Erinevus lehekülje "Kasutaja:AndreasJoesaar/Eksternalism" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P
 
</ref>). Antud artiklis tõi Gettier välja mitu olukorda, kus inimesel on õigustatud tõene uskumus, kuid ei oma siiski asjakohast teadmist. Internalistid jäid kindlaks sellele, et teadmise jaoks on tarvilik uskumuse õigustatus ning et õigustatus tuleneb täielikult inimese mõttetööst. Eksternalistid olid nõus vastu võtma vaid ühe neist väidetest, heites teise seejuures kõrvale: teadmise jaoks ei ole kas tarvilik uskumuse õigustatus või ei tulene õigustatus internalistlikest faktoritest.
Austraalia filosoof [[David M. Armstrong]] esitas oma eksternalistliku teooria näitlikustamiseks nn. termomeetrimudeli (''thermometer model''): hea termomeeter annab meile täpse ja usaldusväärse ülevaate sellest, milline on temperatuur. Nõnda on Armstrongi järgi ka uskumuse tõesus eeldus tuletamatule teadmisele (''non-inferential knowledge''). Selle mudeli eesmärk on anda mõista, et tuletamatu teadmise mõistmine sarnaneb termomeetri näidu mõistmisele. (Armstrong 1973, 162–175<ref>
 
{{Raamatuviide
</ref>)
=== Semantika ===
Semantilise eksternalismi on USA filosoof [[Hilary Putnam]] sõnastanud lühikese loosungina: „Tähendused lihtsalt ei ole inimese peas!“ (''„Meanings just ain't in the head!„'') (Putnam 1973, 704<ref name="Putnam">
 
{{cite journal
 
</ref>). Semantilisest vaatepunktist lähtuvalt õõnestab eksternalism teesi, mille kohaselt inimene suudab oma mõtte sisust introspektiivselt (ehk ilma väliste mõjutuste ega teadmiste abita) aru saada.
Selle mõtteviisi näitlikustamiseks kujutas Putnam oma 1975. aastal ilmunud teoses „Tähenduse tähendus“ (''The Meaning of “Meaning”'') mõtteekperimendi kaudu olukorda, kus aastal 1750 eksisteerib Maaga paralleelselt planeet Kaksikmaa (''Twin Earth''), mis on igas mõttes Maaga identne, kuid ühendi H₂O asemel on planeedil nn kaksikvesi (''twin water''), ühend nimetusega XYZ, mis on igas mõttes veega identne. Kui Maa elanik aastal 1750 ütleb sõna „vesi“, mõtleb ta selle all keemilist ühendit H₂O, kuigi ta seda ei teadusta, samamoodi mõtleb Kaksikmaa elanik sõna „vesi“ all ühendit XYZ.<ref name="ExtMen" /><ref>
 
{{Netiviide
 
</ref>) Näiteks võib tuua Sally, kellel on kindel soov mürki juues sooritada enesetapp. Mürgijoomise põhjendus on seesmine, kuna see lähtub tema subjektiivsest soovist end ära tappa. Saab aga seejuures väita, et Sallyl on lisaks seesmisele põhjusele ka väline põhjendus. Näiteks võib Sally kultuuriruumis enesetapp olla kategooriliselt keelatud.
Leidub filosoofe, kelle jaoks ongi olemas vaid välised põhjendused. Sellist suunda nimetatakse põhjuste eksternalismiks (''Externalism about reasons/reasons externalism'').
== Allikad ==
* Finlay, S and Schroeder, M. Reasons for Action: Internal vs. External, The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Fall 2017 Edition), Edward N. Zalta (ed.), Retrieved October 25, 2018, from https://plato.stanford.edu/archives/fall2017/entries/reasons-internal-external.
* Kahn, L. Internalism and Externalism about Moral Judgment. Retrieved October 25, 2018, from https://philpapers.org/browse/internalism-and-externalism-about-moral-judgment/.
* Lau, J and Deutsch, M. Externalism About Mental Content, The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Winter 2016 Edition). Edward N. Zalta (ed.). Retrieved 6 October, 2018, from https://plato.stanford.edu/archives/win2016/entries/content-externalism.
* Poston, T. Internalism and Externalism in Epistemology, The Internet Encyclopedia of Philosophy. (n.d.). Retrieved October 6, 2018, from https://www.iep.utm.edu/int-ext/.
* Rosati, Connie S. Moral Motivation, The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Winter 2016 Edition), Edward N. Zalta (ed.). Retrieved October 25, 2018, from https://plato.stanford.edu/archives/win2016/entries/moral-motivation.
* Smith, B. Internalism and Externalism in the Philosophy of Mind and Language, The Internet Encyclopedia of Philosophy. (n.d.). Retrieved October 6, 2018, from https://www.iep.utm.edu/int-ex-ml.
* Armstrong, D. M. (1973). Non-Inferential Knowledge (1) in Belief, Truth and Knowledge, Cambridge University Press, Cambridge (1974).
* Brown, J. (2005). Externalism in Mind and Epistemology in Goldberg, S. G (ed.), Internalism and Externalism in Semantics and Epistemology, Oxford University Press, Oxford (2007).
* Gettier, E. L. (1963). Kas õigustatud tõene uskumus on teadmine? (tlk Unt, A), Akadeemia, 4/1998: 754–757.
* Putnam, H. (1973). Meaning and Reference, The Journal of Philosophy, Vol. 70, No. 19: 699-711.
* Williams, B. (1979). Internal and External Reasons in Moral Luck: Philosophical Papers 1973–1980. Cambridge University Press, Cambridge (1981), pp. 101–113.
 
== Viited ==
{{viited}}
75

muudatust

Navigeerimismenüü