Virmalised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. november 2018, kell 13:49

See artikkel on optilisest nähtusest; teiste tähenduste kohta vaata Virmalised (täpsustus); ajakirja kohta vaata Virmaline

Virmalised ehk päevavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt aurora borealis ja a

Virmalised Eestis

Virmalised Tilsi Kõrbjärve kohal 2015. aastal
Virmalised Murastes 2013. aastal
Virmalised Lääne-Virumaal 2011. aastal
Virmalised Varbla vallas 18.03.15
Virmalised Varbla vallas 18.03.15
Virmalised Varbla vallas 18.03.15
Virmalised Varbla vallas 07.10.15
Virmalised Varbla vallas 07.10.15
Virmalised Varbla vallas 14.12.15
Virmalised Varbla vallas 17.03.15
Virmalised Varbla vallas 18.03.15
Lohusalu Nabe neem virmaliste taustal

Välislingid

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 '''Virmalised''' ehk päeva'''valgus''' ja ka '''lõunavalgus''' on [[atmosfäär]]i kõrgemates kihtides esinev [[optikanähtused|optiline nähtus]], mille põhjustajaks on [[Päike]]selt lähtuvate [[laetud osake|laetud osakeste]] (nn [[päikesetuul]]e) [[kokkupõrge|kokkupõrked]] [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]i [[osake]]stega.
-Virmalised esinevad nii [[põhjapoolkera|põhja-]] kui ka [[lõunapoolkera]]l. Neid nimetatakse vastavalt ''aurora borealis'' ja ''aurora australis'' ([[ladina keel]]es 'põhjakoit' ja 'lõunakoit').  Üldnimetus on ''aurora polaris'' 'polaarkoit'.
+Virmalised esinevad nii [[põhjapoolkera|põhja-]] kui ka [[lõunapoolkera]]l. Neid nimetatakse vastavalt ''aurora borealis'' ja ''a''
-Virmalised tekivad, kui atmosfääri [[aatom]]eid [[ergastus|ergastatakse]] päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel [[kiirgumine|kiirgub]] [[valguskvant]], mida inimesed näevad virmalistena. Maa [[magnetpoolus]]te asetsemise tõttu suurtel [[laiuskraad|laiustel]] on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et [[magnetiline põhjapoolus]] paikneb [[Kanada]]le kuuluva [[Ellesmere]]'i maa lähedal, siis on virmalised [[Põhja-Ameerika]]s samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi [[Florida]]s, samal laiusel asuvatel [[Kanaari saared|Kanaari saartel]] on see praktiliselt võimatu.
-Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad [[Maa magnetväli|Maa magnetvälja]] sattudes piki selle [[jõujooned|jõujooni]], sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal.
-Kui ergastatuks osutub atomaarne [[hapnik]], kiirgub sellest kas rohelist (100–150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) [[valgus]]t. Molekulaarne [[lämmastik]] kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka [[Eesti]]s.
-Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise [[tõenäosus]] on tihedas seoses [[magnettorm]]idega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus – [[päikesetuul]].
 == Virmalised Eestis ==