Aleksander (Paulus): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. november 2018, kell 16:23

Aleksander (kodanikunimega Aleksander Paulus; 14. veebruar (vkj 2. veebruar) 1872 Hauamäe talu, Oriküla, Uue-Vändra vald, Pärnumaa – 19. oktoober 1953 Stockholm) oli Eesti õigeusu vaimulik, alates 1920. aastast Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisja. Aastatel 1920–1923 oli ta Tallinna ja Eesti peapiiskop, alates 1923. aastast Tallinna ja kogu Eesti metropoliit.

Metropoliit Aleksandri haud Stockholmi Metsakalmistul

Aleksander Paulus sündis Pärnumaal Vändra kihelkonnas Uue-Vändra vallas Orikülas Hauamäe talus talupidaja pojana. Õppis Uue-Vändra vallakoolis, seejärel Vändra õigeusu kihelkonnakoolis ning aastatel 1884–1894 Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris. Seejärel oli kösterkooliõpetaja Leesil (1894–1897), Kolga-Jaanis (1897–1900), Viljandis (1900–1901). 26. augustil 1901 pühitseti ta diakoniks ning 29. augustil preestriks Kõrgessaare Kristuse Sündimise kirikus Hiiumaal. 1903. aastal asus preestriks Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudusse. Aastatel 1908–1916 teenis ta preestrina Laiuse Jumalaema Sündimise koguduses ning peale seda Pärnu Issandamuutmise koguduses.

1920. aastal valiti Paulus Tallinna ja kogu Eesti peapiiskopiks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisjaks. Ta pühitseti ametisse 5. detsembril Aleksander Nevski katedraalis Tallinnas. Juulis 1923, pärast lahkulöömist Vene Õigeusu Kirikust, nimetas Konstantinoopoli patriarh Meletios IV ta autonoomse Eesti kiriku esimeseks metropoliidiks. Ta oli IV Riigikogu liige Rahvaerakonnast (1929–1931), Rahvuskogu II koja (1937) ja I Riiginõukogu liige Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajana.

1944. aastal põgenes metropoliit Aleksander Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ja siirdus sealt 1947. aastal Rootsi, jätkates EAÕK juhtimist paguluses. Metropoliidi residentsiks sai EAÕK Stockholmi Püha Nikolai kirik. Aleksander suri Stockholmis ja on maetud metallkirstus (arvestades tulevast ümbermatmist Eestisse) Stockholmi Metsakalmistu õigeusklike alale.

Kirjandus

Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Tartu: Loodus, 1940

Välislingid

Sõtšov, Andrei. Eesti apostlik-õigeusu pagulaskiriku vaimulike kirjavahetus kodumaaga ja selle kajastumine EAÕK häälekandjas „Jumala Abiga” 1950. aastatel. Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10, 178–192
Aleksander (Paulus) Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Eesti AÕK metropoliit Aleksander, SM F 4116-26 F.jpg|pisi|Metropoliit Aleksander. Foto [[Parikas]], Tallinn (enne 1940).]]
 [[Pilt:Viljandi, Vabadussõjas langenud sõjaväelaste mälestussamba avamine, ERM Fk 2839-26.jpg|pisi|Metropoliit Aleksander Vabadussõjas langenud sõjaväelaste mälestussamba avamisel Viljandis (1926)]]
-'''Aleksander''' (kodanikunimega '''Aleksander Paulus'''; [[14. veebruar]] ([[vkj]] 2. veebruar) [[1872]] Hauamäe talu, [[Oriküla]], [[Uue-Vändra vald]], [[Pärnumaa]] – [[19. oktoober]] [[1953]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[õigeusk|õigeusu]] vaimulik, alates [[1920]]. aastast [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[eestseisja]]. Aastatel 1920–1923 kandis ta Tallinna ja Eesti peapiiskopi, alates 1923. aastast [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi]] tiitlit.
+'''Aleksander''' (kodanikunimega '''Aleksander Paulus'''; [[14. veebruar]] ([[vkj]] 2. veebruar) [[1872]] Hauamäe talu, [[Oriküla]], [[Uue-Vändra vald]], [[Pärnumaa]] – [[19. oktoober]] [[1953]] [[Stockholm]]) oli [[Eesti]] [[õigeusk|õigeusu]] vaimulik, alates [[1920]]. aastast [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[eestseisja]]. Aastatel 1920–1923 oli ta Tallinna ja Eesti peapiiskop, alates 1923. aastast [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]].
 [[Pilt:Metropoliitaleksander.JPG|pisi|Metropoliit Aleksandri haud Stockholmi Metsakalmistul]]
-Aleksander Paulus sündis [[Pärnumaa]]l [[Vändra kihelkond|Vändra kihelkonnas]] [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra vallas]] [[Oriküla]]s Hauamäe talus talupidaja pojana. Õppis Uue-Vändra vallakoolis, seejärel Vändra õigeusu kihelkonnakoolis ning aastatel 1884–1894 [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris]]. Seejärel oli [[kösterkooliõpetaja]] Leesil (1894–1897), Kolga-Jaanis (1897–1900), Viljandis (1900–1901). 26. augustil 1901. aastal pühitseti ta [[diakon]]iks ning 29. augustil [[preester|preestriks]] [[Kõrgessaare Kristuse Sündimise kirik]]us Hiiumaal. 1903. aastal asus preestriks [[Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus|Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudusse]]. Aastatel 1908–1916 teenis ta preestrina [[Laiuse Jumalaema Sündimise kogudus]]es ning peale seda [[Pärnu Issandamuutmise kogudus]]es.
+Aleksander Paulus sündis [[Pärnumaa]]l [[Vändra kihelkond|Vändra kihelkonnas]] [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra vallas]] [[Oriküla]]s Hauamäe talus talupidaja pojana. Õppis Uue-Vändra vallakoolis, seejärel Vändra õigeusu kihelkonnakoolis ning aastatel 1884–1894 [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris]]. Seejärel oli [[kösterkooliõpetaja]] Leesil (1894–1897), Kolga-Jaanis (1897–1900), Viljandis (1900–1901). 26. augustil 1901 pühitseti ta [[diakon]]iks ning 29. augustil [[preester|preestriks]] [[Kõrgessaare Kristuse Sündimise kirik]]us Hiiumaal. 1903. aastal asus preestriks [[Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus|Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudusse]]. Aastatel 1908–1916 teenis ta preestrina [[Laiuse Jumalaema Sündimise kogudus]]es ning peale seda [[Pärnu Issandamuutmise kogudus]]es.
 [[1920]]. aastal valiti Paulus Tallinna ja kogu Eesti peapiiskopiks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eestseisjaks. Ta [[Vaimulikku ametisse pühitsemise sakrament|pühitseti ametisse]] [[5. detsember|5. detsembril]] [[Aleksander Nevski katedraal]]is Tallinnas. Juulis [[1923]], pärast lahkulöömist [[Vene Õigeusu Kirik]]ust, nimetas [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]] [[Meletios IV]] ta autonoomse Eesti kiriku esimeseks metropoliidiks. Ta oli [[IV Riigikogu]] liige [[Eesti Rahvaerakond|Rahvaerakonnast]] (1929–1931), [[Rahvuskogu]] II koja (1937) ja [[I Riiginõukogu]] liige Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajana.