli [[Mileetos]]). Neist ei olnud aga pärslaste ülekaalukatele jõududele vastast ja linn linna järel langes piiramise või pistise abil pärslaste võimu alla. Seal määrasid pärslased tihti valitsejateks neile ustavad kreeklastest türannid. |
||
=== Babüloonia vallutamine === |
|||
Väike-Aasia langes mõne aastaga kindlalt pärslaste võimu alla, ja Kyros suunas põhitähelepanu [[Babüloonia]] riigile. Kyros otsustas [[539 eKr]] minna sõtta ka babüloonlaste vastu. [[Uus-Babüloonia]] kuningas [[Nabû-naʾid]] langes tema suhtes vaenulikult meelestatud ning Kyrosega sidemed sõlminud [[Marduk]]i preestrite intriigide ohvriks. Nii ei olnud üllatuseks, et Kyros kohtas sõjalist vastupanu vaid [[Opis]]e linna juures. Preestrite ootused täitis ta sellega, et tunnustas ametlikult peajumalat Mardukit, kelle Nabû-naʾid oli kukutanud, ja laskis ennast kroonida Babüloonia kuningaks. Pärslaste kuningas ühendas Babüloonia riigi [[personaalunioon]]is Meedia ja Pärsiaga. Riigi ülejäänud osa liitus esialgu vastupanuta, sest Babüloonial ei olnud enam sõjaväge. |
Väike-Aasia langes mõne aastaga kindlalt pärslaste võimu alla, ja Kyros suunas põhitähelepanu [[Babüloonia]] riigile. Kyros otsustas [[539 eKr]] minna sõtta ka babüloonlaste vastu. [[Uus-Babüloonia]] kuningas [[Nabû-naʾid]] langes tema suhtes vaenulikult meelestatud ning Kyrosega sidemed sõlminud [[Marduk]]i preestrite intriigide ohvriks. Nii ei olnud üllatuseks, et Kyros kohtas sõjalist vastupanu vaid [[Opis]]e linna juures. Preestrite ootused täitis ta sellega, et tunnustas ametlikult peajumalat Mardukit, kelle Nabû-naʾid oli kukutanud, ja laskis ennast kroonida Babüloonia kuningaks. Pärslaste kuningas ühendas Babüloonia riigi [[personaalunioon]]is Meedia ja Pärsiaga. Riigi ülejäänud osa liitus esialgu vastupanuta, sest Babüloonial ei olnud enam sõjaväge. |
||
Riigi idapiiri jäid, nagu Meedia ajalgi, pidevalt ohustama [[sakad]]. Pole teada, kui kaugele itta Meedia võim ulatus. Kyrose ajal sai põhjapiiriks Jaxartes ([[Sõrdarja]]), mis kindlustati piirirajatistega. Kyros hukkus [[530 eKr]] lahingus stepirahvaste vastu. |
Riigi idapiiri jäid, nagu Meedia ajalgi, pidevalt ohustama [[sakad]]. Pole teada, kui kaugele itta Meedia võim ulatus. Kyrose ajal sai põhjapiiriks Jaxartes ([[Sõrdarja]]), mis kindlustati piirirajatistega. Kyros hukkus [[530 eKr]] lahingus stepirahvaste vastu. |
||
=== Kreeka-Pärsia sõjad === |
=== Kreeka-Pärsia sõjad === |
||
[[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|pisi|400px|Pärsia suurriik 500 eKr]] |
|||
{{vaata|Kreeka-Pärsia sõjad}} (499 eKr–449 eKr) |
{{vaata|Kreeka-Pärsia sõjad}} (499 eKr–449 eKr) |
||
{{pooleli}} |
{{pooleli}} |
||
Redaktsioon: 12. november 2018, kell 23:32
| Ahhemeniidide riik | |
| Valitsusvorm | Monarhia |
|---|---|
| Pealinn | Babülon, Pasargadae, Ekbatana, Susa, Persepolis |
| Religioon | Zoroastrism |
Ahhemeniidide riik (suurriigina ka Pärsia suurriik) oli esimene Iraani riik. Selle valitsejad olid Ahhemeniidid, kelle järgi riiki nimetataksegi.
