1914: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. november 2018, kell 17:46

1914. aasta (MCMXIV) oli 20. sajandi 14. aasta.

Jaanuaris hakkas Noor-Eesti eestvõttel ilmuma kuukiri Vaba Sõna^[1].
4. jaanuar – Tallinnas toimus Baltimaade maadlustšempionaat naistele^[2]
11. veebruar (vkj 29. jaanuar) – Viljandimaal Kõo mõisas avati Eesti Aleksandri Alampõllutöökool, mis oli esimene põllumajanduskool Eestis^[1].
26. veebruar (vkj 13. veebruar) – Tartus esilinastus esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal" (operaator Johannes Pääsuke)^[1].
31. mai – Tallinnas toimusid suured kergejõustikuvõistlused. Neist võttis osa ka 17 soomlast^[2].
14. juuni – Tallinnas Gonsiori aias toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused^[2].
2. august – Esimene maailmasõda: keiser Nikolai II kuulutas osades kubermangudes s.h. ka Liivi- ja Eestimaal välja sõjaseisukorra. Kehtestati sõjatsensuur.^[3]
Ööl vastu 26. augustit^[küsitav] sattus Saksa ristleja "Magdeburg" Osmussaare lähedal karile.
30. oktoober (vkj 17. oktoober) – avati Tallinna Linna Kunstitööstuskool, millest loeb oma algust Eesti Kunstiakadeemia.
Asutati Abja toorlinavabrik.

29. mai – reisilaev Empress of Ireland põrkas Kanadas St. Lawrence'i jõel kokku Norra kaubalaevaga ning läks põhja. Laeval viibinud 1477 inimesest hukkus vähemalt 1012.

Mõni nädal enne I MS-i puhkemist kirjutas Frederick Joseph Ricketts (Kenneth J. Alford) Inverness-i lähedal Fort George-is marsi „kolonel Bogey” (Colonel Bogey March).
23. juuli – pärast ertshertsogi Ferdinandi tapmist Serbias esitasid Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi.
28. juuli – Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, algas Esimene maailmasõda.

22. september - Saksa allveelaev uputas Põhjameres Briti laevad Aboukiri, Hogue ja Cressy, hukkus üle 1400 inimese.

Pikemalt artiklis Sündinud 1914

4. jaanuar – Jean-Pierre Vernant, prantsuse klassikaline filoloog, religiooni- ja kultuuriloolane ning antropoloog
5. veebruar – William S. Burroughs, USA kirjanik
25. veebruar – John Tenniel, inglise kunstnik
31. märts – Octavio Paz, mehhiko kirjanik ja diplomaat, Nobeli kirjandusauhind 1990
31. mai – Edmund Valtman, eesti karikaturist
11. juuni – Walter Rand, eesti tehnikateadlane ja publitsist
27. juuli – August Sang, eesti luuletaja ja tõlkija
31. juuli – Josette Day, prantsuse filminäitleja
9. august – Tove Jansson, soomerootsi kirjanik
5. september – Nicanor Parra, Tšiili luuletaja ja füüsik
20. september – Johannes Hint, eesti tehnikateadlane ja kirjanik
6. oktoober – Thor Heyerdahl, Norra maailmarändur
19. november – Valve Kikas, eesti ehitusinsener
21. november – Henri Laborit, Prantsuse neuroloog ja kirjanik
25. november – Joe DiMaggio, USA pesapallur
15. detsember – Paul Kard, eesti füüsik, akadeemik

Pikemalt artiklis Surnud 1914

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 178-179
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ Eesti ajalugu : kronoloogia / Ain Mäesalu, Sulev Vahtre, Mati Laur ... Tallinn 2015

@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 * [[14. juuni]] – Tallinnas [[Gonsiori aed|Gonsiori aias]] toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused<ref name="ESBL"/>.
 * [[2. august]] – [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Esimene maailmasõda]]: keiser [[Nikolai II]] kuulutas osades kubermangudes s.h. ka Liivi- ja Eestimaal välja sõjaseisukorra. Kehtestati sõjatsensuur.<ref name="Kronoloogia 2015"/>
-* Ööl vastu {{kas|[[26. august]]it}} sattus Saksa ristleja "Magdeburg" [[Osmussaar]]e lähedal karile.
+* Ööl vastu {{kas|[[26. august]]it}} sattus Saksa ristleja "[[Magdeburg (laev 1911)|Magdeburg]]" [[Osmussaar]]e lähedal karile.
 *[[30. oktoober]] (vkj 17. oktoober) – avati [[Tallinna Linna Kunstitööstuskool]], millest loeb oma algust [[Eesti Kunstiakadeemia]].
 *Asutati [[Abja toorlinavabrik]].