Anton Õunapuu: erinevus redaktsioonide vahel

Anton Õunapuu
Anton Õunapuu
Sündinud	7. november 1887; Vändra
Surnud	2. aprill 1919; Pitalova, Petserimaa
Auaste	reamees
Juhtinud	Kalevlaste Maleva tehnilise roodu pealik
Sõjad/lahingud	Eesti Vabadussõda
Autasud	Vabadusristi II/3; Vabadussõja mälestusmärk haavatulindiga

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 22. oktoober 2018, kell 19:31

Anton Õunapuu VR II/3 (7. november 1887 Vändra – 2. aprill 1919 Pitalova, Petserimaa) oli eesti sporditegelane, kergejõustiklane, võimlemis- ja ujumisõpetaja, eesti skautluse rajaja.

Kalevlaste Maleva kuulipildujate komando pealik Vabadussõjas.

Elulugu

Anton Õunapuu sündis Vändras talupoja peres. 16-aastaseks saamiseni õppis ta Vändra koolis, kuid siis pidi isa surma pärast kooli pooleli jätma ning tööle minema. Aastal 1908 asus ta elama Tallinna, kus õppis edasi õhtukursustel.

Anton Õunapuu oli hea spordimees ja spordiseltsi Kalev liige. Seltsi abil asus ta Soome õppima ning käis läbi Helsingis Võimlemise Instituudi. 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja töötas mitmes koolis võimlemisõpetajana. Hea maine sai Anton Õunapuu Tallinna Reaalkooli ja Tallinna Kommertskooli võimlemisõpetajana, sest neis koolides lõi ta 1917. aastal skaudirühmad. Liikumine laienes ja varsti loodi Tallinna Skautide Malev.

1917. aasta suvel pandi Anton Õunapuu Tallinna politseimeistriks. Ta pani kokku paarisajast koolinoorest korra eest hoolitseva õppiva Noorsoo Roodu.

Eesti Vabadussõjas

Vabadussõjas vabatahtlikult 20. detsembrist 1918 Kalevi Malevas, kus oli kuulipildujate komando pealik. Ühtlasi ajalehe Vaba Maa kirjasaatja. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Viru rindel ja Pihkva rindel.

Sai esimest korda raskelt haavata 16. jaanuaril 1919 lahingus Virumaal, Järveküla juures (Sonda lähedal) ja toodi Tallinnasse ravile. Kuid läks enne täielikku paranemist rindele tagasi ja langes lahingus 2. aprillil 1919 Petserimaal Pitalova (Suur-Bereznjuki) küla juures.

Eesti skaudiliikumise rajaja maeti 9. aprillil 1919 oma sünnikoha Vändra vanale kalmistule.

Mälestuse jäädvustamine

26. mail 1940 avati tema langemise kohas üle kahe meetri kõrgune graniitsammas, mille püstitas Skautide Malev.^[1] Sama aasta lõpus, seoses kommunistide võimuletulekuga, sammas purustati.

Tunnustused

Vabadusristi II liigi 3. järk, 1920 (postuumselt)
Vabadussõja mälestusmärk haavatulindiga (postuumselt)

Viited

↑ Nädal Pildis, Nr 10, 1940

Kirjandus

T. Künnapuu, "Anton Õunapuu", Tallinna Teataja 10.04.1919.
"Anton Õunapuu: in perpetuam rei memoriam", Tallinn: Tallinna Õpetajate Selts, 1920.
A. Rebast, "Truuks jääme isamaale viimse veretilgani! Mälestusi kalevlaste võitluspäevilt" "Kaitse Kodu!" 1934, nr. 21, lk 624-625.
"Eesti Vabadusristi kavalerid", Tallinn 1935, lk 354.
N. Rahe, "Anton Õunapuu Vabadussõjas" "Eesti Skaut" 1939, nr 3, lk 51-55.
Hannes Walter, "Noorteorganisatsioonid Eesti Vabariigis", Noorte Hääl 18.12.1988.
Vaido Lillemaa, "Anton Õunapuu elu ja töö", "Edasi" 05.04.1989.
Hannes Walter, Tiina Tojak, "Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid", Tallinn 2000, lk 215-217.
Leho Männiksoo, "Anton Õunapuu ja meie: Eesti skautluse rajaja", Tallinn: Eesti Skautide Ühing, 2005.
Jaak Pihlak, "Viljandi kihelkond ja Vabaduse Risti vennad" Viljandi Muuseumi aastaraamat, 2008, lk 259-261.
Juhan Maidlo, "Kalev läbi sajandi. Viies osa. Liidrid." [Eesti Spordiselts "Kalev"], Tallinn: SE&JS, 2012, lk 34-45.
Daimar Lell, "Mees esimesest reast. Anton Õunapuu 125." "Sport ja Muuseum" jaanuar 2013, nr 2, lk 3-17.
Otto Tief, "Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat 1918-1919" Tallinn: Grenader, 2015.

Välislingid

Jüri Annusson: "Anton Õunapuu" Kasvatus 1920, nr 6.
Anton Õunapuu – esiskaut ning tulihingeline võitleja (Maaleht 2012)
Biograafia ESBL-is

[1] Nädal Pildis, Nr 10, 1940

[1]

@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 '''Anton Õunapuu''' [[VR II/3]] ([[7. november]] [[1887]] [[Vändra]] – [[2. aprill]] [[1919]] [[Pitalova]], [[Petserimaa]]) oli eesti sporditegelane, kergejõustiklane, võimlemis- ja ujumisõpetaja, eesti skautluse rajaja.
-[[Kalevlaste Maleva]] tehnilise roodu pealik [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]].
+[[Kalevlaste Maleva]] kuulipildujate komando pealik [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]].
 ==Elulugu==
@@ 29. rida: / 29. rida: @@
 ==Eesti Vabadussõjas==
-[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]  vabatahtlikult  20.  detsembrist  1918  [[Kalevlaste Maleva|Kalevi Malevas]], kus oli tehnilise roodu pealik. Ühtlasi ajalehe [[Vaba Maa]] kirjasaatja. Võttis osa lahingutest [[Punaarmee]] vastu [[Viru rinne|Viru rindel]] ja [[Pihkva]] rindel.
+[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]  vabatahtlikult  20.  detsembrist  1918  [[Kalevlaste Maleva|Kalevi Malevas]], kus oli kuulipildujate komando pealik. Ühtlasi ajalehe [[Vaba Maa]] kirjasaatja. Võttis osa lahingutest [[Punaarmee]] vastu [[Viru rinne|Viru rindel]] ja [[Pihkva]] rindel.
 Sai esimest korda raskelt haavata 16. jaanuaril 1919 lahingus [[Virumaa]]l, Järveküla juures ([[Sonda]] lähedal) ja toodi [[Tallinn]]asse ravile. Kuid läks enne täielikku paranemist rindele tagasi ja langes lahingus 2. aprillil 1919 [[Petserimaa]]l Pitalova (Suur-Bereznjuki) küla juures.