Mandri-Euroopa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
13. rida: 13. rida:
[[Fail:Tuftern.JPG|pisi|[[Kesk-Euroopa]] mäestiku [[Alpid]]e üks kõrgemaid tippe [[Matterhorn]], esiplaanil Šveitsi kotedžid]]
[[Fail:Tuftern.JPG|pisi|[[Kesk-Euroopa]] mäestiku [[Alpid]]e üks kõrgemaid tippe [[Matterhorn]], esiplaanil Šveitsi kotedžid]]
===Vana tähendus===
===Vana tähendus===
Kultuuriliselt peeti varem ''kontinentaalseks Euroopaks'' vaid [[Lääne-Euroopa]]t, vastandudes enamasti [[Briti saared|Briti saartele]]. Enne relvastumist ja kaasneva [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemist ilmestas Euroopa mandriosa keisri-, kuning- ja vabariikide kultuure nn üleeuroopaline [[õitsengu ajastu]] (''La Belle Époque''). [[Õhtumaad]]e õpetust, mis eristub eeskätt [[angloameerika filosoofia]]st, on nimetatud [[kontinentaalfilosoofia]]ks (mille 19. sajandi tuntuimad mõtlejad esindab nn [[kahtluskoolkond]]).
Kultuuriliselt peeti varem ''kontinentaalseks Euroopaks'' vaid [[Lääne-Euroopa]]t, vastandudes enamasti [[Briti saared|Briti saartele]]. Enne relvastumist ja kaasneva [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemist ilmestas Euroopa mandriosa keisri-, kuning- ja vabariikide kultuure nn üleeuroopaline [[õitsengu ajastu]] (''La Belle Époque''). [[Õhtumaad]]e õpetust, mis eristub eeskätt [[angloameerika filosoofia]]st, on nimetatud [[kontinentaalfilosoofia]]ks (mille 19. sajandi tuntuimad mõjutajaid esindab nn [[kahtluskoolkond]]).


====Suurimad metropolid 1900. aastal====
====Suurimad metropolid 1900. aastal====

Redaktsioon: 23. oktoober 2018, kell 21:55

Euroopa mandriosa ilma teda ümbritsevate meresaarteta

Mandri-Euroopa (eesti keeles ei ole keelend Kontinentaal-Euroopa soovitatav[1]) tähistab Euroopa kontinentaalset maismaad, arvestamata tema merepiire ümbritsevad saari. Mõiste vastandub poliitgeograafiliselt ennekõike ingliskeelsetele Briti saartele.

Geograafia

Välistatud meresaared

Fennoskandia kilbilt taandub lumekate iga talve lõpus. Näiteks asus Weichseli jäätumise kese just Skandinaavias, mille liustikud kujundasid laialdaselt Põhja-Euroopa maastikku, jää sulamine määras ka tänast Läänemere vesistut.

Mandri-Euroopa kõige levinum määratlus välistab saared või saarestikud: Küprose, Kreeka saarestiku, Malta, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Baleaari saared, Iirimaa, Suurbritannia, Mani saare, Kanalisaared, Novaja Zemlja ja Taani saarestiku. Samuti ei arvata nende hulka ookeanisaari, nagu: Madeirat, Kanaari saari, Assoore, Islandit, Fääri saari ja Svalbardi.

Kui Läänemerd käsitletakse suurjärvena, siis kuuluvad näiteks Saaremaa ja Hiiumaa, teiste Läänemere saarte seas, Mandri-Euroopa alla. Kui Läänemerd käsitletakse kui merd, siis kõik selle saared määratluse järgi välistatakse Euroopa maismaast. Määratlus ei puuduta järvesaarte kõrval ka jõesaari.

Kontinentaalne Euroopa

Kesk-Euroopa mäestiku Alpide üks kõrgemaid tippe Matterhorn, esiplaanil Šveitsi kotedžid

Vana tähendus

Kultuuriliselt peeti varem kontinentaalseks Euroopaks vaid Lääne-Euroopat, vastandudes enamasti Briti saartele. Enne relvastumist ja kaasneva Esimese maailmasõja puhkemist ilmestas Euroopa mandriosa keisri-, kuning- ja vabariikide kultuure nn üleeuroopaline õitsengu ajastu (La Belle Époque). Õhtumaade õpetust, mis eristub eeskätt angloameerika filosoofiast, on nimetatud kontinentaalfilosoofiaks (mille 19. sajandi tuntuimad mõjutajaid esindab nn kahtluskoolkond).

Suurimad metropolid 1900. aastal

Brüsseli raekoda ja raekojaplatsi (La Grande Place) äärsed hooned
 Pikemalt artiklis Metropol

Uus tähtsus

Ungari rahvarõivad

Nõukogude Liidu poolt allutatud Idablokk hakkas koos satelliitidega lagunema 1980. aastate lõpus, 1990. aastate alguses taasiseseisvus üle tosina rahvusriigi. Sellega seoses laienes Euroopa kontinentaalsuse mõiste paarikümne aasta jooksul eelkõige Balti riikidele (Põhja-Euroopa), Visegrádi riikidele (Kesk-Euroopa) ning Sloveeniale-Horvaatiale (Lõuna-Euroopa). Koos endise Ida-Saksamaaga on nende riikide ajalugu olnud ülejäänud Euroopaga tihedalt läbipõimunud, kandes nii kristlikke, klassitsitlikke kui ka rahvuslikke traditsioone. Ida-Euroopa maade kodanikke ja küllaltki odavat tööjõudu on Suurbritannias siiski toodud üheks ettekäändeks[2], et Euroopale nii-öelda selg pöörata (vaata Brexit).

Euroopa Liit

Goethe sünnilinn Maini-äärne Frankfurt on Euroopa Keskpangaga üks Mandri-Euroopa kesksemaid finantskeskusi ja lennuühendusi
 Pikemalt artiklis Euroopa Liit

1950. aastast alates hakkas välja kujunema solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse ja palju kannatanud Euroopa ühinemist ja rahu tagamist. 2018. aastal ühendabki Mandri-Euroopa 24 riiki Euroopa Liit, kuhu kuuluvad lisaks saareriigid Küpros, Malta, Iiri kui ka veel väljaastumata Ühendkuningriik.

Lääne-Balkan

Euroopa Liit ja selle ühenduse naabrid
 Pikemalt artiklis Euroopa Liidu laienemine

Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik Lääne-Balkani riigid (väljaarvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega Kosovo), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud nii antiikkreeka, antiikrooma, bütsantsi, veneetsia kui ka osmanite kultuurid ja õigeusu, katoliku ning islami usundid. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab kaasajal neid välispoliitliselt Venemaa Föderatsioon, püüdes tagada eelkõige nii-öelda Belgradi huve.

Vaata ka

Luigetoitmise traditsioon kõrgklassi seas belle époque'i ajal, kuigi tänapäeval peetakse seda lindudele ohtlikuks

Viited