Mandri-Euroopa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. oktoober 2018, kell 06:09

Mandri-Euroopa (eesti keeles ei ole keelend Kontinentaal-Euroopa soovituslik^[1]) tähistab Euroopa kontinentaalset maismaad, arvestamata tema merepiire ümbritsevad saari.

Välistatud meresaared

Mandri-Euroopa kõige levinum määratlus välistab saared või saarestikud: Küprose, Kreeka saarestiku, Malta, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Baleaari saared, Iirimaa, Suurbritannia, Mani saare, Kanalisaared, Novaja Zemlja ja Taani saarestiku. Samuti ei arvata nende hulka ookeanisaari, nagu: Madeirat, Kanaari saari, Assoore, Islandit, Fääri saari ja Svalbardi.

Kui Läänemerd käsitletakse suurjärvena, siis kuuluvad näiteks Saaremaa ja Hiiumaa, teiste Läänemere saarte seas, Mandri-Euroopa alla. Kui Läänemerd käsitletakse kui merd, siis kõik selle saared määratluse järgi välistatakse Euroopa maismaast. Määratlus ei puuduta järvesaarte kõrval ka jõesaari.

Kontinentaalne Euroopa

Kesk-Euroopa mäestiku Alpide üks kõrgemaid tippe Matterhorn, esiplaanil Šveitsi kotedžid

Vana tähendus

Kultuuriliselt peeti varasemalt “Kontinentaalseks Euroopaks” vaid Lääne-Euroopat, vastandudes enamasti Briti saartele. Enne relvastumist ja kaasneva Esimese maailmasõja puhkemist ilmestas Euroopa mandriosa keisri-, kuning- ja vabariikide kultuure nn üleeuroopaline õitsengu ajastu (La Belle Époque). Õhtumaade õpetust, mis eristub eeskätt angloameerika filosoofiast, on nimetatud kontinentaalfilosoofiaks (mille 19. sajandi tuntuimad mõtlejad esindab nn kahtluskoolkond).

Suurimad metropolid 1900. aastal

Pikemalt artiklis Metropol

Uus tähtsus

Nõukogude Liidu poolt allutatud Idablokk ja selle satelliidid lagunesid 1980. aastate lõpus ja iseseisvusid 1990. aastate alguseks. Sellega seoses laienes Euroopa kontinentaalsuse mõiste paarikümne aasta jooksul eelkõige Balti riikidele (Põhja-Euroopa), Visegrádi riikidele (Kesk-Euroopa) ning Sloveeniale-Horvaatiale (Lõuna-Euroopa). Koos endise Ida-Saksamaaga on nende riikide ajalugu olnud ülejäänud Euroopaga tihedalt läbipõimunud, kandes nii kristlikke, klassitsitlikke kui ka rahvuslikke traditsioone. Ida-Euroopa maade kodanikke ja küllaltki odavat tööjõudu on siiski Suurbritannias toodud üheks ettekäändeks^[2], et Euroopale nii-öelda selg pöörata (vaata Brexit).

Euroopa Liit

Pikemalt artiklis Euroopa Liit

1950. aastast alates hakkas välja kujunema solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse ja palju kannatanud Euroopa ühinemist ja rahu tagamist. 2018. aastal ühendabki Mandri-Euroopa 24 riiki Euroopa Liit, kuhu kuuluvad lisaks saareriigid Küpros, Malta, Iiri kui ka veel väljaastumata Ühendkuningriik.

Lääne-Balkan

Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik Lääne-Balkani riigid (väljaarvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega Kosovo), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega ja pingetega on nende ühinemine raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud nii antiikkreeka, antiikrooma, õigeusu, veneetsia kui ka osmanite kultuurid. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab kaasajal neid välispoliitliselt Venemaa Föderatsioon, püüdes tagada eelkõige nii-öelda Belgradi huve.

Viited

Vaata ka

[1] ttps://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=6

[2] ttps://www.bbc.com/news/uk-politics-25630036

[1]

[2]

@@ 32. rida: / 32. rida: @@
 ==Euroopa Liit==
 [[Fail:Frankfurt aerial 5.jpg|pisi|[[Goethe]] sünnilinn [[Maini-äärne Frankfurt]] on [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpangaga]] üks Mandri-Euroopa kesksemaid finantskeskusi ja lennuühendusi]]
-[[Fail:European Union and its neighbors.svg|vasakul|pisi|Euroopa Liit ja selle ühenduse naabrid]]
 {{vaata|Euroopa Liit}}
@@ 38. rida: / 37. rida: @@
 ===Lääne-Balkan===
+[[Fail:European Union and its neighbors.svg|vasakul|pisi|Euroopa Liit ja selle ühenduse naabrid]]
 Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik [[Lääne-Balkan]]i riigid (väljaarvatud [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega [[Kosovo]]), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega ja pingetega on nende ühinemine raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud nii [[Antiik-Kreeka|antiikkreeka]], [[Vana-Rooma|antiikrooma]], [[Õigeusk|õigeusu]], [[Veneetsia vabariik|veneetsia]] kui ka [[Osmanite riik|osmanite]] kultuurid. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab kaasajal neid välispoliitliselt [[Venemaa Föderatsioon]], püüdes tagada eelkõige nii-öelda [[Belgrad]]i huve.