Reaalsus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Reaalsus ei pea olema [[taju]]tav ega [[arusaamine|arusaadav]], aga ta võib ka selline olla. |
Reaalsus ei pea olema [[taju]]tav ega [[arusaamine|arusaadav]], aga ta võib ka selline olla. |
||
[[Aristoteles]], [[Platon]], [[Gottlob Frege]], [[Ludwig Wittgenstein]] ja [[Bertrand Russell]] on teinud vahet reaalsusele vastaval [[mõte|mõttel]] (''thought corresponding to reality''), koherentsel abstraktsioonil (''coherent abstraction'') ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavad, aga mitte reaalsed (''thoughts of things that are imaginable but not real''), ning sellel, mida pole võimalik isegi ratsionaalselt mõelda (''which cannot even be rationally thought''). Seevastu [[olemasolu]] all |
[[Aristoteles]], [[Platon]], [[Gottlob Frege]], [[Ludwig Wittgenstein]] ja [[Bertrand Russell]] on teinud vahet reaalsusele vastaval [[mõte|mõttel]] (''thought corresponding to reality''), koherentsel abstraktsioonil (''coherent abstraction'') ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavad, aga mitte reaalsed (''thoughts of things that are imaginable but not real''), ning sellel, mida pole võimalik isegi ratsionaalselt mõelda (''which cannot even be rationally thought''). Seevastu [[olemasolu]] all mõistavad nad ainult [[füüsiline olemasolu|füüsilist olemasolu]] või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks [[aju]]s sündivad mõtted.{{lisa viide}} |
||
Reaalsust võidakse vastandada ka [[abstraktsioon]]ile. |
Reaalsust võidakse vastandada ka [[abstraktsioon]]ile. Samal ajal mängib [[abstraheerimine]] rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises [[uurimus]]es. Näiteks keeruliselt määratletavaid abstraktseid [[mõiste]]id (''concept'') nagu '[[kausaalsus]]' (''causality''), '[[voorus]]' (''virtue''), '[[elu]]' (''life'') ning '[[õiglus]]' (''distributive justice'') on harva peetud puhasteks [[ettekujutus]]teks (''delusion''). Abstratsioonide puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid [[sõna]]d ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedesse, mitte kui abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks [[universaalide probleem]]i (''problem of universals'') põhjuseid. |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Laiemas mõttes tähendab reaalsus kõike (''everything''), mis on olemas ja on olemas olnud (''is and has been''). Veelgi laiemas tähenduses on reaalsus kõik (''everything''), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (''has existed, exists, or will exist''). Selles mõttes on ka meie ettekujutused, eelarvamused ja ekslikult tajutud kogemus reaalsus, sest midagi reaalset toimub meie ajus, kehas, mille tagajärjeks meie ( |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | Laiemas mõttes tähendab reaalsus kõike (''everything''), mis on olemas ja on olemas olnud (''is and has been''). Veelgi laiemas tähenduses on reaalsus kõik (''everything''), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (''has existed, exists, or will exist''). Selles mõttes on ka meie ettekujutused, eelarvamused ja ekslikult tajutud kogemus reaalsus, sest midagi reaalset toimub meie ajus, kehas, mille tagajärjeks meie (n-ö mittereaalsed) ettekujutused on. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
* [[Fakt]] |
* [[Fakt]] |
||
Redaktsioon: 10. november 2018, kell 18:51
|
See artikkel räägib päriselt olemasolemisest vastandina virtuaalsusele ja fiktiivsusele; võimalikkuse vastandi kohta vaata artiklit Tegelikkus; reaalsuse all võidakse mõista ka teostatavust |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2016) |
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõelisuseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat. See, mis on reaalne, on olemas päriselt, mitte näiliselt, mitte mängult, mitte välja mõelduna, mitte ainult vaimus (mõtetes, kujutlustes, unistustes, luuludes, meelepetetes, unenägudes).
Reaalsus ei pea olema tajutav ega arusaadav, aga ta võib ka selline olla.
Aristoteles, Platon, Gottlob Frege, Ludwig Wittgenstein ja Bertrand Russell on teinud vahet reaalsusele vastaval mõttel (thought corresponding to reality), koherentsel abstraktsioonil (coherent abstraction) ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavad, aga mitte reaalsed (thoughts of things that are imaginable but not real), ning sellel, mida pole võimalik isegi ratsionaalselt mõelda (which cannot even be rationally thought). Seevastu olemasolu all mõistavad nad ainult füüsilist olemasolu või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks ajus sündivad mõtted.[viide?]
Reaalsust võidakse vastandada ka abstraktsioonile. Samal ajal mängib abstraheerimine rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises uurimuses. Näiteks keeruliselt määratletavaid abstraktseid mõisteid (concept) nagu 'kausaalsus' (causality), 'voorus' (virtue), 'elu' (life) ning 'õiglus' (distributive justice) on harva peetud puhasteks ettekujutusteks (delusion). Abstratsioonide puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid sõnad ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedesse, mitte kui abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks universaalide probleemi (problem of universals) põhjuseid.
Üldiselt ollakse ühel meelel, et tõde (truth) vastab sellele, mis on reaalne, ning väär (falsity) sellele, mis ei ole reaalne.
Laiemas mõttes tähendab reaalsus kõike (everything), mis on olemas ja on olemas olnud (is and has been). Veelgi laiemas tähenduses on reaalsus kõik (everything), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (has existed, exists, or will exist). Selles mõttes on ka meie ettekujutused, eelarvamused ja ekslikult tajutud kogemus reaalsus, sest midagi reaalset toimub meie ajus, kehas, mille tagajärjeks meie (n-ö mittereaalsed) ettekujutused on.