Vahad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
7. rida: | 7. rida: | ||
== Füüsikalis-keemilised omadused == |
== Füüsikalis-keemilised omadused == |
||
Agregaatolekult on vahad kas poolvedelad või tahked. Enamikku vahasid iseloomustavad järgmised tunnused: |
Agregaatolekult on vahad kas poolvedelad või tahked. Enamikku vahasid iseloomustavad järgmised tunnused: |
||
*[[plastilisus]] tavatemperatuuridel |
*[[plastilisus]] tavatemperatuuridel; |
||
*kõrgem [[sulamistemperatuur]] kui 45°C |
*kõrgem [[sulamistemperatuur]] kui 45 °C; |
||
*pärast sulamist suhteliselt |
*pärast sulamist suhteliselt väike [[viskoossus]]; |
||
*vees lahustumatus |
*vees lahustumatus; |
||
*[[hüdrofoobsus]] ehk veetõrjuvus |
*[[hüdrofoobsus]] ehk veetõrjuvus. |
||
== Vahade liigitus == |
== Vahade liigitus == |
Redaktsioon: 27. oktoober 2018, kell 18:00
See artikkel räägib aineklassist; mesilasvaha kohta vaata artiklit Mesilasvaha |
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2009) |
Vahad on aineklass estrite rühmast. Nende hulka arvatakse kõik kõrgemate rasvhapete estrid kõrgemate alkoholidega (välja arvatud glütserooliga).
Vahad tekivad kõrgemate rasvhapete esterifitseerumisel.
Füüsikalis-keemilised omadused
Agregaatolekult on vahad kas poolvedelad või tahked. Enamikku vahasid iseloomustavad järgmised tunnused:
- plastilisus tavatemperatuuridel;
- kõrgem sulamistemperatuur kui 45 °C;
- pärast sulamist suhteliselt väike viskoossus;
- vees lahustumatus;
- hüdrofoobsus ehk veetõrjuvus.
Vahade liigitus
Päritolult saab vahasid liigitada taimseteks, loomseteks, fossiilseteks ja sünteetilisteks.
Taimevahadest on üks tuntumaid karnauubavaha, loomavahadest aga mesilasvaha ja spermatseet.