Riik sai alguse Meedia riigi liidendamisest Vana-Iraani valitseja Kyros II poolt 550 eKr. Ahhemeniidide valitsemisele tegi lõpu Aleksander Suure vallutus 330 eKr.
6. sajandi lõpust kuni 4. sajandi teise pooleni eKr laius see tänapäeva Iraani, Iraagi, Afganistani, Usbekistani, Türgi, Küprose, Süüria, Liibanoni, Iisraeli ja Egiptuse alal. Suurima ulatuse saavutas impeerium umbes 500 eKr, mil ta hõlmas ka tänapäeva Liibüa, Kreeka, Bulgaaria, Pakistani, Sudaani ning Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikide alasid, kokku ligikaudu 8 miljonit km²[viide?].
5. sajandil eKr elas Ahhemeniidide riigis ligikaudu 50 miljonit inimest ehk arvatavalt 45% maailma rahvastikust; ühegi impeeriumi elanikkonna osakaal maailma rahvastikus pole varem ega hiljem nii suur olnud.[viide?]
Ahhemeniidide riik esineb Lääne ajalookirjutuses eelkõige kreeklaste vastasena. Markantsemad sündmused on selles seoses Maratoni lahing 490 eKr ja Salamise merelahing 480 eKr Kreeka-Pärsia sõdade ajal ning Aleksander Suure vallutusretk 334–330 eKr. Selline vaatenurk on varju jätnud Ahhemeniidide riigi olulise osa Lähis-Ida ajaloos ning uuemate uurimuste valguses ka Vana-Kreeka arengus. Vanas Testamendis näidatakse pärslasi soodsas valguses: nad on juutide vabastajad ning nende religiooni ja kultuuri toetajad. 220 aastat kestnud Ahhemeniidide riigi tähtsus ajaloos on siiski palju suurem. Nimelt oli tegu esimese korraga ajaloos, mil kogu Lähis-Idal oli üks valitseja[1]. Kultuurilised, teadusalased ja majanduslikud saavutused olid riigi enese seisukohast palju olulisemad kui sõjad kreeklastega ja ülestõusud provintsides.
Ajalooallikad
Allikad Ahhemeniidide riigi kohta on piiratud. Laias laastus jagunevad need kolme põhilisse rühma: arheoloogilised leiud, epigraafilised andmed ja Kreeka ajalookirjutus. Seejuures on arheoloogilised ja epigraafilised allikad tihedalt seotud, kuna paljud tekstid ja raidkirjad on tulnud ilmsiks väljakaevamistel. Arheoloogilised andmed piirduvad mõnede eranditega üldiselt suurte kuninglike residentsidega nagu Susa, Persepolis ja Pasargadai; valdav osa Ekbatanast jääb selle peale ehitatud Hamadāni linna alla. Üksikuid leide pärineb ka Väike-Aasiast, Mesopotaamiast, Egiptusest ja riigi idapoolsetest osadest. Mainimist väärivad eelkõige paleekompleksid, mis on suures osas läbi uuritud, ning arvukad väikeesemed.
Epigraafilised allikad ei ole kuigi informatiivsed, kuna peamiselt on tegemist formaalsete kuninglike raidkirjadega, mis osaliselt kattuvad. Ainukesena tõuseb esile Behistuni raidkiri, mis kujutab endast üksikasjalikku Dareios I tegude kirjeldust. Lisaks on olemas haldusliku iseloomuga ülestähendused Persepolisest, mis annavad elava mulje majandus- ja igapäevaelust Pārsās endas, kuid need ei ole veel lõplikult läbi uuritud.
