Andres Ammas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
43. rida: 43. rida:
Aastatel [[1990]]–[[1992]] kuulus ta [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]]sse. [[20. august]]il [[1991]] hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Ta oli ka [[Eesti Kongress]]i saadik. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[valimisringkond nr 5|5. valimisringkonnas]], ta sai 1859 häält ning ringkonnamandaadiga Riigikogu liikmeks.
Aastatel [[1990]]–[[1992]] kuulus ta [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]]sse. [[20. august]]il [[1991]] hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Ta oli ka [[Eesti Kongress]]i saadik. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[valimisringkond nr 5|5. valimisringkonnas]], ta sai 1859 häält ning ringkonnamandaadiga Riigikogu liikmeks.


Ta oli [[12. november|12. novembrist]] [[1992]] kuni [[19. veebruar]]ini [[2012]] [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonna Isamaa]]/[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]]/[[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige. [[15. oktoober|15. oktoobrist]] [[2014]] oli ta [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] liige. maetud Tallinna Metsakalmistule.
Ta oli [[12. november|12. novembrist]] [[1992]] kuni [[19. veebruar]]ini [[2012]] [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonna Isamaa]]/[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]]/[[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige. [[15. oktoober|15. oktoobrist]] [[2014]] oli ta [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] liige. Maetud Tallinna Metsakalmistule.


==Tunnustused==
==Tunnustused==

Redaktsioon: 28. oktoober 2018, kell 19:10

Andres Ammas (25. veebruar 1962 Tallinn4. aprill 2018[1]) oli eesti poliitik, ajakirjanik, õpetaja ja koolijuht.

Ta lõpetas 1979. aastal Haapsalu 1. Keskkooli. Aastal 1984 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialal ja aastal 1993 Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal.[2]

Ta töötas aastatel 19821986 ja 19881990 Haapsalu 1. Keskkoolis õpetajana; aastatel 19861987 töötas ta samas koolis õppealajuhatajana. Aastatel 19871988 töötas ta Haapsalu RSN Täitevkomitee kultuuriosakonna juhatajana. Aastatel 19921995 ja 19961999 töötas ta ajalehe Lääne Elu peatoimetajana. Aastatel 19951996 töötas ta Haapsalu Linnavalitsuses haridusnõunikuna.

Aastatel 19992001 oli ta erakonna Isamaaliit peasekretär; aastatel 20012002 oli ta Eesti Vabariigi Peaministri nõunik ja büroo juhataja. Aastatel 20032007 oli ta Haapsalu Gümnaasiumis õpetaja ja aastatel 20072011 samas koolis direktor. Aastatel 20112015 oli ta Vikerraadios saatejuht; lisaks tegutses ta aastatel 20122013 muusikaõpetajana Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukoolis ja aastatel 20142015 õpetajana Noarootsi Gümnaasiumis. Osales korduvalt Haapsalu linna võistkonnas Eesti mälumängudes sh. ka Maakilvas. Pälvis võistkondlikult auhinnalisi kohti, viimati osales Maakilva superfinaalis 10. märtsil 2018.

Aastatel 19901992 kuulus ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse. 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Ta oli ka Eesti Kongressi saadik. 2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta 5. valimisringkonnas, ta sai 1859 häält ning ringkonnamandaadiga Riigikogu liikmeks.

Ta oli 12. novembrist 1992 kuni 19. veebruarini 2012 Rahvusliku Koonderakonna Isamaa/Isamaaliidu/Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 15. oktoobrist 2014 oli ta Eesti Vabaerakonna liige. Maetud Tallinna Metsakalmistule.

Tunnustused

Viited

Välislingid