Bartholomäus Hoeneke: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Bartholomäus Hoeneke''' (harvem kirjutatud ka ''Bartholomeus Hoeneke'') oli [[14. sajand]]il elanud [[preester]] ja [[Liivimaa noorem riimkroonika|Liivimaa noorema riimkroonika]] autor. |
'''Bartholomäus Hoeneke''' (harvem kirjutatud ka ''Bartholomeus Hoeneke'') oli [[14. sajand]]il elanud [[preester]] ja [[Liivimaa noorem riimkroonika|Liivimaa noorema riimkroonika]] autor. |
||
Hoeneket nimetab [[Johann Renner]] oma 16. sajandil kirjutatud Liivimaa kroonikas, kus teda kirjeldatakse preestri ja ühe kroonika, mida hiljem hakati kutsuma Liivimaa nooremaks riimkroonikaks, autorina. [[Konstantin Höhlbaum]]i arvates oli Hoeneke [[Järva foogt]]i juures teeniv ordupreester, kes kirjutas oma [[alamsaksa keel|alamsaksakeelse]] kroonika eesmärgiga jätkata [[Liivimaa vanem riimkroonika|Liivimaa vanema riimkroonika]] autori tööd. Mitmed teised (sh [[Sulev Vahtre]]) peavad teda aga kolme järjestikuse 14. sajandi [[Liivi ordumeister|Liivi ordumeistri]] ([[Eberhard von Monheim]], [[Burchard von Dreileben]], [[Goswin von Herike]]) [[kaplan]]iks.<ref>[[Sulev Vahtre]]. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Lk 7–9</ref> [[Anti Selart]] aga rõhutab, et riimkroonika autori kohta esitatud arvamused on siiski vaid oletused. Hiljuti avastatud tekstikatked, mida mõned autorid peavad noorema riimkroonika fragmentideks, näitavad, et selle tekst võis olla kirjutatud mitte alamsaksa, vaid idapoolses [[kesksaksa keel|kesksaksa keeles]].<ref>[[Anti Selart]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/kas-bartholomaus-hoeneke-liivimaa-noorem-riimkroonika-on-jurioo-ulestousu-ajaloo-allikas/ Kas Bartholomäus Hoeneke „Liivimaa noorem riimkroonika“ on Jüriöö ülestõusu ajaloo allikas?] ''Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2015, 2, 29−30.''</ref> |
Hoeneket nimetab [[Johann Renner]] oma 16. sajandil kirjutatud Liivimaa kroonikas, kus teda kirjeldatakse preestri ja ühe kroonika, mida hiljem hakati kutsuma Liivimaa nooremaks riimkroonikaks, autorina. [[Konstantin Höhlbaum]]i arvates oli Hoeneke [[Järva foogt]]i juures teeniv ordupreester, kes kirjutas oma [[alamsaksa keel|alamsaksakeelse]] kroonika eesmärgiga jätkata [[Liivimaa vanem riimkroonika|Liivimaa vanema riimkroonika]] autori tööd. Mitmed teised (sh [[Sulev Vahtre]]) peavad teda aga kolme järjestikuse 14. sajandi [[Liivi ordumeister|Liivi ordumeistri]] ([[Eberhard von Monheim]], [[Burchard von Dreileben]], [[Goswin von Herike]]) [[kaplan]]iks.<ref>[[Sulev Vahtre]]. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Lk 7–9</ref> [[Anti Selart]] aga rõhutab, et riimkroonika autori kohta esitatud arvamused on siiski vaid oletused. Kui Hoeneke oli pikaaegne ordumeistrite kaplan, siis võiks Selart arvates oodata tema nime esinemist ka mõnel kaasaegsel dokumendil. Hiljuti avastatud tekstikatked, mida mõned autorid peavad noorema riimkroonika fragmentideks, näitavad, et selle tekst võis olla kirjutatud mitte alamsaksa, vaid idapoolses [[kesksaksa keel|kesksaksa keeles]].<ref>[[Anti Selart]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/kas-bartholomaus-hoeneke-liivimaa-noorem-riimkroonika-on-jurioo-ulestousu-ajaloo-allikas/ Kas Bartholomäus Hoeneke „Liivimaa noorem riimkroonika“ on Jüriöö ülestõusu ajaloo allikas?] ''Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2015, 2, 29−30.''</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 26. oktoober 2018, kell 00:00
Bartholomäus Hoeneke (harvem kirjutatud ka Bartholomeus Hoeneke) oli 14. sajandil elanud preester ja Liivimaa noorema riimkroonika autor.
Hoeneket nimetab Johann Renner oma 16. sajandil kirjutatud Liivimaa kroonikas, kus teda kirjeldatakse preestri ja ühe kroonika, mida hiljem hakati kutsuma Liivimaa nooremaks riimkroonikaks, autorina. Konstantin Höhlbaumi arvates oli Hoeneke Järva foogti juures teeniv ordupreester, kes kirjutas oma alamsaksakeelse kroonika eesmärgiga jätkata Liivimaa vanema riimkroonika autori tööd. Mitmed teised (sh Sulev Vahtre) peavad teda aga kolme järjestikuse 14. sajandi Liivi ordumeistri (Eberhard von Monheim, Burchard von Dreileben, Goswin von Herike) kaplaniks.[1] Anti Selart aga rõhutab, et riimkroonika autori kohta esitatud arvamused on siiski vaid oletused. Kui Hoeneke oli pikaaegne ordumeistrite kaplan, siis võiks Selart arvates oodata tema nime esinemist ka mõnel kaasaegsel dokumendil. Hiljuti avastatud tekstikatked, mida mõned autorid peavad noorema riimkroonika fragmentideks, näitavad, et selle tekst võis olla kirjutatud mitte alamsaksa, vaid idapoolses kesksaksa keeles.[2]
Viited
- ↑ Sulev Vahtre. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Lk 7–9
- ↑ Anti Selart. Kas Bartholomäus Hoeneke „Liivimaa noorem riimkroonika“ on Jüriöö ülestõusu ajaloo allikas? Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2015, 2, 29−30.
Kirjandus
- Höhlbaum, Konstantin (1872). Die jüngere livländische Reimchronik des Bartholomäus Hoeneke 1315–48. Leipzig: Duncker & Humblot.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Vahtre, Sulev (1960). Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lk 171 lk.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Masing, Uku (2002). 1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult. Tallinn: Ilmamaa. Lk 240 lk. ISBN 9985-77-031-5.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Thumser, Matthias (toim.) (2011). Geschichtsschreibung im mittelalterlichen Livland. Berliin: LIT Verlag.