Uurituim ja tuntuim allikate rühm on Kreeka ajaloolaste teosed. Esmajoones tuleb nimetada Herodotost, kes annab oma "Ajaloos" põhjaliku kirjelduse Ahhemeniidide riigist ja selle ajaloost kuni 5. sajandi alguseni eKr, kelle väidetesse tuleb aga kohati suhtuda teatud ettevaatusega. Peale selle kuuluvad oluliste allikate hulka muu hulgas Xenophoni "Anabasis", "Hellenika" ja "Kyroupaideia", Plutarchose Artaxerxes II elulugu, Quintus Curtius Rufuse, Arrhianose ja teiste Aleksander Suurest kirjutanud ajaloolaste ning üldajalugude autorite Junianus Justinuse ja Diodorose teosed. Ka Strabonilt leiame üksikasju Ahhemeniidide riigi kohta. Lisaks mainitakse seda riiki veel paljudes teiste autorite tekstides (need on säilinud muu hulgas tsitaatidena Athenaiosel). Mitu spetsiaalselt Ahhemeniidide riiki käsitlevat teost (Persika), nagu näiteks Knidose Ktesiase oma (küll vähe usaldusväärne), Kyme Herakleidese oma (mis annab olulist teavet õukonnaelu kohta) ja Kolophoni Dinoni oma, on meieni jõudnud vaid fragmentidena, kuigi osa eelnimetatud autoritest on neid allikatena kasutanud.
Enne Ahhemeniidide riigi ulatuslikku arheoloogilist uurimist 19. ja eelkõige 20. sajandil olid Kreeka tekstid koos Piibliga ainsad kättesaadavad allikad. Uuem uurimistöö on näidanud, et suur osa kreeka ajaloolaste kirjutatust on moonutatud või väär, mistõttu tänapäeval võetakse kreeka tekstide tõlgendamisel appi uuemad pärsia allikad. Sama kehtib Piibli kohta, kus pärslastest on juttu eelkõige Taanieli raamatus, Esra raamatus ja Estri raamatus.
Ajalugu
Riigi teke
Pärsia rahva päritolu on tänini täpselt selgitamata. Oletatakse, et pärslased jõudsid Iraani mägismaale 2. aastatuhandel eKr suurema Iraani rahvaste rändega, teiste seas koos meedlaste ja baktrialastega. Tänapäeva teaduses on enam-vähem üldtunnustatud, et parsua-nimeline rahvas Urmia järve ümbrusest, kelle olemasolu tõendab Assüüria raidkiri, on pärslastega identne, sest kahe ühenimelise ja poliitiliselt sarnase riigi samaaegset olemasolu peab enamik uurijaid väga ebatõenäoliseks ning rännud on kronoloogiliselt hästi jälgitavad. Eelami päritolu kirjutiste põhjal on kindel, et 7. sajandil eKr olid pärslased Persises. On ebatõenäoline, et sel ajal oli olemas ühtne Pärsia kuningriik. Tõenäoliselt elasid piirkonnas pärsia mägihõimud, kes olid osalt Eelami, osalt Meedia võimu all.
Meedia vallutamine
Meedia riik, mis paljude uurijate arvates oli pigem lõtv konföderatsioon, ulatus Iraani mägismaa idaosas asuvast hägusast piirist Mesopotaamiani ning Halyse jõeni (tänapäeval Kızılırmak), mis alates 580. aastast eKr moodustas ametliku piiri Lüüdia riigiga. Kambyses I ajal tekkis nähtavasti midagi pärslaste kohaliku ülemvõimu sarnast, millele toetudes astus Kyros II 553 eKr meedlaste vastu. Lahingus Pasargadai all võitsid pärslased meedlasi. Aastal 550 eKr vallutas Kyros, kes ei nimetanud end ise Ahhemeniidiks, vaid Teispiidiks (Teispese järeltulijaks), Meedia pealinna Ekbatana, kus kuulutas end lisaks Pärsia kuninga tiitlile meedlaste kuningaks.
