Eesti kroon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
105. rida: 105. rida:
Kroon võeti kasutusele [[Nõukogude rubla|rubla]] asemel [[Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992|1992. aasta rahareformiga]]. Üks kroon jagunes sajaks sendiks.
Kroon võeti kasutusele [[Nõukogude rubla|rubla]] asemel [[Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992|1992. aasta rahareformiga]]. Üks kroon jagunes sajaks sendiks.


Big gay
=== Rahatähed ===
[[Pilt:EEK-1kroon-front.jpg|thumb|Ühekroonine [[pangatäht]]]]
Pangatähed kujundasid [[Urmas Ploomipuu]] (1- ja 2-kroonised) ja [[Vladimir Taiger]], kes võitsid vastava konkursi. Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit.
Kuni [[1994]]. aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140 × 70 [[Millimeeter|mm]], hilisemate kupüüride mõõtmed on 140 × 69 [[Millimeeter|mm]]. Kasutusel oli kaheksa nominaali:
<table class=wikitable>
<tr>
<th>Nimiväärtus</th>
<th>Põhivärv</th>
<th>Esikülg</th>
<th>Tagakülg</th>
<th>Välja antud</th>
</tr>
<tr>
<td>[[Ühekroonine pangatäht|1 kroon]]</td>
<td>kollakaspruun</td>
<td>[[Kristjan Raud]]</td>
<td>[[Toompea loss]]</td>
<td>1992</td>
</tr>
<tr>
<td>[[Kahekroonine pangatäht|2 krooni]]</td>
<td>sinakashall</td>
<td>[[Karl Ernst von Baer]]</td>
<td>[[Tartu ülikool]]</td>
<td>1992, 2006, 2007</td>
</tr>
<tr>
<td>[[Viiekroonine pangatäht|5 krooni]]</td>
<td>oranž</td>
<td>[[Paul Keres]]</td>
<td>[[Narva jõgi]] koos [[Narva]] ja [[Jaanilinn]]a linnustega</td>
<td>1991, 1992, 1994</td>
</tr>
<tr>
<td>[[Kümnekroonine pangatäht|10 krooni]]</td>
<td>punane</td>
<td>[[Jakob Hurt]]</td>
<td>[[Tamme-Lauri tamm]] [[Urvaste]]s</td>
<td>1991, 1992, 1994, 2006, 2007</td>
</tr>
<tr>
<td>[[Kahekümne viie kroonine pangatäht|25 krooni]]</td>
<td>roheline</td>
<td>[[Anton Hansen Tammsaare]]</td>
<td>[[Tõde ja õigus|Vargamäe talu]]</td>
<td>1991, 1992, 2002, 2007</td>
</tr>
<tr>
<td>[[Viiekümnekroonine pangatäht|50 krooni]]<sup>1</sup></td>
<td>roheline</td>
<td>[[Rudolf Tobias]]</td>
<td>[[Estonia teater]]</td>
<td>1994</td>
</tr>
<tr>
<td>[[Sajakroonine pangatäht|100 krooni]]</td>
<td>sinine</td>
<td>[[Lydia Koidula]]</td>
<td>[[Põhja-Eesti paekallas]]</td>
<td>1991, 1992, 1994, 1999, 2007</td>
</tr>
<tr>
<td>[[Viiesajakroonine pangatäht|500 krooni]]</td>
<td>lilla</td>
<td>[[Carl Robert Jakobson]]</td>
<td>[[suitsupääsuke]]</td>
<td>1991, 1994, 1996, 2000, 2007</td>
</tr>
</table>
*<sup>1</sup> võeti kasutusele alles aastal [[1994]]
Erinevatel aastatel väljaantud rahatähtede turvamärke ja kujundust on täiustatud, kuid üldine kujundus on jäänud samaks.

Esimesed ühe- ja kahekroonised trükiti USAs, teised kupüürid Inglismaal. Algul pidi kõik kroonid trükitama Ameerikas, kuid ameeriklaste kvaliteet oli liiga halb.


=== Mündid ===
=== Mündid ===

Redaktsioon: 5. november 2018, kell 12:50

 See artikkel räägib rahaühikust; EEK on ka Eesti Entsüklopeediakirjastuse lühend

Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 19241941 ning 19922010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.

Kuldkroon (1924–1927)

Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon.

Eesti kroon aastatel 1928–1941

Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.

Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Westenbergi poolt.

Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnema sajast pennist ja võrduma kuldfrangiga, nagu Läti latt[1]. Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne.[2]

Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. Väljaantud pangatähed pidid olema tagatud. Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta.

27. juunil 1933 krooni devalveeriti 35 protsendi võrra, varem oli seda varjatult devalveeritud valuutamaksuga 15%[3]. Eesti Panga ülesandeks jäi hoida Eesti krooni kurssi mitte alla 19,20 krooni ühe Inglise naela eest.

25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla (1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat). Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941.

Pangatähed

Kasutusel olid järgmised nominaalid:

Nominaal Aasta Tiraaž
5 krooni 1929 7 200 000
10 krooni 1928 5 450 000
10 krooni A 1937 4 650 000
10 krooni B* 1940 1 710 000
20 krooni 1932 2 700 000
50 krooni 1929 1 070 000
100 krooni 1935 485 000

*Ei jõudnud käibele

Mündid

Fail:Et 10senti 1931.jpg
10-sendine münt aastast 1931

Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali:

Seejuures 1- ja 2-kroonised mündid tuli vastavalt kehtinud rahaseadusele valmistada vähemalt 50% hõbeda sulamist. Hiljem seadust siiski muudeti ja 1 krooniseid münte valmistati mitteväärismetalli sulamist.

Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt.

[[Ühesendine münt (1939) lasti käibele 25. juulil 1940, neli päeva pärast Eesti NSV väljakuulutamist.

Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 ja 20. juunil 1940

Ostjad 2. jaanuaril 1928Müüjad 2. jaanuaril 1928Ostjad 20. juunil 1940Müüjad 20. juunil 1940
USA dollar3,723,734,174,23
Suurbritannia naelsterling18,1618,21-16,00
100 Saksa riigimarka88,8089,40167,50170,50
100 Soome marka9,369,40-8,59
100 Rootsi krooni100,30100,9099,50100,50
100 Taani krooni99,75100,3580,7581,75
100 Norra krooni99,--99,80-96,00
100 Prantsuse franki14,6514,90-9,05
100 Madalmaade kuldnat150,30151,10-226,50
100 Läti latti71,8072,3077,7579,50
100 Šveitsi franki71,8572,4593,5095,50
100 Belgia belgat52,--52,50-72,75
100 Itaalia liiri19,6520,0520,8521,35
100 Tšehhoslovakkia krooni11,--11,20--
100 Austria šillingit52,5553,15--
100 Ungari pengöt65,3566,05--
100 Poola zlotti88,8089,40--
100 Leedu litti41,5042,7069,2571,00
100 Nõukogude rubla (tšekk)192,25193,75--

Eesti kroon 1992–2011

Kroon võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. Üks kroon jagunes sajaks sendiks.

Big gay

Mündid

Fail:EEK 10senti 2002.jpg
10-sendine münt aastast 2002

Müntide nominaalid olid

Igapäevases käibes oli kaks erinevat 5 kroonist meenemünti (vermitud aastatel 1993 ja 1994).

Eriline Eesti käibemüntide puhul oli see, et iga mündi tagaküljel oli vapp ja vermimise aastaarv, esiküljel suurelt nominaal ja "Eesti Vabariik" (v.a 5 krooni).

Eesti on ka välja andnud meenemünte nominaalidega:

Üleminek eurole

1. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina euro. Pankades vahetati kroone eurodeks 2013. aasta lõpuni, nüüd vahetab neid ainult Eesti Pank[4]. Eesti krooni pangatähti ja münte saab Eesti Panga muuseumis vahetada eurodeks tähtajatult, tasuta ja ametliku keskkursiga 1 euro = 15,6466 krooni.

Vaata ka

Välislingid

Viited

  1. –n. Meie rahaüksuse suurus ja nimetus. Postimees, 29. september 1926, nr. 264, lk.
  2. 10 aastat Eesti krooni, Lääne Elu, 14. jaanuar 1938
  3. Lahja krooni aasta. Esmaspäev, 1. juuli 1934, nr. 27, lk. 5
  4. "Eesti kroonide vahetamine pankades lõppeb järgmisel aastal" Postimees, 20.12.2012