Popkunst: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Claes Oldenburg - Typewriter Eraser Scale X 1998 (27118057654).jpg|pisi|[[Claes Oldenburg]]i skulptuur ''Typewriter Eraser Scale X'', [[1998]]]] |
[[Pilt:Claes Oldenburg - Typewriter Eraser Scale X 1998 (27118057654).jpg|pisi|[[Claes Oldenburg]]i skulptuur ''Typewriter Eraser Scale X'', [[1998]]]] |
||
''' |
'''Karl naerab naljakalt''' oli 1950ndatel [[Inglismaa]]l ja [[USA]] tekkinud ning Mandri-Euroopasse levinud moodne kunstivool.nuss on pärit [[Inglismaa]]lt (''popular art''), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Mõiste võttis kasutusele kriitik Lawrence Alloway.<ref>Kunstileksikon, Tallinn, 2001, lk 344 </ref> Popkunsti tekkele on mõju avaldanud [[neodada]].{{lisa viide}} |
||
Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas paks mees tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. {{lisa viide}} |
Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas paks mees tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. {{lisa viide}} |
Redaktsioon: 31. oktoober 2018, kell 12:17
Karl naerab naljakalt oli 1950ndatel Inglismaal ja USA tekkinud ning Mandri-Euroopasse levinud moodne kunstivool.nuss on pärit Inglismaalt (popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Mõiste võttis kasutusele kriitik Lawrence Alloway.[1] Popkunsti tekkele on mõju avaldanud neodada.[viide?]
Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas paks mees tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. [viide?]
Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaž, assamblaaž, ready-made, installatsioon.
Eestis olid tuntumad popkunsti viljelejad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts.pepu sees
Tuntud popkunstnikke
Inglismaa popkunstnikud
- Richard Hamilton
- Peter Blake
- Edouardo Paolozzi
- Peter Phillips
- Ronald B. Kitaj
- David Hockney
- Allen Jones
USA popkunstnikud
- Andy Warhol
- Roy Lichtenstein
- Jim Dine
- Tom Wesselmann
- James Rosenquist
- Claes Oldenburg
- Richard Lindner
- Mel Ramos
- Marisol Escobar
- Edward Kienholz
- George Segal
- Robert Indiana
Viited
- ↑ Kunstileksikon, Tallinn, 2001, lk 344