Lüüdia vallutamine
Kyros nõudis Lüüdia kuninga Kroisose kohalikelt asevalitsejatel, et need allutaksid end tema riigile, kuid enamik neist ei teinud seda. Kroisos, kes nähtavasti tahtis Meedia ülemvõimu langusest kasu lõigata, ületas oma sõjaväega Halyse ja võitles järgnenud Pteria lahingus pärslaste kuninga vastu. Et võitlus ei leidnud lahendust ja talv oli tulekul, tõmbus Kroisos tagasi oma pealinna Sardesesse, mille pärslased varsti ootamatult sisse piirasid ja (tõenäoliselt) 541 eKr (või juba 546 eKr) vallutasid. Kroisose saatus on teadmata, Vana-Kreeka ajaloolased esitavad vastuolulisi andmeid. Tõenäoliselt sai ta surma ning hilisemad teated, nagu oleks Kyros talle armu andnud, on õpetlaste leiutis.
Lüüdia võimu all olid tollal ka kreeklaste asulad Väike-Aasia läänerannikul, millest tähtsaim oli Mileetos. Neil "Joonia" linnadel oli Lüüdias eristaatus, mis peegeldus muu hulgas ka selles, et Lüüdia kultuur oli lähenemas Kreeka omale. Nii olevat Kroisos Herodotose sõnul enne oma sõjakäiku pärslaste vastu küsinud nõu Delfi oraaklilt (sellel teatel võib tõepõhi all olla, kuigi sel kujul nagu Herodotos ta tubli 100 aastat hiljem kirja pani, ei ole lugu kuigi usutav). Kui pärslased Lüüdia riigi purutasid, tundsid kreeklased, et nende eristaatus on ohus, ja paljud neist osutasid pärslastele vastupanu (erandiks oli Mileetos). Neist ei olnud aga pärslaste ülekaalukatele jõududele vastast ja linn linna järel langes piiramise või pistise abil pärslaste võimu alla. Seal määrasid pärslased tihti valitsejateks neile ustavad kreeklastest türannid.
Babüloonia vallutamine
Väike-Aasia langes mõne aastaga kindlalt pärslaste võimu alla, ja Kyros suunas põhitähelepanu Babüloonia riigile. Kyros otsustas 539 eKr minna sõtta ka babüloonlaste vastu. Uus-Babüloonia kuningas Nabû-naʾid langes tema suhtes vaenulikult meelestatud ning Kyrosega sidemed sõlminud Marduki preestrite intriigide ohvriks. Nii ei olnud üllatuseks, et Kyros kohtas sõjalist vastupanu vaid Opise linna juures. Preestrite ootused täitis ta sellega, et tunnustas ametlikult peajumalat Mardukit, kelle Nabû-naʾid oli kukutanud, ja laskis ennast kroonida Babüloonia kuningaks. Pärslaste kuningas ühendas Babüloonia riigi personaalunioonis Meedia ja Pärsiaga. Riigi ülejäänud osa liitus esialgu vastupanuta, sest Babüloonial ei olnud enam sõjaväge.
Riigi idapiiri jäid, nagu Meedia ajalgi, pidevalt ohustama sakad. Pole teada, kui kaugele itta Meedia võim ulatus. Kyrose ajal sai põhjapiiriks Jaxartes (Sõrdarja), mis kindlustati piirirajatistega. Kyros hukkus 530 eKr lahingus stepirahvaste vastu.
Kreeka-Pärsia sõjad
Pikemalt artiklis Kreeka-Pärsia sõjad (499 eKr–449 eKr)
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited
- ↑ Hiljem oli see nii veel ainult 325. aasta paiku eKr, mil see oli Aleksander Suure Makedoonia riigi osa, ning 620. aasta paiku pKr, mil Sassaniidide riik jõudis laieneda kogu Lähis-Idale.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ahhemeniidide riik |